Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Väikelaste muusikataju

„Juba enne seda, kui lapsed õpivad rääkima, on neil väga ergas muusikataju,” ütleb ajakiri „Scientific American”. Teadaande sõnul eristavad nad helikõrgusi ning muutusi muusika tempos ja rütmis. Lapsed tunnevad tuttava meloodia ära isegi siis, kui seda mängitakse teises helistikus. Koguni kahe kuu vanused imikud näivad eelistavat harmoonilist muusikat disharmooniale. „Peter Hepper Queen’i ülikoolist Belfastist avastas, et laps suudab kaks nädalat enne sündi teha vahet võõral laulul ja tuttaval tele-show tunnusmuusikal, mida tema ema iga päev kuulab,” märgib teadaanne.

Tülitsemine teeb sõidu ohtlikuks

„Autosolijad peaksid sõidu ajal iga hinna eest tülitsemisest hoiduma,” sõnab Saksamaa Tehnilise Ülevaatuse Liit, nagu kirjutatakse ajalehes „Berliner Morgenpost”. „Tüli puhul muutub juht sõites automaatselt agressiivsemaks, mis suurendab avarii ohtu.” Kriisiolukord võib kiiresti süveneda, märgib artikkel, kuna autos pole kellelgi võimalik teistest eemale tõmbuda. Seepärast soovitatakse sõidu ajal vältida tundlikke teemasid, mis võivad viia sõnasõjani. Kõik autos sõitjad peaksid olema justkui meeskond, kellel on ühine eesmärk. Artikkel soovitab: „Sõitu alustades tuleks kokku leppida, kuidas juhi kõrval istuja võiks aidata teed leida, raadiokanalit valida või keerulisi olukordi lahendada.”

Must meri muutub puhtamaks

Mustas meres elab praegu varasematest aegadest rohkem delfiine, krabisid ja krevette, keda ei leia tavaliselt reostunud vetest, annab teada Ukraina ajaleht „Demokratitšna Ukraina”. Isegi Odessa sadamas, mida peetakse üldiselt Musta mere kõige saastunumaks osaks, elab taas suur merihobukeste populatsioon. „Musta ja Aasovi mere ökosüsteemide seisund on pärast pikka perioodi hakanud aeglaselt, kuid kindlalt paranema,” ütles Lõunamerede bioloogiainstituudi Odessa osakonna juhataja. Kuidas on see võimalik? „Kommunismi lagunemisega vähendati Venemaal, Ukrainas, Moldovas, Rumeenias ja Bulgaarias majandusraskuste tõttu drastiliselt väetiste kasutamist. Niisiis kahanes 1990. aastatel järsult nitraatide uhtumine Musta merre.” Kuigi see, et väetisi kasutatakse vähem, on mõjunud Mustale merele hästi, „on majanduskrahh ja vähenenud maa harimine kehv strateegia, taastamaks surnud [mere]alasid”, kirjutab „Science News”. Inglismaa Plymothi ülikooli professor Laurence Mee, kes tegeleb mere- ja rannikuprobleemidega, soovitab teist lahendust. Ta ütleb: „Me peaksime omandama pisut enam teadmisi selle kohta, kuidas viljeleda maad nii, et toitaineid vähem vette kanduks.”

Reoveega kastmine

„Ühte kümnendikku kõigist majanduslikult kasulikest taimedest maailmas kasvatatakse reoveega,” teatab Austria ajaleht „Der Standard”. Reoveega kastetakse kõiksugu taimi alates tomatitest kuni kookospalmideni. „Hiidlinnadest pärit reovesi on enamasti puhastamata ja voolab otse niisutussüsteemidesse,” ütleb ajaleht. Tsiteerides asjatundjat Chris Scotti Rahvusvahelisest Veemajandusinstituudist Sri Lankalt, selgitab ajaleht: „Paljudes piirkondades, mis asuvad kiiresti kasvavate hiidlinnade lähedal, on see ainus võimalus veenappusega toime tulla.” Üle maailma kasutatakse reovett umbes 20 miljonil hektaril põllumaal, kuna farmeritel pole muud valikuvõimalust. Reovesi pole mitte ainult tasuta saadud väetis, vaid tihtipeale ka ainus vesi, mida neil on võimalik kastmiseks kasutada.

Inimkaubitsemine

„Inimkaubitsemine on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse sissetulekuallikana narko- ja relvaäri järel kolmandal kohal ning selle äriga riisutakse aastas 6 kuni 9 miljardit dollarit,” annab teada ajalehe „The Miami Herald” rahvusvaheline väljaanne. Hiljutisel pressikonverentsil Méxicos ütles inimkaubanduse vastu võitleva USA riigidepartemangu osakonna juhataja John Miller reporteritele, et ühe aasta jooksul veeti USA-sse umbes 17 500 inimest, kellest üks kolmandik toimetati Ühendriikidesse kas Mehhikost või Mehhiko kaudu. „Ma ei räägi illegaalsest immigratsioonist, vaid meeste, naiste ja laste sunniviisilisest üle piiri viimisest, et neid orjastada,” ütles Miller. Ta nimetas inimkaubitsemist kas prostituudiks värbamise või sunnitööle saatmise eesmärgil „üheks 21. sajandi suurimaks inimõiguste rikkumiseks”.

Päike ja lapseootel naised

„Lapseootel emade D-vitamiini taset uurides leiti, et suurel hulgal tulevastest emadest on seda organismis väga vähe ja see on ohuks nende sündimata lapsele,” kirjutab Austraalia ajaleht „Sun-Herald”. Lastel, kellel on D-vitamiini vaegus, võivad areneda kõverad jalad, tekkida krambid ning rahhiit. Sydney linna St. George’i haiglas korraldatud uuringus, kuhu oli haaratud 1000 rasedat naist, leiti, et „D-vitamiini puuduse all kannatas iga kümnes heledanahaline naine ja iga viies tumedanahaline naine”. Lahendus sellele probleemile näib siiski olevat lihtne. Inimesed saavad umbes 90 protsenti vajalikust D-vitamiini kogusest kätte, kui viibivad mitteintensiivse päikese käes. „Enamik naisi [vajab] vaid kümme minutit päikest päevas või umbes tund aega nädalas, et saada vajalikus koguses D-vitamiini,” ütleb ajaleht.

Kõva trenn pole naistele kontimööda

Naistel, kes teevad pidevalt kõva trenni, võivad tekkida söömishäired, osteoporoos ja amenorröa (menstruatsiooni ärajäämine), andis teada Brasiilia ajaleht „Folha”. São Paulo ülikooli füsiaatria ja spordimeditsiini keskuse koordinaator Turíbio Leite de Barros Neto ütles: „Ideaalis peaks naistel olema 10 protsenti rohkem keharasva kui meestel. Ehk teisisõnu, naistel ei tohiks keharasva olla vähem kui 15 protsenti.” Kui naistel on vähem rasva, on nende organismil raske toota hormoone, mida läheb vaja menstruatsiooni reguleerimiseks, ning nende luudes väheneb kaltsium, mis võib põhjustada osteoporoosi, ütles „Folha”.