Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Narmaskalade peitusemäng

Narmaskalade peitusemäng

Narmaskalade peitusemäng

„KUI olin jõudnud narmaskalast meetri kaugusele, muutus tema käitumine otsemaid,” jutustab David Hall ajakirjas „Ocean Realm”. „Kala lõpetas söömise ning haihtus ümbritsevasse vetikamassi. See oli täiesti professionaalne kadumistrikk.” Hall imestas: „Kala oskus end varjata oli lausa vapustav.” Tol korral õnnestus Hallil näha üht veteriigi vapustavamat maskeeringut ja selleks suurepäraseks maskeerujaks oli Austraalia vetes elav narmaskala.

Kuna narmaskalad liiguvad aeglaselt, pääsevad nad näljaste röövkalade eest üldiselt tänu maskeeringule. Nende kollased ja rohelised kehatriibud ning kummalised lehesarnased nahajätked sulanduvad suurepäraselt ümbritseva mererohuga. Ka see, kuidas nad ujuvad, meenutab mererohu rütmilist hõljumist.

Selline kõrgetasemeline maskeering aitab narmaskaladel hiilida tähelepandamatult oma lemmiktoidu ligidale, milleks on tillukesed krevetid. „Nad oskavad jääda nii märkamatuks, et krevetid isegi ei kahtlusta mingit ohtu,” ütleb üks vaatleja. Narmaskala lihtsalt tõmbab möödaujuvaid krevette oma torujast suust sisse ja neelab need ühes tükis alla. Niisugused lühikesed jahiretked vahelduvad pikkade paigalpüsimise perioodidega – mis võivad kesta kuni kolm päeva –, mil narmaskalad seisavad ühe ja sama koha peal ning püüavad vaid möödaujuvaid saakloomi.

Narmaskalasid võib kohata üksnes Austraalia lõunaranniku madalates vetes. Oma maduja keha ja lehetaoliste nahajätketega meenutavad nad Hiina draakoneid, mille järgi nad on ka mõnes keeles endale nime saanud. Kuni 40 sentimeetri pikkuseks kasvav narmaskala kuulub sellesama sugukonna suuremate kalade hulka, mille liikmeteks on ka merihobukesed.

Mis puutub paljunemisse, siis sel perioodil vahetavad isa ja ema oma rollid. Jah, isane narmaskala on see, kes kannab marja ja toob maimud ilmale. Kevade lähenedes areneb tulevasel isal saba külge paljude veresoontega varustatud haudetasku, kus asub umbes 120 lohku. Ema heidab erkroosa marja isase haudetaskusse, asetades iga muna eraldi lohku. Nelja kuni kuue nädala pärast tulevad ilmale kahe sentimeetri pikkused väiksed narmaskalad, kes on oma vanemate täielikud koopiad.

Need armsad olevused on kõigest üks näide Jehoova Jumala geniaalsest loomingulisusest (Laul 104:24, 25).

[Pildid lk 25]

Isane narmaskala, kes kannab marja; väikesel pildil suurendus haudetaskust

[Pildid lk 25]

Taimestikku peitunud narmaskala; väikesel pildil kala rohkem esile toodud

[Piltide allikaviide lk 25]

Kõik fotod peale haudetasku: Michael Morris-Immersedimagery@scubadiving.com