Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Ttiisenikich Ekiekin Fénúfan

Ttiisenikich Ekiekin Fénúfan

“Oupwe tümwünükemi, pwe esap wor eman epwe liapenikemi ren atuputupun tipachemen fanüfan mi aücheangau.”​—KOL. 2:8.

KÉL: 60, 26

1. Pwata aposel Paulus a mak ngeni ekkewe Chón Kraist lón Kolose? (Ppii ewe sasing lepoputáán ei lesen.)

 APOSEL Paulus a mak ngeni ekkewe Chón Kraist lón Kolose atun a kalapus lón Rom eli lón ekkewe ier 60 ngeni 61. A áwewe ngeniir pwata a lamot ar repwe “weweöchiti ekewe mettoch lon pekin ngün,” weween ar tufichin eáni án Jiowa ekiek usun mettóch. (Kol. 1:9) Paulus a apasa: “Iei mine üa ürenikemi, pwe ousap tupula ren ekewe kapasen anini mi mwäl, inamwo ika ra usun chök kapas mi mürina. Oupwe tümwünükemi, pwe esap wor eman epwe liapenikemi ren atuputupun tipachemen fanüfan mi aücheangau, a pop seni sokopaten uruwon lom aramas ra aiti ngeni aramas, pwal seni ekewe ngün mi wor ar nemenem fän läng, nge esap pop seni Kraist.” (Kol. 2:4, 8) Mwirin Paulus a áweweei ika pwata ese pwúng ekkóch ekiekin fénúfan mi chéú me ewe popun chómmóng aramas ra sani. Áwewe chék, ekkóch me lein ekkena ekiek neman ra ámmeef ngeni aramas pwe ra tipachem are múrinné lap seni ekkewe ekkóch. Ina popun, Paulus a mak ngeni pwiin kewe pwe epwe álisiir le ttiiseniir ekiekin fénúfan me ekkewe féffér rese pwúng.​—Kol. 2:16, 17, 23.

2. Pwata sipwe pwóróus wóón ekkóch ekiekin fénúfan?

2 Aramas mi eáni ekiekin fénúfan, ra tunaló án Jiowa kewe kapasen emmwen, iwe ika sise túmúnúéch ekis me ekis ar ekiek a tongeni apwangapwangaaló ach lúkúlúk wóón án Kot tipachem. Kich meinisin sia kúna me rong ekiekin fénúfan wóón TV, Internet, lón ach leenien angang are lón sukul. Met sia tongeni féri pwe sipwe ttiisenikich ar etipetip mi ngaw? Lón ei lesen, sipwe pwóróus usun nimu me lein ekkena ekiekin fénúfan me sipwe káé ifa usun sia tongeni ttiisenikich.

MI LAMOT ACH SIPWE LÚKÚ KOT?

3. Ifa ewe ekiek chómmóng aramas ra eáni? Pwata?

3 “A tufich ai upwe emén aramas mi múrinné inaamwo ika use pwal lúkú Kot.” A chéú ena ekiek lón chómmóng fénú lón ei fansoun. Aramas mi eáni ena ekiek, neman rese mwo ekiekiéchú ika mi wor Kot me neman ra chék sani ngaselóór le féri met chék ra mochen. (Álleani Kölfel 10:4.) Ekkóch ra meefi pwe aramas repwe ekieki pwe ra tipachem ika ra kan apasa, “A wor met mi emmweniéchúei inaamwo ika use lúkú Kot.”

4. Met sia tongeni erá ren ach sipwe álisi emén ese lúkú pwe mi wor emén Chón Fératá?

4 Mi wor popun mi pwúng ach sipwe lúkú pwe ese wor emén Chón Fératá? Ekkóch aramas ra rukoruk lupwen ra sótun kútta pélúwan seni pekin science. Nge ren enletin, pélúwan a chék mecheres. A tufich án eú imw epwe chék pwisin fisitá? Aapw ese. Mi lamot an epwe wor emén chón aúetá. Nge ekkewe ménúmanaw ra fen kon mesemesekkis lap seni eú imw. Lupwen a kinás péúch, a pwisin mwó mwirin ekis fansoun. Nge ika a kiá eú imw, saminne ewe imw epwe tongeni pwisin férsefáli kiáán we. Ena mettóch a álisikich le mirititi pwe Jiowa i ewe Chón Férikichetá. Ewe Paipel a apasa: “Iteiten imw aramas ra aüetä, nge Kot ewe mi aüetä mettoch meinisin.”​—Ipru 3:4.

5. Met sia tongeni apasa usun ewe ekiek pwe sia tongeni silei minne mi múrinné inaamwo ika sise lúkú Kot?

5 Met sia tongeni apasa usun ewe ekiek pwe sia tongeni silei minne mi múrinné inaamwo ika sise lúkú Kot? Pwúngún pwe án Kot we Kapas a apasa pwe pwal mwo ekkewe aramas rese lúkú Kot a nóm rer ekkewe mettóch mi emmweniéchúúr. (Rom 2:14, 15) Áwewe chék, eli emén epwe súféliti me tongei seman kewe me inan. Nge ika ese fiti án Jiowa kewe allúk, iwe epwe fókkun tongeni kefilingaw. (Ais. 33:22) Chómmóng aramas mi tipachem lón ei fansoun ra lúkú pwe a lamot án Kot álillis le pwákini ekkewe osukosuk watte wóón ei fénúfan. (Álleani Jeremaia 10:23.) Ina popun sisap fókkun ekieki pwe sia tongeni silei minne mi múrinné inaamwo ika sise lúkú Kot me sise fiti an kewe allúk.​—Kölf. 146:3.

MI LAMOT NGENIKICH LAMALAM?

6. Met chómmóng aramas ra ekieki usun lamalam?

6 “Ka tongeni pwapwa inaamwo ika kese pwal fiti eú lamalam.” Chómmóng aramas ra meefi pwe lamalam a echchipwang me ese wor aúchean. Pwal och, chómmóng lamalam ra asukula ekkein ell, eriáni aramas ar repwe fang moni, are álisatá politics. Ese ámáirú pwe a chómmóngóló chókkewe mi apasa pwe ra pwapwa inaamwo ika ese wor ar lamalam! Ra tongeni apasa, “Ua mochen silei pwóróus usun Kot, nge use mochen chóni eú lamalam.”

7. Ifa usun lamalam mi enlet a álisuk óm kopwe pwapwa?

7 Sia tongeni enletin kúna pwapwa inaamwo ika ese wor ach lamalam? Pwúngún pwe emén aramas a tongeni pwapwa ika ese chóni eú lamalam chofona. Nge emén a tongeni chék enletin pwapwa ika a chiechi ngeni Jiowa, ewe “Kot mi pwapwa.” (1 Tim. 1:11NW) Mettóch meinisin Jiowa a féri, a álisi aramas. Pokiten kich néún chón angang, sia pwapwa pokiten sia pwal kútta alen ach sipwe álisi aramas. (Föf. 20:35) Áwewe chék, ekieki ifa usun fel mi enlet a tongeni álisi eú famili ar repwe pwapwa. Sia káé ach sipwe súféliti me tuppwél ngeni pwúlúwach, áiti ngeni néúch kewe semirit ar repwe sile súfél, me enletin tongei chón ach famili. Fel mi enlet a álisi néún Jiowa kewe aramas le angangfengen fán kinamwe lón ewe mwichefel me pwáraatá tong ngeni chiechier kewe Chón Kraist.​—Álleani Aisea 65:13, 14.

8. Ifa usun Lukas 11:28 a álisikich le weweiti met a wesewesen atoto pwapwa?

8 Iwe, emén a tongeni wesewesen pwapwa inaamwo ika ese angang ngeni Kot? Met a efisi án aramas pwapwa? Ekkóch ra pwapwaiti ar angang, pekin urumwot, are minen kunou. Ekkóch ra meefi aúchear lupwen ra túmúnú ar famili me chiechier kewe. Inaamwo ika ekkena mettóch ra apwapwaai aramas, nge mi pwal wor met mi lamot lón manawach lap seni ekkena. Kich sia sókko seni ekkewe man pún sia tongeni silei ewe Chón Férikich me fel ngeni. A férikich pwe sipwe kúna pwapwa lupwen sia féri ena. (Álleani Lukas 11:28.) Áwewe chék, sia meefi pwapwa me péchékkúletá lupwen sia mwichfengen me pwiich kewe le fel ngeni Jiowa. (Kölf. 133:1) Sia pwal pwapwa ren ach chóni ewe mwicheichen pwipwi, eáni manaw mi liméch, me eáni ewe ápilúkúlúk mi amwarar fán iten mwachkkan.

MI LAMOT NGENIKICH ALLÚK LÓN PEKIN LIMÉCHÚN MANAW?

9. (a) Ifa ewe ekiek mi chéú usun féfférún lisowu? (b) Pwata án Kot Kapas a erá pwe a mwáál lisowu lúkún pwúpwúlú?

9 “Ifa ngawen lisowu lúkún pwúpwúlú?” Eli aramas repwe eisinuk: “Pwata ka kon tichik? Pwapwaiti chék manawom.” Nge án Kot we Kapas a allúkú ach sisap lisowumwáál. * (Álleani 1 Tesalonika 4:3-8.) Mi wor án Jiowa pwúúng le isetiw ekkewe allúk fán itach pokiten i a férikichetá. A erá pwe a mumu ngeni chék ekkewe mi pwúpwúlú ewe féfférún lisowu. Jiowa a ngenikich allúk pokiten a tongekich. A silei pwe ika sia álleasochisiir, iwe manawach epwe échúló. Ika eú famili a álleasochisi án Kot kewe allúk, iwe epwe lapóló ewe tong me súfél lón ewe famili me repwe meefi núkúnúkéch. Nge Jiowa epwe apwúngú chókkewe iir mi fen silei an allúk nge ra atai.​—Ipru 13:4.

10. Ifa usun emén Chón Kraist a tongeni túmúnú seni tipisin lisowumwáál?

10 Ewe Paipel a áiti ngenikich ifa usun sipwe ttiisenikich tipisin lisowumwáál. Mi lamot sipwe nemeni met sia nengeni are katol. Jesus a erá: “Are eman mwän a nenengeni eman fefin o a mochenia ngeni, ätewe a fen tipisin lisowu ngeni ren an ekieki neminewe lon lelukan. Iwe, are pelifichin mesom epwe emwenukolong lon tipis, kopwe alusawu o pöütala.” (Mat. 5:28, 29) Ina popun sipwe ttiisenikich sasingin me kachitoon kapasingaw me ekkewe kél mi kapasingaw. Paulus a makkeei: “Oupwe amäloi ekewe mochenian fanüfan mi nom remi: sokopaten föförün lisowu.” (Kol. 3:5) A pwal lamot ach sipwe nemeni ach ekiek me túmúnú met sia kan fósun.​—Ef. 5:3-5.

ITÁ SIPWE NEFOTOFOT WÓÓN EÚ ANGANG LÓN EI ÓTÓT?

11. Pwata sipwe tongeni poputá le mochen eáni ewe sókkun angang mi éch lón ei ótót?

11 “Kopwe pwapwa ika kopwe eáni eú sókkun angang mi éch.” Eli aramas repwe pese ngenikich le unusen áeá ach fansoun me péchékkúl lón eú sókkun angang lón ei ótót, ákkáeúin ika epwe efisi iteféúlóch, wéúéchúch, are ach péchékkúlen nemenem. Pokiten chómmóng ra ekieki pwe sókkun angang mi múrinné, ina kiien pwapwa, iwe eli kopwe poputá le pwal eáni ena esin ekiek.

12. Itá eú angang mi éch lón ei ótót epwe atoto ngonuk pwapwa?

12 Pwúngún pwe eú sókkun angang mi efisi iteféúlóóm are óm péchékkúlen nemenem ina met epwe atoto ngonuk pwapwa? Aapw. Ekieki ei mettóch. Satan a mochen an epwe manaman me iteféúló, iwe usun itá a fen angei met a mochen. Nge a chúen lingeringer me ese pwapwa. (Mat. 4:8, 9; Pwär. 12:12) Nge ekieki úkúkún pwapwaach lupwen sia álisi aramas le silei usun Kot me an kewe pwon mi amwarar fán iten mwachkkan. Ese wor och angang lón ei ótót epwe tongeni atoto ngenikich ena esin pwapwa. Pwal och, atun aramas ra eáni eú sókkun angang lón ei ótót, fán chómmóng ra poputá le okkuffengen are lólówóiti ekkewe ekkóch. Nge ra chúen meefi pwe a péén manawer. Ewe Paipel a erá pwe ra “chök turufi asepwäl.”​—SalAf. 4:4.

13. (a) Itá epwe ifa ach ekiek usun ach angang? (b) Met a atoto ngeni Paulus enletin pwapwa?

13 Pwúngún pwe a lamot ach sipwe angang pwe sipwe atufichi manawach, me ese pwal wor ngawen ach filatá eú angang sia pwapwaiti. Nge itá ach angang esap nampa eú lón manawach. Jesus a apasa: “Esap wor eman a tongeni angang ngeni ruoman samol. Pun epwe oput eman, nge epwe echeni ewe eman, ika epwe tipeni eman, nge epwe turunufasei ewe eman. Ousap tongeni angangepök ngeni Kot me wöün fanüfan.” (Mat. 6:24) Ach angang ngeni Jiowa me asukula aramas ewe Paipel ina met epwe atoto pwapwa wachemwuk. Aposel Paulus a kúna pwúngún ena mettóch. A fókkun achocho lealúwélún lón an nefótófót wóón an angang pwe epwe sópwéch. Nge mwirin, a enletin pwapwa lupwen a wiliti emén chón afalafal me an kúna án aramas siwili manawer ren án Kot we kapas. (Álleani 1 Tesalonika 2:13, 19, 20.) Ese pwal wor eú angang epwe atoto ngenikich ewe esin pwapwa mi léllé ngeni pwapwaan ach angang ngeni Kot me asukula aramas usun!

Sia pwapwa lupwen sia álisi aramas le silei usun Kot (Ppii parakraf 12, 13)

A TONGENI PWÁK RECH OSUKOSUKEN FÉNÚFAN?

14. Pwata aramas ra efich ewe ekiek pwe ra tongeni pwákini pwisin ar kewe osukosuk?

14 “Aramas ra tongeni pwisin pwákini ar kewe osukosuk.” Chómmóng aramas ra sani ena ekiek. Pwata? Pwe ika mi pwúng ena, iwe weween pwe ese pwal lamot ngenikich án Kot emmwen, me sia tongeni féri met chék sia mochen. Neman ka fen rongorong án aramas apasa pwe a kisikisiló ekkewe osukosuk ren choweán maun, atai allúk, samau, me mwelele. Iei alon eú repot: “Ewe popun a échúló ei ótót, pokiten aramas ra fen filatá ar repwe ámúrinnééló leeniach ei.” Mei pwúng ena? Mei pwúng pwe aramas ra kerán sasaramoló me silei ifa usun repwe ataweei osukosuken ei fénúfan? Sipwe etittinaéchú enletin ekkena pwóróus.

15. Pwata sia tongeni erá pwe a kon ssenúk osukosuken fénúfan?

15 A fen pwák ren aramas osukosuken maun? Lap seni 60 million aramas ra máló lón ewe Áeúin me Oruuen Maunen Fénúfan. Lón chék ewe ier 2015, a wor lap seni 12 million aramas ra sú seni imwer kewe fán osenimu pokiten maun are riáfféúmwáál. Iwe, kapachelapen aramas mi sú seni imwer, 65 million. Nge ifa usun ren féfférún atai allúk? Lón ekkóch leeni, a kisikisiló ekkóch ekkewe sókkun féfférún mwánesól. Nge a lapóló pwal ekkóch sókkun féfférún mwánesól ren choweán féfférún mwánesól wóón Internet, féfférún mwánesól lón famili, angangen terrorist, me pworoingawen nemenem. Nge ifa usun ren samau? Pwúngún, aramas ra fen pwákini ekkóch samau. Nge lón ewe 2013, eú repot a erá pwe iteiten ier, tiu million aramas kis seni 60 ieriir, ra máló ren semwenin ngasangas, stroke, kanser, semwenin ammat me semwenin suke. Nge ifa usun ren mwelele? Ewe World Bank a repotei pwe a fen lapóló chóchóón aramas mi fókkun mwelele. Lón chék fénúen Afrika, lón ewe 1990 a wor 280 million mi mwelele, nge lón ewe 2012 a lapóló pwe a tori 330 million.

16. (a) Pwata Mwúún Kot chék a tongeni pwákini osukosuken fénúfan? (b) Met Aisea me ewe soumakken kélfel ra apasa usun met Mwúún Kot epwe féri?

16 Sise máirú ren ekkena pwóróus. Ikenái, ekkewe mwicheich lón pekin politics me moni ra nóm fán nemenien aramas mi ekieki chék pwisin feiéchúúr. Ekkena aramas rese tongeni áwesaaló maun, atai allúk, samau, me mwelele. Mwúún Kot chék a tongeni féri ena. Ekieki met Jiowa epwele féri fán iten aramas. Mwúún we epwe amóeló meinisin ekkewe mettóch mi efisi maun, choweán aramas mi ekieki chék pwisin iir, aramas mi tongei fénúer, pworoingawen nemenem, lamalam chofona, me Satan. (Kölf. 46:8, 9) Mwúún Kot epwe pwal aúkatiw féfférún atai allúk. Pwal mwo lón ei fansoun, ena Mwú a asukula fite million aramas ar repwe tongefengeniir me lúkúlúkfengen. Ese pwal wor eú sókkun mwú mi tongeni féri ena. (Ais. 11:9) Ekiseló chék Jiowa epwe amóeló samau me efisi unuséchún aramas meinisin lón pekin inis. (Ais. 35:5, 6) Epwe áwesi mwelele me atufichi aramas ar repwe eáni ewe sókkun manaw mi pwapwa me ririéch ngeni i. Ina met a kon aúchea lap seni moni.​—Kölf. 72:12, 13.

“OUPWE SILEI MINE OUPWE PÖLÜENIÖCHÜ NGENI ARAMAS”

17. Ifa usun kopwe tongeni túmúnuk seni eú ekiekin fénúfan?

17 Iwe ika ka rong eú ekiek mi chéú wóón fénúfan nge usun a ú ngeni minne ka lúkú, iwe kopwe káéfichi me ppii met ewe Paipel a apasa usun. Oupwe pwóróusfengen usun me emén pwiich mi ásimaw. Ekieki ewe popun aramas ra sani ena ekiek, pwata a mwáál ena ekiek, me ifa usun kopwe ttiisonuk. Sia tongeni túmúnúkich seni eú ekiekin fénúfan ren ach apwénúetá alon Paulus ei: “Oupwe eäni tipachem lon ämi föför ngeni chokewe resap lükü . . . oupwe silei mine oupwe pölüeniöchü ngeni aramas meinisin.”​—Kol. 4:5, 6.

^ Ekkóch afféún Paipel ra apachaalong ekkeei wokisin Johannes 7:53–8:11, nge rese kapachelong lón ewe popun Paipel. Nge ekkóch mi fen álleani ekkena wokisin, ra wewengaweiti weweer me ekieki pwe emén ese wor an tipis, i chék a tongeni wisen apwúngaló ika emén a tipisin lisowu lúkún pwúlúwan. Nge án Kot allúk ngeni chón Israel a era: “Are a pwä pwe eman mwän a kon ren pwülüen eman mwän, ir me ruoman repwe ninnila.”​—Tut. 22:22.