“Nibofakazi Bami”
“Simakadze utsi: ‘. . . Nibofakazi bami.’”—ISA. 43:10.
1, 2. (a) Kusho kutsini kuba ngufakazi, futsi ngutiphi tindlela letibonakalako betindzaba labehluleke ngato kuba bofakazi? (b) Kungani Jehova angetsembeli kubetindzaba?
KUSHO kutsini kuba ngufakazi? Lesinye sichazamagama nasichaza ligama lelitsi fakazi sitsi: “Ngumuntfu lobone intfo yenteka bese ubika ngalokwentekile.” Nasi sibonelo: Edolobheni lasePietermaritzburg leliseNingizimu Afrika, kuneliphephandzaba leselibitwa ngekutsi yi-“The Witness,” leselishicilelwe iminyaka lengetulu kwalengu-160. Leligama liyafaneleka njengobe umgomo waleliphephandzaba ukubika tintfo letenteka emhlabeni wonkhe njengobe tinjalo. Umhleli lowasungula leliphephandzaba lelitsi “The Witness” wetsembisa kutsi litawubika “liciniso lodvwa.”
2 Lokudzabukisako kutsi betindzaba emhlabeni wonkhe abakawanaki emaciniso labalulekile emlandvo webantfu futsi bawasontsile. Behlulekile kukhuluma liciniso mayelana naloko lokwashiwo nguNkulunkulu longuSomandla asebentisa umphrofethi Hezekeli wasendvulo, nakatsi: “Netive tiyawukwati kutsi mine nginguSimakadze.” (Hez. 39:7) Kodvwa iNkhosi LenguMbusi wendalo yonkhe ayiketsembeli kubetindzaba. Nkulunkulu unaBoFakazi labangaba tigidzi letisiphohlongo labatjela bantfu bato tonkhe tive ngaye nangendlela lasebentelene ngayo nebantfu esikhatsini lesendlulile nanyalo. Lelibutfo laBoFakazi liphindze limemetele ngaloko Nkulunkulu letsembisa kukwenta kute abusise bantfu esikhatsini lesitako. Ngekwenta lomsebenti wekufakaza ute kucala ekuphileni kwetfu, senta ngekuvumelana neligama letfu lesilinikwe nguNkulunkulu lelibhalwe ku-Isaya 43:10, lotsi: “Simakadze utsi: ‘. . . Nibofakazi bami kanye nenceku yami lengiyikhetsile.’”
3, 4. (a) Bafundzi BeliBhayibheli balitfola nini ligama lelisha, futsi bativa njani ngalo? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.) (b) Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo?
3 Kulilungelo lelikhulu kubitwa ngelibito laJehova, ngobe ‘uyiNkhosi yaphakadze’ letsi: “Leli-ke libito lami phakadze naphakadze, tonkhe titukulwane tiyawungibita kanjalo.” (1 Thim. 1:17; Eks. 3:15; catsanisa neMshumayeli 2:16.) Nga-1931, Bafundzi BeliBhayibheli batfola ligama lelitsi BoFakazi BaJehova. Ngemuva kwaloko, kwabhalwa tincwadzi letinyenti tekubonga kulomagazini. Lelinye libandla laseCanada labhala latsi: “Letindzaba letimnandzi tekutsi ‘siBoFakazi BaJehova’ tisijabulise sibili futsi tasenta satimisela kakhulu kutsi sifanelwe kubitwa ngaleligama lelisha.”
4 Ungakukhombisa njani kubonga kwakho ngelilungelo lekubitwa ngelibito laNkulunkulu? Ungachaza yini kutsi kungani Jehova atsi siBoFakazi bakhe, njengobe kusho incwadzi ya-Isaya?
BOFAKAZI BANKULUNKULU ESIKHATSINI LESENDLULILE
5, 6. (a) Nguyiphi indlela batali labangema-Israyeli lobekufanele babe bofakazi baJehova ngayo? (b) Yini lenye batali labangema-Israyeli labayalwa kutsi bayente, futsi kungani batali lamuhla kufanele bente lokufanako?
5 Ngesikhatsi sa-Isaya, umIsrayeli ngamunye ‘abengufakazi’ waJehova futsi lesive sisonkhe ‘besiyinceku’ yaNkulunkulu. (Isa. 43:10) Lenye indlela batali labangema-Israyeli lebebafakaza ngayo ngaNkulunkulu, bekukufundzisa bantfwana babo ngendlela lasebentelene ngayo nabokhokho babo. Nasi sibonelo: Ngesikhatsi lesive siyalwa kutsi sigubhe liPhasika umnyaka ngamunye, satjelwa: “Nangabe bantfwana benu banibuta batsi: ‘Niwentelani lomkhosi?’ niyawubaphendvula nitsi: ‘Lona ngumhlatjelo weliPhasika wekudvumisa Simakadze, ngobe watengca tindlu tema-Israyeli eGibhithe, ngesikhatsi Simakadze abulala ematubulo emaGibhithe, tsine wasiphephisa.’” (Eks. 12:26, 27) Kungenteka kutsi labatali bachazela bantfwana babo kutsi ngesikhatsi Mosi ayewukhuluma kwekucala nembusi waseGibhithe kute acelele ema-Israyeli imvume yekuyewukhonta Jehova ehlane, Faro waphendvula watsi: “Ungubani yena lowo Simakadze, kutsi mine ngingalalela livi lakhe, ngikhulule ema-Israyeli kutsi ahambe?” (Eks. 5:2) Ecinisweni, batali bebangalandzisa nekutsi ngesikhatsi tishayo letilishumi setilihlasele lelive, nangemuva kwekutsi ema-Israyeli asindze ebutfweni laseGibhithe eLwandle Lolubovu, imphendvulo yembuto waFaro yacaca kubo bonkhe bantfu. Jehova wativeta anguSomandla. Sive sema-Israyeli saniketa bufakazi lobuphatsekako bekutsi Jehova unguNkulunkulu weliciniso nekutsi unguMgcwalisi wetetsembiso takhe.
6 Akungabateki kutsi ema-Israyeli lajabulela lelilungelo lekubitwa ngelibito laJehova akazange nje acocele bantfwana bawo kuphela ngaletintfo letimangalisako letenteka kodvwa acocela nebantfu bekuhamba lebebatigcili emakhaya abo. Ngetulu kwaloko, ema-Israyeli abeyalwe kutsi aceceshe bantfwana bawo kutsi bagcine timiso taNkulunkulu tekuba ngcwele. Jehova watsi: “Banini ngcwele, ngobe mine Simakadze, Nkulunkulu wenu, ngingcwele.” (Lev. 19:2; Dut. 6:6, 7) Lesi sibonelo lesihle kubatali labangemaKhristu lamuhla, njengobe nabo kufanele baceceshe bantfwana babo kutsi babe ngcwele, ngaleyo ndlela babasite kutsi baletse ludvumo egameni laNkulunkulu lelingcwele.—Fundza Taga 1:8; Efesu 6:4.
Kufundzisa bantfwana betfu ngaJehova kudvumisa libito lakhe (Fundza sigaba 5 na-6)
7. (a) Ngesikhatsi ema-Israyeli etsembekile kuJehova, loku bekuba namuphi umphumela etiveni letibomakhelwane? (b) Bonkhe lababitwa ngelibito laNkulunkulu banamuphi umtfwalo?
7 Ngako-ke ngesikhatsi ema-Israyeli etsembekile, aniketa bufakazi lobuhle ngelibito laNkulunkulu. Naku latjelwa kona: “Tive tonkhe temhlaba tiyawubona kutsi nibitwa ngelibito laSimakadze, bese tiyanesaba.” (Dut. 28:10) Lokudzabukisako kutsi umlandvo wema-Israyeli ugcwele kungetsembeki. Tikhatsi letinyenti abebuyela akhonte titfombe lebetakhiwa bantfu. Ngetulu kwaloko, njengabonkulunkulu baseKhenani lebekabakhonta, ema-Israyeli aba nenhlitiyo lembi, anikela ngebantfwana bawo futsi acindzetela nalabaphuyile. Lesi sifundvo lesihle kakhulu kitsi sekutsi sihlale silwela kuba ngcwele njengaNkulunkulu Longcwele, lesibitwa ngelibito lakhe!
“BUKANI LA, NGENTA INTFO LENSHA!”
8. Jehova watfuma Isaya kutsi enteni, futsi Isaya wativa njani?
8 Jehova abebiketele ngesento lesimangalisako ema-Israyeli lebekatasibona nakakhululwa ekutfunjweni. (Isa. 43:19) Tehluko tekucala letisitfupha tencwadzi ya-Isaya tigcwele tecwayiso letimayelana nenhlekelele lebeyitawufikela iJerusalema nemadolobha labomakhelwane. Njengobe Jehova akwati kufundza lokusenhlitiyweni, watjela Isaya kutsi achubeke amemetela ngalesecwayiso ngisho nobe bantfu bebangeke bamlalele. Loko kwametfusa Isaya futsi bekafuna nekwati kutsi bekutawuphela sikhatsi lesingakanani solo lesive saNkulunkulu singaphendvuki. Nkulunkulu waphendvula watsini? Watsi: “Kuyawuze kubhujiswe emadolobha, kubete bantfu labahlala kuwo; tindlu tize tibe tindzala, nemasimi abhujiswe aze onakale.”—Fundza Isaya 6:8-11.
9. (a) Sagcwaliseka nini siphrofetho sa-Isaya lesimayelana neJerusalema? (b) Ngusiphi simo lesikhona lamuhla lesenta kudzingeke kutsi sihlale siphapheme?
9 Isaya wanikwa lomsebenti ngemnyaka wekugcina wekubusa kweNkhosi Uziya, nobe cishe nga-778 B.C.E. Wachubeka nemsebenti wakhe wekuba ngumphrofethi iminyaka lengaba ngu-46 kwate kwaba ngemuva kwa-732 B.C.E., ngesikhatsi kubusa iNkhosi Hezekiya. Loko kwenteka eminyakeni lengu-125 ngaphambi kwekubhujiswa kweJerusalema nga-607 B.C.E. Ngako-ke, bantfu baNkulunkulu becwayiswa kusenesikhatsi ngaloko lobekutawenteka esiveni sabo esikhatsini lesitako. Nalamuhla, Jehova usebentise bantfu bakhe kute bamemetele tecwayiso kusenesikhatsi ngaloko lokusetawenteka. Kusukela kumagazini wekucala we-Sicongosekulindza, sekuphele iminyaka lengu-135 lomagazini wecwayisa bafundzi bawo kutsi bahlale bakuphaphamele kutsi kubusa lokubi kwaSathane kutawuphela ngekushesha, bese kuBusa kwaJesu Khristu kweMinyaka Leyinkhulungwane kungena esikhundleni sako.—Semb. 20:1-3, 6.
10, 11. Ngukuphi kugcwaliseka kwesiphrofetho sa-Isaya ema-Israyeli lakubona ngesikhatsi aseBhabhulona?
10 EmaJuda lamanyenti lalalelako latinikela kubaseBhabhulona asindza ngesikhatsi kubhujiswa iJerusalema futsi atfunjelwa eBhabhulona. (Jer. 27:11, 12) Ngemuva kweminyaka lengu-70 baseBhabhulona, bantfu baNkulunkulu bakubona kugcwaliseka kwesiphrofetho lesimangalisako lesitsi: “Naku lokushiwo nguSimakadze, uMhlengi wenu, Longcwele waka-Israyeli, utsi: ‘Ngenca yenu ngitawutfumela eBhabhulona, ngibabuyise njengemambuka bonkhe baseBhabhulona.’”—Isa. 43:14.
11 Ngekuvumelana nalesiphrofetho, ngalobunye busuku ekucaleni kwa-October 539 B.C.E., kwenteka intfo leyamangalisa umhlaba wonkhe. Ngesikhatsi inkhosi yaseBhabhulona netiphatsimandla tayo banatsa liwayini ngetitja letingcwele lebetitsetfwe ethempelini laseJerusalema futsi badvumisa bonkulunkulu babo, emabutfo emaMede nemaPheresiya ayincoba iBhabhulona. Nga-538 nobe 537 B.C.E., Khuresi lowancoba iBhabhulona wayala emaJuda kutsi abuyele eJerusalema aphindze avusetele lithempeli laNkulunkulu. Isaya abebiketele ngako konkhe loku, lokufaka ekhatsi setsembiso saJehova sekutsi abetawubanakekela futsi abavikele bantfu bakhe labaphendvukile nababuyela eJerusalema. Nkulunkulu wababita ngekutsi “sive lengatibumbela sona, kuze sitewumemetela ludvumo lwami.” (Isa. 43:21; 44:26-28) Ngesikhatsi lamaJuda labetfunjiwe sekabuyele eJerusalema futsi sekalivusetele lithempeli laJehova, aba bofakazi bekutsi Jehova lokuphela kwaNkulunkulu weliciniso, uhlale akufeza lakushito.
12, 13. (a) Bobani lababa yincenye yema-Israyeli ngesikhatsi kubuyiselwa kukhonta Jehova? (b) Yini lelindzeleke ‘kuletinye timvu’ njengobe tisekela ‘Israyeli waNkulunkulu,’ futsi nguliphi litsemba letinalo?
12 Tinkhulungwane tebantfu lebetingasiwo ema-Israyeli taba yincenye yesive lesatalwa kabusha, futsi ngekuhamba kwesikhatsi bantfu beTive labanyenti bagucukela enkholweni yemaJuda. (Ezra 2:58, 64, 65; Esta 8:17) Lamuhla, “sicumbi lesikhulu” ‘saletinye timvu’ taJesu siwasekela ngekwetsembeka emaKhristu lagcotjiwe, lakha ‘Israyeli waNkulunkulu.’ (Semb. 7:9, 10; Joh. 10:16; Gal. 6:16) Sicumbi lesikhulu naso sibitwa ngalelibito lesilinikwe nguNkulunkulu, lelitsi BoFakazi BaJehova.
13 Ngesikhatsi sekuBusa kwaKhristu kweMinyaka Leyinkhulungwane, sicumbi lesikhulu sitawutfola injabulo lenkhulu ngekuchazela labo labavusiwe kutsi bekunjani kuba ngulomunye waBoFakazi BaJehova emalangeni ekugcina alelive lelibi. Kodvwa sitawukwati kwenta njalo kuphela nangabe sihlala setsembekile egameni letfu futsi silwele kuhlala singcwele. Ngetulu kwaloko, ngisho nobe singetama kangakanani kuphila ngekuvumelana netimiso taJehova, kufanele sicele intsetselelo malanga onkhe ngenca yemaphutsa lesiwentako, sikhumbule kutsi sitoni nekutsi kubitwa ngelibito laNkulunkulu lelingcwele kulilungelo lelikhulu kakhulu.—Fundza 1 Johane 1:8, 9.
LOKO LOKUSHIWO LIBITO LANKULUNKULU
14. Libito lelitsi Jehova lisho kutsini?
14 Kuze silijabulele kakhulu lilungelo lekubitwa ngelibito laNkulunkulu, kuhle kutsi sizindle ngenchazelo yalo. Libito laNkulunkulu livame kuhunyushwa ngekutsi “Jehova,” futsi livela esentweni sesiHebheru lesichaza lokutsite lokwentiwako nalesingahunyushwa ngekutsi “kuba khona.” Ngako libito lelitsi Jehova lisho kutsi “Ubangela Kutsi Kube Khona.” Lenchazelo iyichaza kahle indzima yaJehova njengeMdali wako konkhe lokukhona newetidalwa letihlakaniphile nanjengeMgcwalisi wenjongo yakhe. Ngetulu kwaloko, uyachubeka afeza injongo yakhe ngisho nalapho nome ngumuphi umphikisi, njengaSathane, etama kuphatamisa kufezeka kwenjongo yaNkulunkulu.
15. Nguyiphi indlela Jehova laveta ngayo incenye letsite yebunguye bakhe njengobe ivetwa yinchazelo yelibito lakhe? (Fundza libhokisi lelitsi “ Libito Lelinenchazelo Lebanti.”)
15 Ngesikhatsi atfuma Mosi kutsi akhiphe bantfu bakhe eGibhithe, Jehova waveta incenye letsite yebunguye bakhe ngekusebentisa sento kute achaze libito lakhe, futsi watikhulumela matfupha. LiBhayibheli litsi: “Nkulunkulu watsi kuMosi: ‘Ngitawuba Nguloko Lengitawuba Ngiko.’ Wachubeka watsi: ‘Nguloko loyawubatjela kona baka-Israyeli, utsi: “Ngitawuba nguye ungitfumile.”’” (Eks. 3:14, NW.) Ngako-ke kunome ngabe ngusiphi simo, Jehova utawuba ngunobe yini lokudzingeka abe ngiyo kute afeze injongo yakhe. Kuma-Israyeli labekake aba tigcili, Jehova waba nguMkhululi, uMvikeli, uMcondzisi kanye neMuphi wawo lowanakekela tonkhe tidzingo tawo tenyama nalebetitsintsa buhlobo bawo naye.
KUKHOMBISA KUBONGA
16, 17. (a) Singakukhombisa njani kubonga ngelilungelo lekubitwa ngelibito laNkulunkulu? (b) Yini lesitawucoca ngayo esihlokweni lesilandzelako?
16 Lamuhla, Jehova solo wenta ngekuvumelana nenchazelo yelibito lakhe ngekwenetisa tonkhe tidzingo tetfu tenyama naletitsintsa buhlobo betfu naye. Kodvwa inchazelo yelibito laNkulunkulu ayipheleli nje kuloko lakhetsa kuba ngiko. Ifaka ekhatsi loko labangela kutsi kwenteke ngemsebenti waBoFakazi bakhe kute afeze injongo yakhe. Kuzindla ngaloko kutasikhutsata kutsi sichubeke siphila ngekuvumelana nelibito lakhe. Kåre, losaneminyaka lengu-84 budzala futsi losekuphele iminyaka lengu-70 anguFakazi lokhutsele eNorway utsi: “Ngikutsatsa njengelilungelo lelikhulu kukhonta Jehova loyiNkhosi yaphakadze, nekuba yincenye yebantfu lababitwa ngelibito lakhe lelingcwele. Ngaso sonkhe sikhatsi kulilungelo lelikhulu kuchaza emaciniso laseBhayibhelini nekubona bantfu bagcwala injabulo futsi bawacondza lamaciniso. Sibonelo saloko kutsi ngitiva ngijabula kakhulu nangifundzisa bantfu ngendlela umhlatjelo waKhristu loyinhlawulo losebenta ngayo, nekutsi ngalomhlatjelo bangakutfola njani kuphila lokuphakadze emhlabeni lomusha lonekuthula nekulunga.”
17 Kuyavunywa kutsi kuletinye tindzawo kumatima kakhulu kutfola bantfu labafisa kufundza ngaNkulunkulu. Nobe kunjalo, njengaKåre, awutiva yini ujabule kakhulu nawutfola umuntfu lolalelako futsi umfundzise ngelibito laJehova? Kodvwa kungenteka njani kutsi sibe BoFakazi BaJehova futsi ngesikhatsi lesifanako sibe bofakazi baJesu? Lombuto kutawucocwa ngawo esihlokweni lesilandzelako.