Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Longakwenta Nawushonelwe Nguloshade Naye

Longakwenta Nawushonelwe Nguloshade Naye

LIBHAYIBHELI likubeka kucace kutsi indvodza kufanele ‘itsandze umkayo njengobe ititsandza yona.’ Umfati naye kufanele “abe nenhlonipho lenkhulu ngendvodza yakhe.” Bobabili kufanele badlale indzima yabo njengobe ‘banyamanye.’ (Ef. 5:33; Gen. 2:23, 24) Njengobe sikhatsi sihamba labashadile basondzelana kakhulu futsi lutsandvo lwabo luyakhula. Ungahle ulucatsanise netimphandze tetihlahla letimbili letisondzelene. Labashadene labajabulile baba ngematse nelulwimi.

Kodvwa kungentekani nangabe indvodza nobe umfati ashona? Loko lobekubahlanganisile kuvele kuphele. Ngalokuvamile, umfelokati nobe umfelwa usala abuhlungu enhlitiyweni, anesitunge futsi ngalesinye sikhatsi atfukutsele nobe adliwe ngunembeza. Daniella lobesaneminyaka lengu-58 ashadile, bekati bantfu labanyenti labake bashonelwa ngulabashade nabo. * Kodvwa ngemuva kwekushona kwendvodza yakhe watsi: “Angizange sengikucondze loku ngaphambili. Ayikho indlela yekutsi ukucondze kuze kube ngulapho kukwehlela.”

BUHLUNGU LOBUBONAKALA BUNGAPHELI

Labanye bacwaningi batsi kute kucindzeteleka lokubuhlungu njengekushonelwa ngulotsandzekako wakho loshade naye. Labanyenti labake babhekana nalesimo bayavumelana naloku. Indvodza yaMillie yashona eminyakeni leminyenti leyendlulile. Nakachaza kuphila kwakhe njengobe angumfelokati utsi: “Ngiva shengatsi ngichwalile.” Abekhuluma ngendlela lativa ngayo ngenca yekufelwa yindvodza yakhe labesashade nayo iminyaka lengu-25.

 Susan bekejwayele kutsi bafelokati lababa selusizini iminyaka leminyenti bakhalela bayeni babo, badzabuka ngalokwecile. Kodvwa ngemuva kwekushonelwa yindvodza yakhe labesashade nayo iminyaka lengu-38, utsi nanobe sekuphele iminyaka lengu-20 ashona: “Ngicabanga ngaye onkhe emalanga.” Uvame kuhushuka tinyembeti ngenca yekukhumbula kakhulu indvodza yakhe.

LiBhayibheli lisicinisekisa ngekutsi buhlungu bekushonelwa bubanga kucindzeteleka futsi butsatsa sikhatsi lesidze. Ngesikhatsi kushone Sara, Abrahama indvodza yakhe ‘wamkhalela.’ (Gen. 23:1, 2) Nanobe abenelitsemba lekuvuswa kwalabafile, Abrahama weva buhlungu kakhulu nakushona lamtsandzako. (Heb. 11:17-19) Ngemuva kwekufa kwemfati wakhe lotsandzekako Rakheli, Jakobe akazange amkhohlwe kalula. Wakhuluma kahle ngaye emadvodzaneni akhe.—Gen. 44:27; 48:7.

Ngutiphi tifundvo lesititfolako kuletibonelo letisemBhalweni? Buhlungu lobuviwa bafelwa nebafelokati buvame kutsatsa iminyaka leminyenti. Tinyembeti tabo nesikhatsi selusizi, akukafaneli sikutsatse shengatsi babutsakatsaka kodvwa sikutsatse njengesimo lesingumphumela wekushonelwa ngulabamtsandzako. Bangase badzinge kutsi sivelane nabo futsi sibasekele sikhatsi lesidze.

LWISANA NEBUHLUNGU BAKHO KANCANE KANCANE

Nangabe umuntfu ashonelwa ngulashade naye, imphilo ayimani ishintje nje ifane nangalesikhatsi asengakashadi. Naseyineminyaka ishadile, indvodza ngalokuvamile iyati kutsi ingamdvudvuta njani umkayo nangabe umoya wakhe uphansi nome akhatsatekile. Naseyishonile, akabe asabakhona lotamkhombisa lutsandvo nobe amdvudvute. Ngendlela lefanako, njengobe sikhatsi sihamba umfati uyakhona kuhlonipha indvodza yakhe ngalokujulile futsi loko kuyenta ijabule. Kumbamba kwakhe, emavi akhe lamnandzi kanye nendlela lamnaka ngayo, akucatsaniswa nalutfo. Nakashona, indvodza ingase itive ingenabani. Kantsi labanye labashonelwe balingani babo bemshado bangahle bahlale bakhatsatekile futsi besabe likusasa. Ngusiphi simiso seliBhayibheli lesingabasita kutsi babe nekuthula futsi bavikeleke?

Nkulunkulu angakusita kancane kancane kute ubeketelele kufelwa

“Ningacali nikhatsateke ngelilanga lelilandzelako, ngobe nalo litawuba netinkinga talo.” (Mat. 6:34) Lamavi aJesu avame kusebenta etidzingweni tekuphila, kodvwa asite bantfu labanyenti kutsi babeketelele buhlungu bekushonelwa bantfu lababatsantsandzako. Umfelwa lobitwa ngekutsi nguCharles wabhala lamavi ngemuva kwetinyanga umkakhe ashonile, watsi: “Ngimkhumbula kakhulu Monique, ngaletinye tikhatsi ngidvonsa kamatima. Nobe kunjalo, ngibonile kutsi loko kungokwemvelo futsi njengobe sikhatsi sihamba buhlungu bami butawuncipha kancane kancane.”

Charles kwakufanele abeketele “njengobe sikhatsi sihamba.” Wasitwa yini kutsi abeketele? Watsi: “Ngekusitwa nguJehova ngakwati kubeketela kancane kancane njengobe emalanga achubeka.” Charles akehlulwanga ngulobuhlungu. Buhlungu bakhe abuzange nje buphele ngebusuku bunye kodvwa futsi abuzange bumehlule. Nangabe ushonelwe ngumlingani wakho wemshado, yetama kulwisana nebuhlungu bakho bekushonelwa kancane kancane ngobe awati kutsi ngukuphi kukhutsatwa nobe kudvudvutwa longakutfola ngelilanga lelandzelako.

 Kufa akukho emkhatsini wetintfo letiyinjongo yaJehova. Esikhundleni saloko, kuyincenye ‘yemisebenti yaDeveli.’ (1 Joh. 3:8; Rom. 6:23) Sathane usebentisa kufa nekwesaba lokungase kwente bantfu labanyenti babe tigcili futsi bangabi nalo litsemba. (Heb. 2:14, 15) Sathane uyajabula nakabona lotsite angayitfoli injabulo mbamba nekwenetiseka, ngisho nome anelitsemba lekuphila eveni lelisha laNkulunkulu. Kungako kucindzeteleka kumuntfu loshonelwe ngumlingani wemshado kungumphumela wesono sa-Adamu futsi kulichinga laSathane. (Rom. 5:12) Jehova utawacedza nya umonakalo lowentiwe nguSathane ngekutsi ancobe lesikhali sakhe lesibangela lusizi lesikufa. Labo labatawukhululwa kulokwesaba lokusetjentiswa nguSathane batawufaka ekhatsi bantfu labanyenti labashonelwe balingani babo bemshado, lokungenteka nawe usemkhatsini wabo.

Kuliciniso kutsi kulabo labatawuvuselwa emhlabeni, kutawuba nelushintjo lolukhulu endleleni bantfu labahlobana ngayo nyalo. Cabanga ngebatali, bogogo nabomkhulu, nalabanye bantfu labafa labatawuvuselwa ekuphileni futsi bona nebantfwana babo nebatukulu, kancane kancane batawuba bete sono. Imiphumela yekuguga itawucedvwa. Kungenteka kutsi netitukulwane talamuhla kutawufanele tifundze indlela leyehlukile kunalena labayetayele lamuhla yekuphilasana nabo. Asikholwa yini kutsi tingucuko letifana naleti titawuba yincenye yentfutfuko ekuphileni kwemindeni?

Kungenteka kutsi kunemibuto leminyenti lengahle icatjangwe ngalabo labatawuvuswa ekufeni,  njengalabo labafelwe balingani bemshado kabili nobe ngetulu. BaSadusi babuta umbuto mayelana nemfati lowafelwa yindvodza yakhe yekucala futsi kwalandzela yesibili, kwate kwashona nalasihlanu lalandzela. (Luk. 20:27-33) Butawuba njani buhlobo babo bonkhe bantfu labafelwe ngalendlela? Asati, futsi akukabaluleki kutsi sicombelele kutsi kutakwentekani nekutsi sitikhatsate ngalemibuto. Kwanyalo intfo lesingayenta nje kwetsembela kuNkulunkulu. Yinye intfo lesiciniseka ngayo kutsi nome yini Jehova latasentela yona esikhatsini lesitako itawuba yinhle futsi sinelitsemba lelikusasa, lekufanele singalesabi.

LITSEMBA LEKUVUKA KWALABAFILE LINGUMTFOMBO WENDVUDVUTO

Lenye yetimfundziso leticacile leseVini laNkulunkulu kutsi labatsandzekako labafile batawuvuswa. Kulandzisa lokuseBhayibhelini kwasendvulo mayelana nekuvuswa kwalabafile kusicinisekisa ngekutsi “bonkhe labasemathuneni batawuliva livi [laJesu] futsi baphume.” (Joh. 5:28, 29) Bantfu labatawube baphila ngaleso sikhatsi bayawujabula njengobe batawube babona labo labavusiwe. Ngakulokunye, asikwati kuchaza injabulo labayawuba nayo labo labavusiwe.

Njengobe labafile bayawube bavuswa, emhlabeni kuyawuba nenjabulo lengakase ibe khona. Tigidzigidzi tebantfu labafa, titawuvuswa. (Mak. 5:39-42; Semb. 20:13) Kuzindla ngaletimangaliso telikusasa kufanele kubadvudvute bonkhe labo labafelwe ngulababatsandzako.

Sinato yini tizatfu tekuba lusizi nakuvuswa labafile? Imphendvulo lesiyitfola eBhayibhelini ingu-cha. Ngekusho kwa-Isaya 25:8 Jehova ‘utawumita kufa kuze kube phakadze naphakadze.’ Loko kufaka ekhatsi kucedvwa ngalokuphelele kwekukhatsateka ngemiphumela yekufa, njengobe lesiphrofetho sichubeka sitsi: “Somandla longuSimakadze uyawukwesula tinyembeti kubo bonkhe buso.” Nawuva buhlungu nyalo ngenca yekufelwa ngumlingani weshado, noma kanjani kuvuka kwalabafile kutakunika sizatfu sekujabula.

Kute umuntfu lokucondza kahle konkhe loko Nkulunkulu latakwenta emhlabeni lomusha. Jehova utsi: “Njengobe emazulu aphakeme kunemhlaba, kanjalo netindlela tami tiphakeme kunetenu,  nemicabango yami iphakeme kuneyenu.” (Isa. 55:9) Setsembiso saJesu lesimayelana nesikhatsi sekuvuswa kwalabafile sisiniketa litfuba lekwetsembela kuJehova, njenga-Abrahama. Intfo leyinhloko lokufanele yentiwe ngumKhristu ngamunye nyalo, kwenta loko Nkulunkulu lakufunako futsi ngaleyondlela ‘afanelwe kutfola kuphila esikhatsini lesitako’ nalabo labatawuvuswa.—Luk. 20:35.

SIZATFU SEKUBA NELITSEMBA

Kunekutsi sesabe, asibe nelitsemba. Ngekwembono wemuntfu, alikho litsemba ngelikusasa. Kodvwa Jehova usiniketa litsemba lalokuncono kakhulu. Asati kahle kutsi Jehova utatenetisa njani tidzingo netifiso tetfu, nome kunjalo, akukafaneli singabate kutsi loko utakwenta. Umphostoli Pawula wabhala watsi: “Litsemba lelibonwako alisilo litsemba, ngobe umuntfu angayetsemba yini intfo layibonako? Kodvwa nasetsemba intfo lesingayiboni, siyachubeka siyilindze ngekucinisela futsi sinekulangatelela.” (Rom. 8:24, 25) Litsemba lelicinile etetsembisweni taNkulunkulu litakusita kutsi ubeketele. Ngekubeketela, utawujabula esikhatsini lesitako ngobe Jehova “utakupha lokufiswa yinhlitiyo yakho.” Utawenetisa “tonkhe tifiso talokuphilako.”—Hla. 37:4; 145:16; Luk. 21:19.

Yetsembela etitsembisweni taJehova telikusasa letigcwele injabulo

Nasatawufa Jesu, baphostoli bakhe bakhatsateka. Jesu wabacinisa nganankha emavi latsi: “Tinhlitiyo tenu atingakhatsateki. Kholwani nguNkulunkulu, nikholwe nangimi.” Wabatjela kutsi: “Ngeke nginishiye ningenabani. Kodvwa ngitawuphindze ngite kini.” (Joh. 14:1-4, 18, 27) Emavi akhe atawuniketa labagcotjiwe labatawulandzela kuyo yonkhe leminyaka sisekelo selitsemba nekubeketela. Labo labalangatelela kubona lababatsandzako nasebavuswa, nabo abanaso sizatfu sekungabi nalo litsemba. Jehova kanye neNdvodzana yakhe angeke abashiye bangenabani. Kufanele uciniseke ngaloko.

^ sig. 3 Emabito ashintjiwe.