Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 4

‘Umoya Uyafakaza’

‘Umoya Uyafakaza’

“Lomoya ufakazelana nemoya wetfu kutsi sibantfwana baNkulunkulu.”—ROM. 8:16.

INGOMA 25 “Impahla Eyigugu”

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

Jehova watfululela umoya wakhe longcwele esicumbini semaKhristu langu-120 ngendlela lemangalisako (Buka tigaba 1-2)

1-2. Nguyiphi intfo lengakavami leyenteka ngelilanga leliPhentekhoste la-33 C.E.?

BEKULISONTFO ekuseni eJerusalema ngemnyaka wa33 C.E., futsi bekulilanga leliPhentekhoste. Licembu lebafundzi labangu-120 belihlangene ndzawonye ekamelweni lelisetulu. (Imis. 1:13-15; 2:1) Emalangeni lambalwa lebekendlulile, Jesu bekabatjelile labafundzi kutsi bangesuki eJeruselema ngobe bebatawutfola sipho lesikhetsekile. (Imis. 1:4, 5) Yini leyabese iyenteka?

2 “Masinyane kwevakala umsindvo uvela ezulwini unjengekuhhusha kwemoya lomkhulu.” Lomsindvo wevakala kuyoyonkhe indlu. Ngako “kwabonakala lokunjengemalangabi lamise kwelulwimi” etinhloko tebafundzi, futsi “bonkhe base bagcwala umoya longcwele.” (Imis. 2:2-4) Ngaleyondlela, Jehova watfululela umoya wakhe longcwele kulesicumbi sebafundzi. (Imis. 1:8) Labafundzi baba bekucala kutsi bagcotjwe ngemoya longcwele * futsi baniketwa nelitsemba lekuyobusa naJesu ezulwini.

YINI LEYENTEKAKO NANGABE LOTSITE AGCOTJWA?

3. Kungani labo labagcotjwa ngeliPhentekhoste bangazange bangabate kutsi bagcotjwe ngemoya longcwele?

3 Kube bewukhona kulabafundzi lebebahlangene ekamelweni lelisetulu ngalelolanga, bewungeke ukukhohlwe lokwenteka. Kubona intfo lenjengelilangabi lemise kwelulwimi ihlala etikwenhloko yakho, futsi ucala kukhuluma ngetilwimi bewungeke ukukhohlwe. (Imis. 2:5-12) Bekutawuvele kucace kutsi ugcotjwe ngemoya longcwele. Bonkhe labagcotjwa ngemoya longcwele bagcotjwa ngendlela lefanako nangesikhatsi lesifanako yini? Cha. Sikwati njani loko?

4. Bonkhe labagcotjwa ngelikhulu lekucala, bagcotjwa ngesikhatsi lesifanako yini? Chaza.

4 Ase sicoce ngekutsi umuntfu ugcotjwa nini. Lelicembu lemaKhristu langu-120 akusilo kuphela lelagcotjwa ngemoya longcwele ngeliPhentekhoste la-33 C.E. Ngalelolanga, labanye labacishe babe ngu-3 000 nabo bagcotjwa ngemoya longcwele. Bagcotjwa ngesikhatsi babhajatiswa. (Imis. 2:37, 38, 41) Eminyakeni leyalandzela, akusiwo onkhe emaKhristu lagcotjwa ngesikhatsi abhajatiswa. EmaSamariya agcotjwa ngemuva kwesikhatsi abhajatisiwe. (Imis. 8:14-17) Khoneliyuse kanye nemndeni wakhe bagcotjwa ngendlela lengakavami, ngobe bagcotjwa basengakabhajatiswa.—Imis. 10:44-48.

5. Ngekusho kwemBhalo wa-2 Khorinte 1:21, 22, kwentekani nangabe umuntfu agcotjwa ngemoya longcwele?

5 Ase siphindze sicoce ngekutsi kwentekani nangabe umuntfu agcotjwa ngemoya longcwele. Labanye labagcotjiwe bacale bakutfole kumatima kwemukela kutsi Jehova ubakhetsile. Bangase batibute, ‘Kungani Nkulunkulu akhetse mine?’ Labanye bangase bangativa ngaleyondlela. Kunobe ngusiphi simo, umphostoli Pawula wachaza loko lokwenteka kubo bonkhe labagcotjiwe, watsi: “Natsi kube nikholwe, nabekwa luphawu * ngaye, ngemoya longcwele lowetsenjiswa, losicinisekiso selifa letfu lesentiwa kusengaphambili.” (Ef. 1:13, 14) Ngako Jehova usebentisa umoya wakhe longcwele kuze akwente kucace kulamaKhristu kutsi uwakhetsile. Ngaleyondlela, umoya longcwele ‘usicinisekiso’ nobe setsembiso lesiwacinisekisa kutsi esikhatsini lesitako atawuphila phakadze ezulwini hhayi emhlabeni.—Fundza 2 Khorinte 1:21, 22.

6. UmKhristu logcotjiwe kufanele enteni kuze atfole umvuzo wakhe wekuyophila ezulwini?

6 Nangabe umKhristu agcotjiwe, loko kusho kutsi utawuvele awutfole yini umvuzo wakhe wekuyophila ezulwini? Cha. Uyaciniseka kutsi ukhetsiwe kuze ayophila ezulwini. Nobe kunjalo, kufanele akhumbule lomyalo lotsi: “Bazalwane, kubalulekile kutsi nente konkhe lokusemandleni enu kuze niciniseke kutsi nihlala netsembekile njengalababitiwe nalabakhetsiwe; ngobe nanichubeka nitenta letintfo, ngeke nize nehluleke.” (2 Phet. 1:10) Ngako, ngisho nobe umKhristu logcotjiwe akhetsiwe nobe abitiwe kutsi ayophila ezulwini, utawutfola umvuzo wakhe kuphela nangabe achubeka etsembekile.—Fil. 3:12-14; Heb. 3:1; Semb. 2:10.

UMUNTFU WATI NJANI NANGABE AGCOTJIWE?

7. Labagcotjiwe bati njani kutsi banelitsemba lekuyophila ezulwini?

7 Umuntfu wati njani kutsi unelitsemba lekuyophila ezulwini? Imphendvulo lecacile isemavini aPawula lawabhalela bantfu baseRoma ‘lebebabitelwe kutsi babe ngulabangcwele.’ Watsi: “Anizange nemukele umoya webugcili lonenta nesabe, kodvwa nemukela umoya lonente nafakwa esiswini nentiwa emadvodzana. Ngalomoya sitsi: “Abha, Babe!” Lomoya ufakazelana nemoya wetfu kutsi sibantfwana baNkulunkulu.” (Rom. 1:7; 8:15, 16) Asebentisa lomoya wakhe longcwele, Nkulunkulu ukwenta kucace kulaba labagcotjiwe kutsi banelitsemba lekuyophila ezulwini.—1 Thes. 2:12.

8. UmBhalo wa-1 Johane 2:20, 27, ukhombisa njani kutsi emaKhristu lagcotjiwe akadzingi kutjelwa ngulabanye kutsi agcotjiwe?

8 Jehova ukwenta kucace etingcondvweni nasetinhlitiyweni talabo labanelitsemba lekuyophila ezulwini kutsi bagcotjiwe. (Fundza 1 Johane 2:20, 27.) Kuliciniso kutsi emaKhristu lagcotjiwe adzinga kufundziswa nguJehova asebentisa libandla njengabo bonkhe bantfu, kodvwa abadzingi kutjelwa ngumuntfu kutsi bagcotjiwe. Jehova usebentisa emandla akhe emoya longcwele kuze akwente kucace kubo kutsi bagcotjiwe.

‘BATALWA KABUSHA’

9. Ngekusho kwemBhalo wa-Efesu 1:18, nangabe umuntfu agcotjwa, nguluphi lushintjo lolwentekako kuye?

9 Tikhonti taNkulunkulu letinyenti lamuhla tikutfola kumatima kucondza loko lokwentekako kumuntfu nakagcotjwa nguNkulunkulu. Kungani? Kungobe letikhonti taNkulunkulu tisuke tingakagcotjwa. Nkulunkulu wadala bantfu kutsi baphile phakadze emhlabeni hhayi ezulwini. (Gen. 1:28; Hla. 37:29) Kodvwa Jehova ukhetse labanye kutsi bayophila ezulwini. Ngako nakabakhetsa ushintja litsemba labo kanye nendlela labacabanga ngayo kuze balangatelele kuyophila ezulwini.—Fundza Efesu 1:18.

10. Kusho kutsini ‘kutalwa kabusha’? (Buka umbhalo longentasi.)

10 Nangabe emaKhristu agcotjwa ngemoya longcwele, asuke ‘atalwa kabusha.’ * Jesu washo kutsi kulukhuni kuchazela umuntfu longazange sekagcotjwe kutsi kunjani ‘kutalwa kabusha’ nobe ‘kutalwa ngumoya.’—Joh. 3:3-8.

11. Chaza lushintjo lolwentekako endleleni umuntfu logcotjiwe lacabanga ngayo.

11 Nguluphi lushintjo lolwentekako endleleni umuntfu logcotjiwe lacabanga ngayo? Ngaphambi kwekutsi Jehova agcobe lamaKhristu ngemoya wakhe longcwele, lamaKhristu bewalijabulela litsemba lebekanalo lekuphila phakadze emhlabeni. Bewasibuke ngalabovu sikhatsi lapho Jehova atawususa khona bonkhe bubi lobukhona futsi ente lomhlaba ube lipharadisi. Kungenteka bewaticabanga emukela tihlobo tawo nobe bangani bawo labafa. Kodvwa ngemuva kwekutsi sewagcotjiwe, acala kucabanga ngendlela leyehlukile. Kungani? Kungobe awazange acabange kutsi kuphila phakadze emhlabeni bekungeke kusaba mnandzi kangako. Awazange ashintje kucabanga kwabo ngesizatfu sekutsi acindzetelekile nobe ahlupheke kakhulu. Awazange acabange kutsi kuphila phakadze emhlabeni bekungeke kusajabulisa. Esikhundleni saloko, Jehova wasebentisa umoya wakhe longcwele kuze ashintje indlela lacabanga ngayo kanye nelitsemba lawatalijabulela.

12. Ngekusho kwemBhalo wa-1 Phetro 1:3, 4, emaKhristu lagcotjiwe ativa njani ngelitsemba lanalo?

12 Umuntfu logcotjiwe angase ative angalifanelekeli lelilungelo leliligugu. Kodvwa akangabati kutsi Jehova umkhetsile. Esikhundleni saloko, ujabula kakhulu futsi uyabonga nakacabanga ngelitsemba lekuyophila ezulwini.—Fundza 1 Phetro 1:3, 4.

13. Labagcotjiwe bativa njani ngekuphila lamhlabeni?

13 Loko kusho kutsi labagcotjiwe bafuna kufa yini? Umphostoli Pawula wawuphendvula lombuto. Wacatsanisa umtimba wabo nendlu, watsi: “Ecinisweni, tsine lesikulelidlangala siyalila, futsi siyasindvwa; ngobe asifuni kuyikhumula lendlu, kodvwa sifuna kugcoka lelenye kuze kuphila kutewugwinya loko lokufako.” (2 Khor. 5:4) LamaKhristu asakujabulela kuphila lamhlabeni, futsi akafuni kufa ngekushesha. Basakujabulela kuphila kuze bakhonte Jehova bakanye nemindeni yabo kanye nebangani. Nobe kunjalo, kunobe yini labayentako, bahlale bacabanga ngelitsemba labo lelijabulisako lesikhatsi lesitako.—1 Khor. 15:53; 2 Phet. 1:4; 1 Joh. 3:2, 3; Semb. 20:6.

JEHOVA UKUGCOBILE YINI NGEMOYA WAKHE LONGCWELE?

14. Yini lengafakazeli kutsi umuntfu ugcotjwe ngemoya longcwele?

14 Kungenteka uyatibuta kutsi ugcotjiwe yini. Nangabe kunjalo, cabanga nganayi imibuto lebalulekile: Unesifiso lesinemandla sekwenta intsandvo yaNkulunkulu yini? Utiva shengatsi ukhutsele kakhulu yini ekwenteni umsebenti wekushumayela? Uyakujabulela yini kufundza liBhayibheli kanye “netintfo letijulile taNkulunkulu”? (1 Khor. 2:10) Uva shengatsi Nkulunkulu uyakubusisa yini emsebentini wekushumayela? Uva shengatsi unemtfwalo lomkhulu wekusita labanye bafundze ngaJehova yini? Ububonile yini bufakazi bekutsi Jehova ukusitile etintfweni letinyenti ekuphileni kwakho? Nangabe imphendvulo yalemibuto inguyebo, loko kufakazela kutsi sewunelitsemba lekuyophila ezulwini yini? Cha. Leni? Ngobe tonkhe tikhonti taJehova tingativa ngalendlela, kungaba kutsi tigcotjiwe nobe atikagcotjwa. Jehova angasebentisa umoya wakhe longcwele kuze asite tonkhe tikhonti takhe kutsi tikwente loku ngisho nobe tinaliphi litsemba. Liciniso likutsi nangabe ungaciniseki kutsi ugcotjiwe yini ngemoya longcwele, loko kungaciniseki kusho kutsi awukagcotjwa. Labo labanelitsemba lekuyophila ezulwini abangabati kutsi bagcotjiwe! Bayati!

Jehova wasebentisa umoya wakhe longcwele kuze anikete Abrahama, Sara kanye naJohane uMbhabhatisi emandla ekwenta tintfo letimangalisako, kodvwa akazange asebentise lomoya wakhe kuze abanikete litsemba lekuyophila ezulwini (Buka tigaba 15-16) *

15. Sati njani kutsi akusibo bonkhe labatfole umoya longcwele waNkulunkulu labakhetfwe kutsi bayophila ezulwini?

15 EBhayibhelini, kunetibonelo letinyenti temadvodza latfola umoya longcwele, kodvwa langazange sekalitfole litsemba lekuyophila ezulwini. Davide bekacondziswa ngumoya longcwele. (1 Sam. 16:13) Umoya longcwele wamsita kuze akhone kucondza tintfo letijulile ngaJehova futsi wamcondzisa kutsi abhale tincenye letitsite teliBhayibheli. (Mak. 12:36) Nobe kunjalo, umphostoli Phetro washo kutsi Davide “akazange enyukele ezulwini.” (Imis. 2:34) Johane uMbhabhatisi naye ‘wagcwala umoya longcwele.’ (Luk. 1:13-16) Jesu washo kutsi bekute umuntfu lobekamkhulu kunaJohane, kodvwa waphindze washo kutsi Johane bekangeke abe yincenye yeMbuso wasezulwini. (Mat. 11:10, 11) Jehova wasebentisa umoya wakhe longcwele kuze anikete tinceku takhe emandla ekwenta tintfo letimangalisako, kodvwa akazange awusebentise kuze abakhetse kutsi bayophila ezulwini. Loko kusho kutsi bebetsembeke kancane yini kunalabo labakhetfwe kutsi bayobusa ezulwini? Cha. Kusho kutsi Jehova utabavusa kuze baphile emhlabeni loliPharadisi.—Joh. 5:28, 29; Imis. 24:15.

16. Ngumuphi umvuzo tikhonti taNkulunkulu letinyenti letibheke phambili kuwo?

16 Sicumbi lesikhulu setikhonti taNkulunkulu lamuhla site litsemba lekuyophila ezulwini. Njenga-Abrahama, Sara, Davide, Johane uMbhabhatisi, kanye netikhonti taNkulunkulu letinyenti tangesikhatsi sekubhalwa kweliBhayibheli, lesicumbi sibuke phambili kutsi siphile lamhlabeni nasekubusa uMbuso waNkulunkulu.—Heb. 11:10.

17. Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo esihlokweni lesilandzelako?

17 Ngenca yekutsi basekhona labagcotjiwe emkhatsini webantfu baNkulunkulu lamuhla, singase sitibute imibuto letsite. (Semb. 12:17) Nasi sibonelo, labagcotjiwe kufanele batitsatse njani? Nangabe umuntfu ebandleni lenu acala kudla tifanekiselo ngelilanga leSikhumbuto, kufanele simtsatse kanjani? Kutsiwani nangabe linani lalabo labatsi bagcotjiwe lichubeka likhula? Kufanele sikhatsateke yini ngaloko? Sihloko lesilandzelako sitayiphendvula lemibuto.

^ sig. 5 Kusukela ngeliPhentekhoste la-33 C.E., Jehova unikete lamanye emaKhristu litsemba lelijabulisako, lokulitsemba lekubusa neNdvodzana yakhe ezulwini. Kodvwa lamaKhristu abona ngani kutsi akhetsiwe kuze ajabulele lelilungelo? Kwentekani nangabe umuntfu atfola lelilungelo lekuyobusa ezulwini? Lesihloko kwake kwakhulunywa ngaso ku-Sicongosekulindza saJanuary 2016, futsi sitayiphendvula lemibuto.

^ sig. 2 TINCHAZELO TEMAGAMA: Kugcotjwa ngemoya longcwele: Jehova usebentisa umoya wakhe longcwele kuze akhetse umuntfu kutsi ayobusa naJesu ezulwini. Ngalomoya wakhe longcwele, Jehova usuke aniketa lomuntfu litsemba ngelikusasa, nobe “sicinisekiso selifa lesentiwa kusengaphambili.” (Ef. 1:13, 14) LamaKhristu angasho kutsi umoya longcwele ‘uyafakaza’ nobe wenta kucace kutsi umvuzo wabo usezulwini.—Rom. 8:16.

^ sig. 5 TINCHAZELO TEMAGAMA: Luphawu. Lokubekwa luphawu akubi sicinisekiso kuze kube sikhatsi lapho lomuntfu afa etsembekile nobe ngaphambi nje kwekutsi kuhlupheka lokukhulu kucale.—Ef. 4:30; Semb. 7:2-4; buka “Imibuto Levela KubaFundzi” letfolakala ku-Sicongosekulindza sa-April 2016 lesitfolakala ngesiNgisi.

^ sig. 10 Kuze utfole lwati lolwengetiwe ‘ngekutalwa kabusha,’ buka Sicongosekulindza, sa-April 1, 2009, emakh. 3-12 lesitfolakala ngesiZulu.

INGOMA 27 “Ukwambulwa Kwabantwana BakaNkulunkulu”

^ sig. 57 KUCHAZWA KWESITFOMBE: Ngisho nobe siboshelwe kukholwa kwetfu nobe sikhululekile kutsi sishumayele futsi sifundzise ngemaciniso, singakulangatelela kuphila lamhlabeni nasekubusa uMbuso waNkulunkulu.