Bai na kontenido

Bai na kontenido

HISTORIA DI BIDA

“Mi A Bira Tur Kos pa Tur Sorto di Hende”

“Mi A Bira Tur Kos pa Tur Sorto di Hende”

“Si bo batisá, mi ta bai laga bo!” Asina mi tata a menasá mi mama na 1941. Pero, apesar di su menasa, mi mama a tuma su desishon i a batisá komo un símbolo di su dedikashon na Yehova Dios. Dicho echo, mi tata a bai laga nos. E tempu ei, mi tabatin apénas ocho aña.

MI INTERES den e bèrdat di Beibel a kuminsá for di tempu mi tabata mas chikitu. Mi mama tabata haña publikashonnan basá riba Beibel, i mi tabata fasiná ku nan kontenido, foral e plachinan. Mi tata no tabata ke pa mi mama papia ku mi tokante loke e tabata siña. Sinembargo, mi tabata kurioso i tabata hasi mi mama pregunta, i p’esei e tabata studia Beibel ku mi ora mi tata no tabata na kas. Komo resultado, mi tambe a disidí di dediká mi bida na Yehova. Na 1943, tempu mi tabatin dies aña di edat, mi a batisá na Blackpool, Inglatera.

MI A KUMINSÁ KU MI SIRBISHI NA YEHOVA

Desde e tempu ei padilanti, ami ku mi mama tabata traha regularmente huntu den sirbishi. Pa introdusí e mensahe di Beibel, nos tabata usa tokadisko portátil. Esakinan tabata basta grandi i tabata pisa mas o ménos 4,5 kilo. Imaginá bo, un mucha hòmber ta karga un di e tokadiskonan ei!

Pa tempu ku mi tabatin 14 aña, mi kier a traha pionero. Mi mama a bisa mi pa papia promé ku e sirbidó di e rumannan (ku awor yama superintendente di sirkuito). E ruman akí a bisa mi pa mi buska un fishi pa asina mi por a mantené mi mes den e trabou di pionero. I ta esei mi a hasi. Despues di dos aña, mi a papia ku un otro superintendente di sirkuito tokante e trabou di pionero. Anto el a bisa mi: “Dal bai!”

Pues, na aprel 1949, ami ku mi mama a sali for di tur muebel ku nos tabatin den e kas ku nos tabata hür i a muda bai Middleton, serka di Manchester, kaminda nos a kuminsá ku e trabou di pionero. Despues di kuater luna, mi a buska un ruman hòmber pionero pa mi traha kuné. E sukursal a sugerí pa nos bai un kongregashon nobo na Irlam. Mi mama a bai traha pionero ku un ruman muhé den un otro kongregashon.

Aunke mi tabatin solamente 17 aña di edat, ami ku mi kompañero a haña e responsabilidat pa dirigí e reunionnan komo ku no tabatin hopi ruman hòmber kualifiká den e kongregashon nobo. Despues, mi a haña un invitashon pa bai e kongregashon na Buxton, kaminda e kantidat chikitu di publikadó einan tabatin mester di yudansa. Semper mi a mira e eksperensianan akí komo un entrenamentu pa futuro asignashonnan.

Anunsiando un diskurso públiko huntu ku otro ruman na Rochester, New York, 1953

Na 1951, mi a apliká pa bai e Skol Bíbliko di Galaad di Watchtower. Pero, na desèmber 1952, nan a manda yama mi pa servisio militar. Mi a purba di haña un dispensashon basá riba e echo ku mi tabata sirbi komo un predikadó di tempu kompleto, pero korte no kier a aseptá esei i a sentensiá mi na seis luna di prizòn. Miéntras mi tabata prezu, mi a risibí un invitashon pa asistí na e di 22 klas di e Skol di Galaad. Pues, na yüli 1953, mi a subi un barku ku yama Georgic, rumbo pa New York.

Ora mi a yega, mi a asistí na e asamblea “Sosiedat di Mundu Nobo.” Despues mi a biaha ku trein bai South Lansing, New York, kaminda e skol tabata situá. Debí ku mi a kaba di sali for di prizòn, mi tabatin masha tiki sèn. Ora mi a baha for di trein, un bùs mester a hiba mi South Lansing, ma mi mester a fia 25 sèn di un otro pasahero pa mi por a paga e kareda.

ASIGNASHON PA BAI SIRBI DEN EKSTERIOR

E Skol di Galaad a duna nos un bon entrenamentu pa yuda nos “bira tur kos pa tur sorto di hende” den e trabou di misionero. (1 Kor. 9:22) Ami, Paul Bruun i Raymond Leach a haña e asignashon pa bai sirbi na Filipinas. Pero, nos mester a warda algun luna pa nos por a haña nos pèrmit di estadia. Ora nos a keda kla ku esaki, nos a subi un barku rumbo pa Filipinas via di Rotterdam, Laman Mediteráneo, Kanal Suez, Oséano Indio, Malasia i Hong Kong. Nos a keda 47 dia riba laman! Finalmente, nos a yega Manila dia 19 di novèmber 1954.

Ami ku mi kompañero misionero, Raymond Leach, a biaha 47 dia riba barku rumbo pa Filipinas

Nos mester a kustumbrá ku un pais nobo, hende nobo i asta un idioma nobo. Ma na prinsipio, nos tres a haña un asignashon pa sirbi den un kongregashon na Quezon City, kaminda hopi di e habitantenan tabata papia ingles. Pues, despues di seis luna, nos tabata sa solamente algun palabra na tagalog. Pero, nos siguiente asignashon a yuda nos resolvé e problema akí.

Riba un dia, na mei 1955, ami ku Ruman Leach a haña un pakete di karta den nos kamber ora nos a regresá kas for di sirbishi. Nos a haña sa ku nos a ser nombrá komo superintendente di sirkuito. Mi tabatin apénas 22 aña di edat, pero e asignashon akí a duna mi e oportunidat pa “bira tur kos pa tur sorto di hende” den maneranan nobo.

Dunando un diskurso públiko na un asamblea di sirkuito na idioma bekol

Por ehèmpel, mi a duna mi promé diskurso públiko komo un superintendente di sirkuito den un pueblito gewon dilanti di un tienda chikitu. No a dura mashá ku mi a bin komprondé ku, den e tempu ei, tabata e kustumber na Filipinas pa duna un diskurso públiko literalmente na públiko. Durante mi bishita na diferente kongregashon den e sirkuito, mi tabata duna diskurso bou di gazebo, riba plenchi, dilanti di stathùis, riba kancha di basketbòl, den parke i hopi bes na skina di kaya den siudat. Un biaha na e siudat di San Pablo, áwaseru a stroba mi di duna diskurso riba un plenchi, pues mi a sugerí e ruman hòmbernan ku tabata dirigí e kongregashon pa mi duna e diskurso den e Salòn di Reino. Despues e rumannan a puntra si nan mester a raportá esaki komo un reunion públiko komo ku mi no a duna e diskurso na un lugá públiko.

Semper mi tabata keda na kas di rumannan. Aunke e kasnan tabata simpel, semper nan tabata limpi. Hopi bes, mi kama tabata un mat di bambu riba un flur di palu. Komo ku lugánan di baña no tabatin muraya, mi a siña baña ku paña bistí. Mi tabata biaha ku jeepney (un tipo di konvoi) i bùs, i si mi tabatin ku bai otro isla, mi tabata bai ku boto. Den tur mi añanan di sirbishi na Yehova, nunka mi tabatin un outo.

Mi a siña tagalog ora mi tabata traha den sirbishi i ora mi tabata bishitá e kongregashonnan. Nunka mi no a tuma un kurso pa siña e idioma, pero mi a siñ’é ora mi tabata skucha otro ruman den sirbishi i tambe na reunion. E rumannan kier a yuda mi siña e idioma, i mi a apresiá nan pasenshi i yudansa.

Segun tempu tabata pasa, asignashonnan nobo a pone ku mi mester a hasi mas kambio. Na 1956, ora Ruman Nathan Knorr a bishitá Filipinas, mi a haña e enkargo pa traha komo relashonista públiko di e kongreso nashonal. Mi no tabatin eksperensia riba e tereno akí, pero otro ruman tabata dispuesto pa siña mi. Ménos ku un aña despues, ora tabatin un otro kongreso nashonal, Ruman Frederick Franz di e sede mundial a bini di bishita. N’e okashon ei mi a sirbi komo e superintendente di kongreso, i mi a siña hopi di Ruman Franz su disposishon pa adaptá na otro hende. E rumannan lokal tabata kontentu pa mira Ruman Franz bisti un barong tagalog, un bistí tradishonal filipino, pa el a duna e diskurso públiko.

Mi mester a hasi mas kambio ainda ora mi a haña e asignashon pa bira superintendente di distrito. E tempu ei, kasi semper nos tabata pasa e pelíkula E Felisidat di e Sosiedat di Mundu Nobo pafó den áreanan públiko. Tin bes, insekto tabata molestiá nos. Nan tabata gusta e lus di e proyektor i tabata keda pegá den dje. Tabata un lidia pa limpia e proyektor despues. No tabata semper fásil pa organisá reunion pa pasa e pelíkula akí, pero nos tabata kontentu pa mira e reakshon di e hendenan ora nan a haña sa ku e organisashon di Yehova ta unu internashonal.

Pastornan katóliko tabata pone preshon riba algun outoridat lokal pa no duna nos pèrmit pa organisá asamblea. Òf ora tabatin diskurso serka di misa, nan tabata bati klòk di misa pa purba di stroba nos reunion. Pero e trabou a sigui progresá, i hopi hende den e áreanan ei a bira sirbidó di Yehova.

MAS ASIGNASHON A NIFIKÁ HASI MAS KAMBIO

Na 1959, mi a risibí un karta ku a invitá mi pa bai sirbi na sukursal. Esaki a yuda mi siña hopi kos mas. Ku tempu, nan a pidi mi pa hasi bishita di zona na otro pais. Riba un di e biahenan ei, mi a konosé Janet Dumond, un ruman muhé misionero ku tabata sirbi na Tailandia. Pa un tempu nos a skirbi karta pa otro, i despues nos a kasa. Nos a gosa di 51 aña di sirbishi komo parehá kasá.

Ami ku Janet riba un di e hopi islanan di Filipinas

Na tur, mi tabatin e plaser di bishitá e rumannan na 33 pais. Mi ta masha gradisidu ku mi asignashonnan anterior a yuda mi prepará pa e retonan úniko ku ta presentá ora bo ta trata ku hende di asina tantu kultura. E biahenan akí a habri mi mente i a yuda mi mira ku Yehova ta mustra amor na tur sorto di hende.—Echo. 10:34, 35.

Nos ta hasi sigur pa partisipá regularmente den sirbishi

AINDA MI TA HASI KAMBIO

Tabata un goso pa sirbi ku nos rumannan na Filipinas. Aworakí, e kantidat di publikadó ta dies biaha mas tantu ku tempu mi a kuminsá sirbi akinan. Ainda ami ku Janet ta sirbi na e sukursal di Filipinas na Quezon City. Asta despues di mas ku 60 aña den mi asignashon na un pais estranhero, ainda mi mester ta kla pa hasi e kambionan ku Yehova ta pidi mi hasi. Un di e kambionan mas resien den nos organisashon ta pa nos keda fleksibel den nos sirbishi na Dios i ku nos rumannan.

E oumento den e kantidat di Testigu ta duna nos hopi goso

Nos ta hasi esfuerso pa aseptá loke nos ta komprondé di ta e boluntat di Yehova, i esaki a duna nos bida e mayor satisfakshon. Nos ta purba di hasi e kambionan nesesario i sirbi nos rumannan mihó. Sí, nos ta determiná pa sigui hasi loke Yehova ta pidi nos, pa asina nos por ta “tur kos pa tur sorto di hende.”

Ainda nos ta sirbi na e sukursal na Quezon City