Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Emthunzini Wentabamlilo

Emthunzini Wentabamlilo

Incwadi Evela ECongo (Kinshasa)

Emthunzini Wentabamlilo

NJENGOMBANA ilanga liphuma edorobheni leGoma, isibhakabhaka sigwalwe ngombala osabomvu. Ngamalanga ukarwa yiNtaba iNyiragongo, okungenye yeentaba ezithuthumba khulu ephasini. Ilifu elihlala likhona lentuthu livela emgodini omkhulu ovulekileko. Ebusuku ilifweli liba bomvu, litjengisa idaka le-volcano elingemgodini.

NgesiSwahili, intaba le ibizwa bona yiMulima ya Moto—iNtabamlilo. Ukuthuthumba okukhulu kweNyiragongo kwenzeka ngo-2002. Abomakhelwana nabangani bethu abanengi eGomapha balahlekelwa ngikho koke egade banakho. Nesiya kwabanye abomakhelwana balapho egade sitjhumayela khona sinendodakwami, besikhamba phezu kwedaka le-volcano elomileko, obekungenza ngicabange bona ukukhamba enyezini khona kunjani. Abantu bakhona bebahlukile edakeni elomileko. Bayaphila, baneenhliziyo ezithambileko nezivulekele ukwamukela iindaba ezihle ebesizitjhumayela. Lokhu bekwenza bona ukukhonza emthunzini weNtabamlilo kube yisenzakalo esithabisako.

Ekuseni ngoMgqibelo, ngavuka ngiqale phambili ngethabo. Sinendodakwami, kuhlanganise nabangani ebebasivakatjhele neenthunywa zevangeli, besizokuqeda ilanga loke sitjhumayela ekampeni yababaleki eMugunga, etjhingalanga yedorobho. Inengi labantu la labalekela ukusahlelwa ngelunya emadorobhenalo.

Sazalisa ithraga ngeemBhayibhili zesiFrench, Kiswahili, nesiKinyarwanda. Ngemva kwalokho sasuka. Njengombana sikhahluzeka sikhamba ngeRoute Sake, abantu besele bayaluka. Amasokana besele akhwele ama-chukudus (iinthuthuthu zamaplanka zokulayitjha iimthwalo ezenziwe ngezandla) neemthwalwawo ebudisi. Abafazi bebambethe iinkeydi zamatjhila ezinombala okhanyako bakhamba badzegenyeka eqadi kwendlela bathwele iimthwalo emkhulu. Amateksi aya phasi naphezulu alayitjha abantu abaya emsebenzini neendaweni okuthengiselwa kizo. Indawo ikghatjiswe zizindlu zamaplanka ezinombala ongathi unzinyana onomthala ohlaza.

Safika eWolweni LoMbuso leNdosho bona sihlangane nabanye aboFakazi BakaJehova ebebazokutjhumayela nathi ekampeni. Ngathintwa kubona abatjha, abahlolokazi, iintandani nabangakaphili kuhle. Inengi labo belitlhage khulu kodwana lathuthukisa ukuphila kwalo ngokukhetha ukulandela iinkambisolawulo zeBhayibhili. Ithemba ezilifumana eBhayibhilini lakhanya bha eenhliziyweni zabo, begodu batjhisakalela ukulihlanganyela nabanye. Ngemva komhlangano omfitjhani wokusisiza ngamavesi weBhayibhili esingawasebenzisa ukukhuthaza abantu esihlangana nabo, abayi-130 bethu bangena eembhesini ezincani ezihlanu nevenini.

Ngemva kwemizuzu ema-30, safika ekampeni. Amakhulu wamatende amancani amhlophe bekazele endaweni enedaka eliqinileko. Phakathi kwekampa bekunomjeje weendlwana zokuzithumela ezihlanzekileko nendawo yokuhlanza iimpahla. Abantu bebazele kiyo yoke indawo—bahlanza, bapheka, bahluba amabhontjisi bathanyela namatatawu wamatendabo.

Sahlangana nendoda ebizwa bona nguPapa Jacques, egade itlhogomela ingcenye ethileko yekampa. Beyitshwenyeke ngokukhulisa abantwabayo phakathi kweenkhathi ezibudisezi. Wathaba nesimtjhiyela incwadi ethi, Intsha Iyabuza—Izimpendulo Ezisebenzayo ebekazokuthanda ukuyifunda bese ngemva kwalokho abuthelele isiqhenyana ndawonye ukuhlanganyela naso akufundileko.

Ngemva kokukhambakhamba, sahlangana nomfazi obizwa bona nguMama Beatrice. Wasibuza bona kubayini uZimu avumele ukutlhaga. Bekacabanga bona sibetho esivela kuZimu. Indodakwakhe yabulawa epini, indodakazakhe ingumma onganandoda odosa emhlweni ukukhulisa umntwanakhe ekampeni, begodu indodanakhe yathunjwa eenyangeni ezimbalwa ezadlulako. Akazi bona ikuphi.

Indaba ebuhlungu uMama Beatrice asitjela yona yangikhumbuza ngendlela uJobhi okufuze bona wazizwa ngayo ngemva kokuzwa zoke izinto ezibuhlungu ezamehlelako. Samtjengisa bona kubayini sitlhaga begodu samqinisekisa bona ukutlhaga kwakhe bekungasiso isibetho esivela kuZimu. (Jobhi 34:10-12; KaJakobosi 1:14, 15) Godu samtjela nangamatjhuguluko msinyana uZimu azowaletha ephasini ngoMbuswakhe. Njengombana siragela phambili sikhuluma naye wathoma ukumomotheka, wathi uzimisele ukuragela phambili afunda iBhayibhili athandazela nesizo lakaZimu.

Woke umuntu ebekakhona walithabela ilangelo, begodu sezwa bona kwamambala uJehova usisize bonyana silethe ithemba nesikhuthazo ebantwini esihlangana nabo. Nesisuka ekampeni, abantu balapho abanengi bebaphethe amaphetjhanabo, abomagazini neencwadi njengombana basilayelisa.

Ukubuyela ekhaya kwasipha isikhathi sokuzindla. Ngathaba khulu ngelanga elikhethekilekweli. Ngikhumbula ithabo elatjengiswa nguPapa Jacques, ithabo esalibona emehlweni kaMama Beatrice, ukulotjhiswa ngesandla okunomfutho kwesilukazi ebesikhuluma nami ngokumomotheka kwaphela. Ngicabanga ngabatjha ebebabuza iimbuzo ehlakaniphileko begodu batjengisa ukuvuthwa okudlula iimnyakabo. Ngiyawahlonipha amandla engawabona ebantwini abasakwazi ukumomotheka nokuhleka naphezu kokutlhaga okungakangaka.

Ephasineli, sibona iimzamo yamambala yabantu abanengi abalinga ukusiza abatlhagako. Namhlanje, kulilungelo elikhulu ukusebenzisa iBhayibhili ukutjengisa abantu isirarululo saphakade eemrarwenabo. Ngizizwa ngithabe khulu ngokuba yingcenye ekusizeni ngetjhaphuluko elikhulu elingokomoya iphasi elingekhe lakwazi ukuyiletha.