Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Utjheje Umzila Walapha Ugadanga Khona”—Uzokuthuthuka

“Utjheje Umzila Walapha Ugadanga Khona”—Uzokuthuthuka

NGESIKHATHI abantu bakaZimu basukela iBhabheli ngomnyaka ka-537 ngaphambi kwemihla kaJesu, uJehova bekasolo abaqalile njengombana baya eJerusalema. Wabatjela wathi: “Lungiselani abantu indlela! Lelezani, lelezani indlela evulekileko!” (Isa. 62:10) Khewucabange nje bona amanye wamaJuda akwenza njani lokho. Abanamakghono bebangayakha kuhle indlela leyo, mhlamunye beba gangadele neenkhisi zakhona bayenze ilelezeke. Ukwenza njalo bekungaba lisizo khulu kubazalwana ebebabalandele ngemva bona bakghone ukubuyela emuva.

Lokho singakuthatha njengesibonelo sendlela yokuzibekela amabizelo wemigomo engokomoya. UJehova ufuna soke thina esibabantu bakhe bona sikhambe endleleni enganazo iinkhisi ezingasithikazisa. IliZwi lakhe liyasibawa nalithi: “Utjheje umzila walapha ugadanga khona . . . iindlela zakho zizakunqopha.” (IzA. 4:26) Yeke, kungakhathaliseki bona umncani namkha awusesemncani kangako, ungakubona ukuhlakanipha kwamezwi layo.

ZILUNGISELELE INDLELA NGOKUKHETHA KUHLE

Mhlamunye wakhe wabezwa abantu nababuka umuntu osemutjha batjho izinto ezinjengokuthi: ‘Unengqondo ethambileko,’ namkha ‘Ikghono lakhe limusa kude.’ Abantu abatjha baziwa ngokuba neengqondo ezibamba msinya, baphilile, begodu balulukela ipumelelo ngaso soke isikhathi. IBhayibheli litjho kufanele nalithi: “Idumo labantu abatjha mamandlabo.” (IzA. 20:29) Umuntu osemutjha nowasebenzisa kuhle amagkhono wakhe ekusebenzeleni uJehova angaba nebizelo elihle khulu nelingamlethela ithabo lamambala epilweni.

Kodwana nawe uyazi ukuthi amakghono wabantu abatjha athandwa kangangani ephasini. UFakazi osemutjha nakenza kuhle esikolweni, utitjhere, umnganakhe namkha omunye umuntu osebenza ukukhuthaza abantu, angamkhuthaza bona agijimise ifundo ephakemeko ezomenza aphumelele ephasineli. Namkha nekunomzalwana namtjhana udade  osesemutjha osithakgha kwezokuzithabulula, angazifunyana selavalelwe ewugwini ngebanga lekghono analo ebizelwenelo. Wakhe wazithola usebujamweni obunjalo, namkha kunomunye omaziko okhewaqalana negandelelo elinjalo? Khuyini-ke okungasiza umKrestu akhethe kuhle ebujamweni obunjalo?

Okufundiswa yiBhayibheli kungamsiza umuntu azilungiselele ukukhamba endleleni engcono khulu epilweni. UmTjhumayeli 12:1, uthi: “Khumbula umdali wakho emalangeni wobutjha bakho.” Yeke, wena namkha omunye osemutjha ojayelene naye, ‘ningamkhumbula njani umdali wenu’ ngokuphumelelako?

Khewucabange ngokwehlakalela u-Eric * weTjingalanga Afrika. Umswa lo bekayithanda ibholo. Kwathi nesekaneminyaka eli-15, wakhethwa bona ayokudlalela isiqhema senarha yekhabo. Phela lokho bekutjho ukuthi kungasikade kuzabe kukhulunyiswa zokuthi ayokubandulwa eYurobhu, mhlamunye bekabe mdlali webholo owaziwako. Kodwana indaba ‘yokukhumbula umdali wakho usemutjha’ beyizokungena njani-ke nasekunje? Begodu lokhu kuza nasiphi isifundo kuwe namkha komunye umuntu osemutjha omaziko?

Nekasafunda isikolo u-Eric wathoma ukufunda iBhayibheli naboFakazi bakaJehova. Wathoma ukwazi ukuthi umdali wakhe uzoziqeda zoke izinto ezitshwenya abantu. U-Eric wanyekele wakubona nokuqakatheka kokusebenzisa isikhathi sakhe ekwenzeni intando kaZimu. Ekulemukeni kwakhe u-Eric wabona kukuhle ukuthi angasaligijimisi ibizelo eliphuma phambili lezemidlalo. Kunalokho, wabhajadiswa bewazimisela nokuthuthuka. Waba yinceku ekhonzako, kwathi ngokukhamba kwesikhathi wabizelwa eSikolweni seBhayibheli saBazalwana abangakaTjhadi.

Ngathana wagijimisa ibizelo lezemidlalo, mhlamunye ngasikhuluma nje u-Eric udumile. Kodwana yena walilemuka iqiniso lekambiso yeBhayibheli ethi: “Umnono wonjingileko ulidorobho lobuphephelo kuye, ngokubona kwakhe uwuthatha inga mthangala ophakemeko.” (IzA. 18:11) Vele kunjalo, ipumelelo umuntu abona kwanga angayithola gedumo, imane ilibhudango nje. Ngaphezu kwalokho, labo abagijimisa ubunjinga ‘bazihlaba ngeenhlungu ezinengi.’—1 Thim. 6:9, 10.

Kuyathabisa-ke nokho ukuthi abatjha abanengi bazizwa bavikelekile begodu bathabile ngokuba sekonzweni yesikhathi esizeleko. u-Eric uthi: “Ngijoyine ‘isiqhemba’ sabantu bakaJehova abasebenzela uZimu isikhathi esizeleko. Leso siqhema esiphumelela ukuzidlula zoke umuntu angaba kiso, begodu ngiyamthokoza uJehova ngokungitjengisa okukuphela kwendlela yethabo nepumelelo epilweni.”

Wena-ke? Kunokuthi ugijimise amabizelo wephaseli, kubayini ungahlali phasi ulungise iindlela zakho noJehova, ungenele umsebenzi wokutjhumayela isikhathi esizeleko?—Qala ibhoksi elithi “Fumana Izinto Ongekhe Wazithola Eyunivesithi.”

ZISUSE IZINTO EZINGAQABA INDLELAKHO

Ngesikhathi bavakatjhele eBethel ye-United States omunye umma nobabakwakhe bakarwa yindlela abantu balapho ebebathabe ngayo ngokusebenzela uJehova. Ngokukhamba kwesikhathi udade lo wathi: “Besesitetemuka khulu endleleni esiphila ngayo.” Ngemva kwalokho baqunta ukuphungula ezinye izinto, bazipha isikhathi balinga nokuba nomthwalo omkhudlwana ekonzweni kaZimu.

Kwafika isikhathi la kuthanda ukwenyukela khona ngebanga lamatjhuguluko abawenzileko. Kodwana ngelinye ilanga, bafunda umTlolo weBhayibheli okhabe umtlolo welanga lamhlokho. UmTlolo loyo nguJwanisi 8:31, la uJesu athi khona: “Nanijame efundiswenami, nibafundi bami bamambala.” Nasebanalokho engqondweni, balemuka ukuthi: “Nanyana yini esiyenzako bona siphile ngendlela ebulula, akukafaneli sizisole ngayo.” Bathengisa indlwabo ekulu, baphungula nezinye izinto epilweni, bese bathuthela kwelinye ibandla ebelitlhoga izandla. Sikhuluma nje babatjhumayeli besikhathi esizeleko, bakha amaWolo womBuso, bamavolontiya nemihlanganweni emikhulu. Nasebatjho amazizo wabo bathi: “Nathi ngokwethu kuyasirara ukuthi ipilo ebulula kanti imnandi kangaka, nje senza lokho ihlangano kaJehova esikhuthaza bona sikwenze.”

HLALA USENDLELENI EZOKUTHUTHUKISA NGOKOMOYA

USolomoni wathi: “Amehlwakho akaqale phambili, ukugolozela kwakho kube phambi kwakho.” (IzA. 4:25) Kufuze sifane nomtjhayeli oqale indlela akhamba kiyo, singavumeli izinto zisithikazise emigomweni esifuna ukuyifinyelela.

Ngimiphi-ke imigomo ongazibekela yona bewuyifinyelele? Kukuba mtjhumayeli wesikhathi esizeleko. Okhunye kungaba kusiza ebandleni eliseduze mhlamunye elitjhoda ngabatjhumayeli abazokuhlanganisa  isimu yabo. Kwesinye isikhathi ibandla lingaba nabatjhumayeli abanengi kodwana litjhode ngabadala neenceku ezikhonzako. Ungaya na ukuyokusiza eendaweni ezinjalo? Kubayini ungakhulumi nombonisi wesifunda wangekhenu nengabe ungakghona ukusiza? Nengabe uzimisele ukwandisa ikonzo, ungabe bewubuze nangamabandla atlhoga isizo. *

Akhesiedede isinyava kancani sibuyele endabeni leya eku-Isaya 62:10. Kungenzeka amanye wamaJuda bekasebenze budisi alwana nokugangadela kunye nokususa amatje bawabeke ngancanye, ukwenzela bona abantu bakaZimu bakghone ukufika kuhle endaweni leyo. Nengabe uzimisele ukufinyelela amabizelo ozibekele wona, ungapheli amandla. UZimu angakusiza nawe bona uwafinyelele amabizelo lawo. Ragela phambili nokumbawa uJehova bona akuphe ukuhlakanipha njengombana uphasiphezulu nokususa iinqabo eziphambi kwakho. Nasekufika isikhathi esifaneleko, nawe uzokubona ukuthi ukusize njani watjheja “umzila walapha ugadanga khona.”—IzA. 4:26.

^ isig. 8 Amabizo atjhentjhiwe.

^ isig. 18 Qala Ukuhlelelwa Ukwenza Intando KaJehova amakhasi 111-112.