Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Umona—Umukghwa Ongaba Yitjhefu Eemkhumbulweni Yethu

Umona—Umukghwa Ongaba Yitjhefu Eemkhumbulweni Yethu

Umona—Umukghwa Ongaba Yitjhefu Eemkhumbulweni Yethu

UNapoleon Bonaparte bekanayo. UJulius Caesar bekanayo. U-Alexander Omkhulu bekanayo. Naphezu kwawo woke amandla nedumo egade analo, amadoda la afukamela eenhliziyweni zawo umukghwa ongaba yitjhefu emkhumbulweni womuntu. Womathathu amonakalela othileko.

Isazi sefilosofi esimNgisi uBertrand Russell satlola, “UNapoleon wamonakalela uCaesar, uCaesar wamonakalela u-Alexander [Omkhulu], u-Alexander, ngicabanga bona womonakalela uHercules, ongakhenge abe khona.” Umona ungabamba nanyana ngubani, kungakhathaliseki bona unothe kangangani, uneemfanelo ezihle kangangani, nanyana uphumelele kangangani epilweni.

Umona mazizo wehloyo ngabanye ngebanga lezinto abanazo, ipumelelo, ubujamo babo, nokhunye. Enye incwadi ihlathulula bona eBhayibhilini umuntu onomona ngezinye iinkhathi kuqaliselwa kuye njengomuntu ofisa ukufana nomunye umuntu, kodwana ngezinye iinkhathi kuqaliselwa eemntwini onesifiso sokuthathela omunye izinto anazo. Akusikukobana umuntu onomona ufuna izinto zabanye kwaphela kodwana ufuna ukubathathela zona.

Sizabe senza ngokuhlakanipha ukuhlolisisa bona umona ungavela njani kithi nokobana unamiphi iimphumela. Khulukhulu sitlhoga ukwazi bona ngimaphi amagadango esingawathatha ukukhandela umona bona ulawule amaphilo wethu.

UMOYA ONGABHEBHETHEKISA ILANGABI LOMONA

Ngitjho nanyana abantu abangakapheleli ‘batjhigamele emoneni,’ kunezinto ezihlukahlukeneko ezingondla begodu ziqinise ukutjhigamelokhu. (Jak. 4:5) Aveza enye yazo, umpostoli uPowula watlola: “Asingazikhukhumezi, nanyana sirhugane, simonakelane.” (Gal. 5:26) Umoya wokuphalisana ungarhagalisa ukutjhigamela kwethu emoneni okubangelwa kungapheleli. AmaKrestu amabili uCristina noJosé * bakufumana kuliqiniso lokho.

UCristina, iphayona lesikhathi esizeleko, uthi: “Kanengi ngizifumana ngimonakalela abanye. Ngimadanisa lokho abanakho nenginganakho.” Kesinye isenzakalo, uCristina bekahlanganyela isidlo nesibili esinelungelo lokukhonza emsebenzini wokubhoda. Atjheja bona yena nendodakwakhe, u-Eric, bebalingana nombonisi okhambako nomkakhe ngeemnyaka begodu bebanesabelo esifanako esikhathini esidlulileko, uCristina wathi: “Indodakwami nayo imdala! Ngalokho kwenzeka njani bona nina nibe semsebenzini wokubhoda kodwana thina singabi lilitho?” Ilangabi lomona, libaselwa mumoya wokuphalisana, lamenza wangawuboni umsebenzi omuhle yena nendodakwakhe abawenzako begodu lamenza wazizwa angakaneliseki.

UJosé bekafisa ukukhonza njengenceku ekhonzako ebandleni. Nekangabekwa kodwana kubekwa abanye, wabamonakalela begodu wafukamela amazizo amambi ngomthintanisi wesihlopha sabadala. UJosé uyavuma,“Umona wangibangela bona ngihloye umzalwana lo begodu ngahlulele kumbi iimnqopho yakhe. Umona newunqophisa ukuphila kwakho, uthoma ukuzicabangela wena awukwazi nokucabanga kuhle.”

LOKHO ESIKUFUNDISWA ZIIMBONELO EZINGOKOMTLOLO

IBhayibhili lineembonelo ezinengi ezisiyeleliso. (1 Kor. 10:11) Ezinengi azitjengisi kwaphela bona umona uvela njani kodwana zitjengisa nokobana uba njani itjhefu kilabo abawuvumela bona ubabuse.

Ngokwesibonelo, izibulo laka-Adamu no-Eva, uKayini, wasilingeka uJehova nekamukela umhlatjelo ka-Abela ingasi wakhe. UKayini bekangabulungisa ubujamobu, kodwana waphophazwa mumona kangangobana wabulala umnakwabo. (Gen. 4:4-8) Akurari-ke bona iBhayibhili ithi uKayini “gade ingewakaSathana”!—1 Jwa. 3:12.

Abanakwabo bakaJesefa abalitjhumi bamonakalela ubuhlobo obukhethekileko uJesefa egade anabo noyise. Ihloyo yabo ngoJesefa yakhula nekabatjela ngamabhudango wakhe asiporofido. Bebafuna ngitjho nokumbulala. Emaswapheleni, bamthengisa njengesigqila begodu ngelunya benza uyise wakholelwa bona uJesefa uhlongakele. (Gen. 37:4-11, 23-28, 31-33) Ngokukhamba kweminyaka, basivuma isono sabo, bathi komunye nomunye: “Ngaphandle kokuzaza simlandu malungana nomnakwethu, ngombana sakubona ukugandeleleka komphefumulo wakhe nekazibawela umusa kithi, kodwana zange silalele.”—Gen. 42:21; 50:15-19.

Endabeni kaKora, uDathani, no-Abhiramu, umona waphakama nebamadanisa amalungelwabo newakaMosisi no-Aroni. Bamangalela uMosisi ‘ngokuzenza ikosana’ nangokuziphakamisa kunabanye. (Num. 16:13) Ukumangalelokhu bekumamala. (Num. 11:14, 15) NguJehova ngokwakhe owabeka uMosisi. Kodwana amavukela la amonakela isikhundla sakaMosisi. Emaswapheleni, umona warholela ukutjhatjalalisweni kwawo ngesandla sakaJehova.—Rha. 106:16, 17.

IKosi uSolomoni yabona bonyana umona ungakhamba ibanga elingangani. Umfazi owahlongakalelwa lisana lakhe walinga ukukhohlisa umnganakhe bona acabange bonyana mntwanakhe ohlongakeleko. Hlangana nokudenjwa komlando okwalandela, umalakazi lo wavumelana ngitjho nombono wokobana umntwana ophilako abulawe. Nokho, uSolomoni waqinisekisa bona umntwana unikelwa unina wamambala.—1 Kho. 3:16-27.

Umona ungaba neemphumela etjhabalalisako. Njengombana kutjhiwo ngehla iimbonelo zeMitlolo zitjengisa bona ungabangela ihloyo, ukungabi nabulungiswa, nokubulala. Ngaphezu kwalokho, endabeni ngayinye ungazimbi bekangakenzi litho elimenza afanelwe ngilokho enziwe khona. Kghani kukhona esingakwenza ukuqinisekisa bona umona awulawuli amaphilo wethu? Ngimaphi amagadango esingawathatha ukulwisana nomona?

IIMPENGU EZINAMANDLA!

Hlawulela ithando lobuzalwana. Umpostoli uPitrosi wakhuthaza amaKrestu: “Njengombana senihlambulule imiphefumulo yenu ngokuthobela iqiniso ngoJesu Krestu, ze nithande abazalwane ngethando elingazenzisiko, thandanani ngehliziyo epheleleko.” (1 Pit. 1:22) Liyini ithando? Umpostoli uPowula watlola: “Ithando lihlala libekezela, ithando linomusa, alinamona, ithando alizigqaji, alizikhukhumezi. Aliziphathi ngendlela engafaneli, alisimarhamaru, alizirhubheli kwalo.” (1 Kor. 13:4, 5) Ukuhlawulela ithando elinjalo ngabanye eenhliziyweni zethu angeze na kwaba yipengu yokutjhigamela emoneni? (1 Pit. 2:1) Kunokobana amonakalele uDavidi, uJonathani ‘wamthanda njengomphefumulo wakhe.’—1 Sam. 18:1.

Zihlanganise nabantu abasaba uZimu. Umtlami weRhalani 73 wazizwa anomona ngabantu abambi ebebathabela ipilo enganamraro emabothobotho. Nokho, wahlula umonakhe ngokuya ‘ngendlini kaZimu ecwengileko.’ (Rha. 73:3-5, 17) Ukuzihlanganisa nabakhulekeli akunye nabo kwasiza umrhalani abone iimbusiso ebekazifumana ‘ngokutjhidela eduze noZimu.’ (Rha. 73:28) Ukuzihlanganisa qobe namakholwa esikunye nawo eemhlanganweni yobuKrestu kungenza okufanako nakithi.

Funa ukwenza okuhle. Ngemva kokubona bonyana uKayini besekanomona nehloyo, uZimu wathi kuye: “Tjhugulukela ekwenzeni okuhle.” (Gen. 4:7) ‘Ukwenza okuhle’ kuhlanganisani kumaKrestu? UJesu wathi kufuze ‘sithande iKosi uZimu wethu ngehliziyo yethu yoke, nangomphefumulo wethu woke, nangomkhumbulo wethu woke, sithande umakhelwana wethu njengombana sizithanda thina.’ (Mat. 22:37-39) Ukwaneliseka esikufumana ekunikeleni amaphilo wethu ekukhonzeni uJehova nekusizeni abanye yipengu enamandla yokuqeda amazizo womona. Ukuhlanganyela emsebenzini wokutjhumayela ngoMbuso nokwenza abafundi yindlela ehle yokukhonza uZimu nabomakhelwana bethu begodu kusilethela “isibusiso sakaJehova.”—Iziy. 10:22.

‘Thabani nalabo abathabileko.’ (Rom. 12:15) UJesu wathabela ipumelelo yabafundi bakhe, watjho nokobana bazokwenza okungaphezu kwalokho yena akwenza emsebenzini wokutjhumayela. (Luka 10:17, 21; Jwa. 14:12) Njengeenceku zakaJehova simunye; ngalokho, ipumelelo yananyana ngubani kithi isibusiso sethu soke. (1 Kor. 12:25, 26) Ngalokho, akukafuzi na sithabe kunokumonakalela abanye nebafumana iimthwalo engeziweko?

AKUSIYIPI ELULA!

Ipi yokulwa nomona ingathatha isikhathi eside. UCristina uyavuma: “Ngisesenomukghwa onamandla wokuba nomona. Nanyana ngiwahloya, amazizo layo asesekhona, begodu kufuze ngiwagandelele ngokuqinileko qobe.” UJosé ulwe ipi efanako. Uthi, “UJehova wangisiza ngathokozela iimfanelo ezihle zomthintanisi wesihlopha sabadala. Ubuhlobo obuhle noZimu bube ngobuqakatheke khulu.”

Umona ngenye ‘yeemsebenzi yenyama,’ woke umKrestu ekufuze alwisane nayo. (Gal. 5:19-21) Ngokungavumeli umona usilawule, singenza amaphilo wethu athabise begodu singathabisa uBabethu wezulwini, uJehova.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 7 Amabizo atjhentjhiwe.

[Umkhangiso osekhasini 17]

‘Thabani nalabo abathabileko’