Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Olungileko Uzakuthaba” KuJehova

“Olungileko Uzakuthaba” KuJehova

UDIANA uneminyaka engaphezu kwema-80. Indodakwakhe beyiphethwe bulwele obulimaza umkhumbulo nobenza umuntu akhohlwe khulu, yeke bekahlala lapha kutlhogonyelwa khona abantu abagulako. Wahlala iminyaka embalwa bewahlongakala. Okhunye okwafuze aqalane nakho kuhlongakalelwa madodanakhe amabili, kanti ngapha naye bekaphethwe yikankere yebele. Kodwana abomnakwethu nabodadwethu ebebasebandleni noDiana bebathi nabambona eza esifundweni namkha esimini bambona ahlala athabile.

UJohn waba mjikelezi iminyaka engaphezu kwema-43. Bekawuthanda khulu umsebenzakhe lo. Kodwana kwafuze alise ukujikeleza ngebanga lokuthi bekufuze ayokutlhogomela isihlobo sakhe esigulako begodu sikhuluma nje usebandleni lalapho. Abantu ebebamazi ngesikhathi asajikeleza bathi nabahlangana naye emhlanganweni yesifunda neyesigodi bambone asesemumuntu abamaziko. Usesemumuntu othabileko.

Siyazibuza ukuthi yini engakangaka eyenza uDiana noJohn bathabe? Umuntu oqalene nobuhlungu angathaba njani? Umuntu olise umsebenzi ebekawuthanda wokukhambela amabandla angathaba njani? IBhayibheli iyasitjela ithi: “Olungileko uzakuthaba” kuJehova. (Rhu. 64:11) Indaba le sizoyizwisisa kuhle nange sazi ukuthi kuhlekuhle ngiziphi izinto ezenza umuntu athabe.

IZINTO ENGEZE ZAKUTHABISA UNOMPHELA

Kunezinto ezingakwenza uthabe. Akhucabange ngabantu ababili abatjhadako. Kungaba kufumana umntwana namkha isabelo esitjha. Izintwezi zenza abantu bathabe begodu akusirari lokho ngombana zivela kuJehova. Nguye owathoma umtjhado, wenza abantu babelethe begodu nguye osipha imisebenzi ehlukahlukeneko ehlanganwenakhe.—Gen. 2:18, 22; Rhu. 127:3; 1 Thim. 3:1.

Kodwana ezinye izinto ezisenza sithabe azihlali unomphela. Ebantwini abatjhadileko, omunye umlingani angaziphatha kumbi namkha ahlongakale. (Hez. 24:18; Hos. 3:1) Abanye abantwana abalaleli ababelethi babo, nemithetho kaZimu abayithobeli lokho kungabenza bebakhitjhwe nekuhlanganyeleni. Isibonelo salokho nguSamyela, abantwana bakhe bebangalotjhi uJehova ngendlela eyamukelekako. UDavida naye wenza into eyabangela bona umndenakhe woke uqalane nobuhlungu. (1 Sam. 8:1-3; 2 Sam. 12:11) Izintwezo angeze zasithabisa kunalokho zingasibangela ukugandeleleka.

Eminye yemisebenzi esiyenzako ehlanganweni kaZimu kungafuze siyilise ngebanga lokugula, ukutlhogomela umndeni namkha amanye amatjhuguluko. Inengi labantu elisebujamwenobu liyavuma ukuthi liyawukhumbula umsebenzi ebeliwenza ngombana bewulanelisa.

Lokho kuyasitjela ukuthi izinto ezinjengalezi ziyasithabisa kodwana angeze zisithabise unomphela. Alo ikhona na into engasenza sithabe ngitjho nanyana siqalana nezinto ebesingakazilindeli nezibuhlungu? Kufanele ibe khona ngombana uSamyela, uDavida nabanye bakghona ukuhlala bathabile ngitjho nanyana baqalene neenlingo.

ITHABO ELIHLALA UNOMPHELA

UJesu bekazi bona liyini ithabo. Ngesikhathi asezulwini izinto zoke zikhamba kuhle ‘bekajabula phambi’ kwakaJehova. (IzA. 8:30) Kodwana ngesikhathi asephasina, izinto beziphele zingakhambi kuhle. Nanyana kunjalo ukwenza intando kaBabakhe bekumthabisa. (Jwa. 4:34) Kwenzekani ngobuhlungu abuzwa sekazokuhlongakala? ImiTlolo ithi: “Ngebanga lethabo ebelibekwe phambi kwakhe wakghodlhelela isigodo sokuhlunguphazwa.” (Heb. 12:2) Okwanje sizokucoca ngokwatjhiwo nguJesu ngethabo lamambala.

Khekwaba nelanga lapho abafundi bakaJesu abama-70 babuya kuye ngemva kokutjhumayela. Bebathabile ngebanga lokuthi bebenze imisebenzi esimangaliso bakhupha namadimoni ebantwini. UJesu wathi kibo: “Ningathatjiswa kukuthi imimoya iyanilalela, kunalokho thabani ngombana amabizo wenu atloliwe ezulwini.” (Luk. 10:1-9, 17, 20) Kunokobana bathatjiswe lilungelo abanalo bekufuze bathatjiswe kukwamukelwa nguJehova. UJesu bekazobakhumbula abafundi bakhe abathembekileko, lokho bekufuze kubenze bathabe.

Ngelinye ilanga uJesu wakhuluma nesiqubuthu. Umfazi omJuda wathi unina lakaJesu uyathaba tle njengombana umntwanakhe amfundisi omuhle kangaka. UJesu wamsiza wabona izinto ngendlela elungileko nakazakuthi kuye, “Abathabako ngilabo abezwa ilizwi lakaZimu balenze!” (Luk. 11:27, 28) Ukuba mbelethi othabako ngabantwana bakho yinto ehle kodwana ukulalela uJehova nokuba nobuhlobo naye kuthabisa khulu.

Ukwamukelwa nguJehova kwenza umuntu aneliseke. Ngitjho nanyana sizwa ubuhlungu nasiqalene nomraro kodwana lokho akusenzi singathabi. Ukuthi sibekezelele imiraro sithembekile kuJehova kusenza sithabe. (Rom. 5:3-5) Ukungezelela kilokho, uJehova unikela abantu abamthembako ummoyakhe begodu ithabo lingesinye seenthelo zommoyakhe. (Gal. 5:22) Lokho kusisiza sizwisise ukuthi kubayini umtlolo weRhubo 64:11 uthi: “Olungileko uzakuthaba” kuJehova.

Khuyini eyasiza uJohn bona ahlale athabile?

Lokhu kuhlathulula kuhle ukuthi kubayini uDiana noJohn esikhulume ngabo ekuthomeni bakghone ukuqalana nezinto ezibudisi. UDiana uthi: “Ngathembela kuJehova njengombana nomntwana athembela ebabelethini bakhe.” Wabona ngani ukuthi uZimu uyamamukela? Nakaragako uthi: “Ngabona ukuthi ungibusisile ngokuthi ngikghone ukuragela phambili ngitjhumayela ngithabile.” UJohn obekasolo atjhumayela ngitjho nangemva kokulisa ukujikeleza nakasihlathululela ukuthi yini eyamsiza wangakulisi ukutjhumayela uthi, “Ngathoma ukufunda iBhayibheli ukudlula nanini ngaphambilini kusukela ngo-1998 nangingutitjhera wesiKolo seKonzo somBuso.” Nakaragako uthi, “Indlela mina nomkami ebesiqala ngayo ukulotjha uZimu ngitjho nanyana kukuphi lapho sithunyelwa khona kwenza kwaba bulula khulu ukwamukela amatjhuguluko. Akhenge sizisole nakancani.”

Banengi abantu ababona ukuthi iRhubo 64:11 liqinisile. Akhucabange ngabatjhadikazi ebebasebenza eBethel ye-United States iminyaka engaphezu kwema-30. Bathunyelwa bona baye esimini bayokuba maphayona akhethekileko. Bavuma ukuthi, “Kungokwemvelo ukuthi udane nawulahlekelwa yinto oyithandako kodwana angeze wahlala udanile.” Akhenge bamotjhe isikhathi bavele bangenela isimu basebenza nebandla. Bathi, “Sathandaza ngayo yoke into ebeyisitshwenya. Kwasikhuthaza bekwasithabisa khulu ukubona uJehova aphendula imithandazwethu. Msinyana ngemva kobana sifike ebandleni elitjha inengi lathoma ukuphayona begodu nathi sabusiswa ngeemfundo zeBhayibheli ezithuthukako ezimbili.”

“NITHABE NINI NANINI”

Kuliqiniso ukuthi akusibulula ukuhlala uthabile ngombana izinto zinande zingakhambi kuhle. Ngikho uJehova asitlolela amezwi asikhuthazako asemtlolweni weRhubo 64:11. Ngitjho nanyana siphelelwa mamandla ngezinye iinkhathi, siyaqiniseka bona boke abantu ‘abalungileko’ nabahlala bathembekile izinto nazikhamba zitjhuguluka ‘bazakuthaba’ kuJehova. Yeke singasilindela ngabovu isithembiso sakaJehova sokuthi: “Kunezulu elitjha nephasi elitjha.” Ngesikhatheso isono sizabe singasekho. Boke abantu bakaZimu ‘bazokuthokoza bebathabe nini nanini’ kikho koke akudalileko nalokho abapha khona.—Isa. 65:17, 18.

Akhucabange ukuthi kuzokuba njani nasele sithabela ipilo singaguli begodu sithoma ilanga elinye nelinye sinamandla. Boke ubuhlungu ekhe saqalana nakho angeze sisakukhumbula. Siyaqiniseka bona “izinto zaphambilini azisazokukhunjulwa, namkha ziyelelwe emkhumbulweni.” Isimangaliso sokuvuswa kwabantu abafileko sizokuhlanganisa boke abantu abathandanako. Iingidigidi zabantu zizozizwa njengababelethi bomntazana oneminyaka eli-12 uJesu amvusako, ababelethaba “akhenge bakghone ukuzibamba ngombana bebathabe khulu.” (Mar. 5:42) Kuhlekuhle woke umuntu ephasini uzokuba ‘ngolungileko’ njengombana iBhayibheli itjho begodu ‘bazakuthaba’ kuJehova unomphela.