Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SESI-5

Sizokukhamba Nawe

Sizokukhamba Nawe

“Sifuna ukukhamba nawe ngombana sizwile bonyana uZimu unani.”—ZAK. 8:23.

INGOMA 26 Nenzele Mina

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

Omunye umhlambi (“amadoda alitjhumi”) unelungelo lokulotjha uJehova nabazesiweko (“UmJuda”) (Funda iingaba 1-2)

1. UJehova wabikezela ukuthi kuzokwenzekani esikhathini sethu?

NAKAKHULUMA ngesikhathi sethu, uJehova wabikezela ukuthi: “Emihleni leyo amadoda alitjhumi kizo zoke izizwe ezihlukeneko azakukakarela umJuda ngomphetho wesambatho sakhe athi, ‘Sifuna ukukhamba nawe ngombana sizwile bonyana uZimu unani.’” (Zak. 8:23) “UmJuda” ufanekisela labo abazeswe nguZimu ngommoya ocwengileko. Godu babizwa ngokuthi, ‘ngu-Israyeli kaZimu.’ (Gal. 6:16) “Amadoda alitjhumi” afanekisela labo abanethemba lokuphila ngokungapheliko ephasini. Bayazi ukuthi uJehova usibusisile isiqhemesi sabazesiweko begodu kulilungelo ukulotjha uJehova kunye nabo.

2. “Amadoda alitjhumi” ‘akhamba’ njani nabazesiweko?

2 Ngitjho nanyana kungakghonakali ukubazi ngamagama boke abazesiweko abaphila ephasini, * labo abaphila ephasini ‘bangakhamba’ njani nabazesiweko? IBhayibheli lithi: “Amadoda alitjhumi” azakukakarela umJuda ngomphetho wesambatho, athi: “Sifuna ukukhamba nawe ngombana sizwile bonyana uZimu unani.” Umtlolo lo ukhuluma ngomJuda oyedwa. Kodwana igama elithi, “nani” likhuluma ngabantu abangaphezu koyedwa. Lokho kutjho ukuthi umJuda akusimumuntu oyedwa kodwana siqhema sabantu abazesiweko. Labo abangakazeswa balotjha uJehova kunye nabazesiweko. Nanyana kunjalo, abaqali abazesiweko njengabarholi ngombana bayazwisisa ukuthi nguJesu kwaphela oMrholethu.—Mat. 23:10.

3. Ngimiphi imibuzo esizoyiphendula esihlokwenesi?

3 Njengombana namhlanjesi kusesenabazesiweko abasaphila ephasini, amanye amaKrestu angazibuza: (1) Abazesiweko baziqala njani? (2) Kufuze sibaqale njani labo abadla isikwa bebasele newayini esiKhumbuzweni? (3) Kghani kufuze sitshwenyeke ngesibalo sabantu abadla isikwa bebasele newayini esiKhumbuzweni? Isihlokwesi sizoyiphendula imibuzo le.

ABANTU ABAZESIWEKO KUFUZE BAZIPHATHE NJANI?

4. Ngisiphi isiyeleliso esifumaneka kweyoku-1 kwebeKorinte 11:27-29 ekufuze abazesiweko bacabangisise ngaso begodu kubayini?

4 Abazesiweko kufuze bacabangisise ngesiyeleliso esifumaneka emtlolweni weyoku-1 kwebeKorinte 11:27-29. (Ufunde.) Umuntu ozesiweko angadla njani ‘ngokungakafaneli’ esiKhumbuzweni? Angakwenza lokho ngokuthi adle isikwa bekasele iwayini, kodwana angaphili ngokweenkambiso zakaJehova ezilungileko. (Heb. 6:4-6; 10:26-29) AmaKrestu azesiweko ayazi ukuthi kufuze ahlale athembekile nakafuna “unongorwana wokubizwa kwaphezulu kwakaZimu ngoKrestu Jesu.”—Flp. 3:13-16.

5. Khuyini amaKrestu azesiweko ekufuze ayikhumbule?

5 Ummoya kaJehova usiza iinceku zakhe bona zithobeke, zingazikhakhazisi. (Efe. 4:1-3; Kol. 3:10, 12) Yeke, amaKrestu azesiweko akazizwa angcono kunamanye amaKrestu. Ayazi ukuthi uJehova akawanikeli ummoya ocwengileko odlula lo awunikela amanye amaKrestu. Akacabangi bona azwisisa iBhayibheli ukudlula abanye. Angeze bakhamba batjela abantu ukuthi nabo bazesiwe begodu kufuze nabo badle ngesiKhumbuzo. Kunokwenza njalo, bayathobeka ngombana bayazi ukuthi nguJehova kwaphela ongamema abantu bona bayokuphila ezulwini.

6. NgokomTlolo woku-1 kwebeKorinte 4:7, 8 amaKrestu azesiweko kufuze aziphathe njani?

6 Nanyana amaKrestu azesiweko akuqala njengelungelo ukubizwa bona aye ezulwini, kodwana akakalindeli bona abantu bawaphathe ngendlela ekhethekileko. (Flp. 2:2, 3) Godu bayazi ukuthi ngesikhathi uJehova awazesa akhenge atjele omunye umuntu ngakho. Yeke umuntu ozesiweko akumrari nange abanye bangakholwa ukuthi uzesiwe. Uyalemuka nokuthi iBhayibheli liyatjho ukuthi akukafuzi simkholelwe msinyana umuntu othi uZimu umnikele umsebenzi okhethekileko. (IsAm. 2:2) Umuntu ozesiweko akakalindeli bona abanye bamphathe ngendlela ehlukileko yeke akakhambi atjela abanye ukuthi yena uzesiwe, khulukhulu abantu athoma ukuhlangana nabo.—Funda yoku-1 kwebeKorinte 4:7, 8.

7. Khuyini abazesiweko ekufuze babalekele ukuyenza?

7 AmaKrestu azesiweko awacabangi ukuthi kufuze azihlanganise kwaphela namanye amaKrestu azesiweko, bese kuba ngasuthi ajoyine isiqhema esithileko. Awakhambi afunana namanye amaKrestu azesiweko anethemba lokuthi azokuhlala ndawonye enze isiqhema begodu afunde iBhayibheli ndawonye. (Gal. 1:15-17) Ibandla belingekhe libe nobunye angathana abantu abazesiweko bebenza izinto babodwa. Phela nabangenza njalo bebazabe balwisana nommoya ocwengileko, okungiwo osiza ibandla lakaZimu bona libe nokuthula nobunye.—Rom. 16:17, 18.

KUFUZE SIBAPHATHE NJANI ABAZESIWEKO?

Akukafuzi siphathe amaKrestu azesiweko namkha abanye abadosa phambili njengabososaziwako (Qala isigaba 8) *

8. Kubayini kufuze sitjheje indlela esibaphatha ngayo abantu abadlako esiKhumbuzweni? (Qala umtlolo ongenzasi.)

8 Kufuze sibaphathe njani abazesiweko? Kumbi khulu ukuhlonipha umuntu ngokudluleleko, ngitjho nanyana azesiwe. (Mat. 23:8-12) IBhayibheli nalikhuluma ngabadala lithi kufuze ‘silingise ukukholwa kwabo,’ kodwana alitjho ukuthi singalandela nanyana ngubani njengomrholethu. (Heb. 13:7) Kuliqiniso okutjhiwo liBhayibheli nalithi abanye bafanelwe ‘kuhlonitjhwa okubuyelelweko.’ Lokhu kungombana ‘basebenza budisi ekukhulumeni nekufundiseni’ ingasi ngombana bazesiwe. (1 Thim. 5:17) Nasingaphatha abazesiweko njengeenkhulu bangazizwa bangakatjhaphuluki, * namkha okudlula lokho singabenza bazikhakhazise. (Rom. 12:3) Akekho kithapha ongafuna ukwenza umfowabo kaJesu enze umtjhapho onjalo.—Luk. 17:2.

9. Singatjengisa njani ukuthi siyawahlonipha amaKrestu azesiweko?

9 Yini esingayenza ukutjengisa ukuthi siyabahlonipha abazesiweko? Angeze sababuza ukuthi kwenzekani nabazeswako. Asinalo ilungelo lokubabuza lokho ngombana yinto yomuntu mathupha. (1 Thes. 4:11; 2 Thes. 3:11) Akukafuzi siphethe ngokuthi abomkabo, ababelethi babo namkha amalunga womndenabo nawo azesiwe. Umuntu akalifumani ithemba lokuya ezulwini ngomndenekhabo, ulifumana kuZimu. (1 Thes. 2:12) Kufuze sikubalekele godu ukubuza imibuzo engabalimaza. Ngokwesibonelo, angeze sabuza umfazi womuntu ozesiweko ukuthi uzizwa njani ngokuphila ephasini indodakwakhe ingekho. Ngaphezu kwalokho, kufuze siqiniseke ngokuthi ephasini elitjha uJehova uzokwanelisa “iimfiso zakho koke okuphilako.”—Rhu. 145:16.

10. Sizivikela njani nange sibalekela ‘ukubuka abanye’ ngokudluleleko?

10 Nasingaphathi abazesiweko njengabaqakatheke ukudlula abanye sizabe siyazivikela. Njani? IBhayibheli lithi abanye abazesiweko kungenzeka bangathembeki bekube sekupheleni. (Mat. 25:10-12; 2 Pit. 2:20, 21) Kodwana nasikubalekela ukubuka abanye ngokudluleleko, angeze salandela abantu, ngitjho nalabo abazesiweko, abaziwako namkha abalotjhe uJehova isikhathi eside. (Jud. 16) Ngombana nasingenza njalo, nakungenzeka bangathembeki namkha batjhiye ibandla, nathi sizokulahlekelwa kukholwa kwethu kuJehova.

KGHANI KUFUZE ISITSHWENYE INDABA YOKWANDA KWABANTU ABADLAKO ESIKHUMBUZWENI?

11. Khuyini ebeyenzeka ngesibalo sabantu abadlako esiKhumbuzweni?

11 Eminyakeni eminengi eyadlulako, isibalo sabantu abadlako esiKhumbuzweni sehla. Kodwana eminyakeni yamva nje isibalwesi besisolo sikhuphuka. Kghani lokho kufuze kusitshwenye? Awa, akusinjalo, akhesicoceni ngamaphuzu ambalwa ekufuze siwakhumbule.

12. Kubayini kungakafuzi sitshwenyeke ngesibalo sabantu abadlako esiKhumbuzweni?

12 “UJehova uyabazi abangebakhe.” (2 Thim. 2:19) Abafowethu ababala isibalo sabantu abadlako esiKhumbuzweni abafani noJehova ngombana yena uyazi ukuthi bobani abazesiweko. Isibalweso sifaka hlangana nabantu abacabanga bona bazesiwe khisibe abakazeswa. Ngokwesibonelo, abanye ebebadla esiKhumbuzweni, ngokukhamba kwesikhathi balisa. Abanye kungenzeka bona banekinga emkhumbulweni namkha ngokwamazizo, ikinga leyo ibenza bakholelwe bona bayokubusa noKrestu ezulwini. Yeke kuyakhanya ukuthi asazi bona bangakhi abasesesephasini.

13. IBhayibheli liyatjho na ukuthi bangakhi abantu abazesiweko abazabe basele ephasina nakuthoma isizi elikhulu?

13 Kuzokuba nabazesiweko eengcenyeni ezihlukahlukeneko zephasi uJesu nakezako azobathatha abase ezulwini. (Mat. 24:31) IBhayibheli liyatjho ukuthi hlangana namalanga wokuphela, kuzokuba nesibalo esincani sabazesiweko abasephasini. (IsAm. 12:17) Kodwana alitjho ukuthi bazokuba bangakhi abazabe basele nakuthoma isizi elikhulu.

Kufuze senzeni nakwenzeka umuntu othileko adla isikwa asele newayini esiKhumbuzweni? (Funda isigaba 14)

14. Ngokomtlolo wekwebeRoma 9:11, 16, khuyini ekufuze siyizwisise ngendaba yokukhethwa kwabazesiweko?

14 UJehova nguye oquntako bona ubakhetha nini abazesiweko. (Rom. 8:28-30) UJehova wathoma ukukhetha abazesiweko ngemva kokuvuswa kwakaJesu. Kubonakala kwanga ngesikhathi sabapostoli, woke amaKrestu weqiniso bewazesiwe. Hlangana neminyaka leyo, inengi ebelizibiza ngokuthi limaKrestu, belingamlandeli uKrestu. Nanyana kunjalo hlangana neminyaka leyo, uJehova wazesa abathileko ebebamaKrestu wamambala. Bebafana nekoroyi uJesu athi ngayo izokukhula hlangana nekhula. (Mat. 13:24-30) Hlangana namalanga wokuphela, uJehova bekasolo aragela phambili nokukhetha abantu abazokuba yingcenye yabazii-144 000. * Yeke uZimu nakaqunta ukukhetha abanye babantwaba ngaphambi kwesiphelo, siyaqiniseka ngokuthi uzokusebenzisa ukuhlakanipha kwakhe. (Funda kwebeRoma 9:11, 16.) * Kufuze sitjheje singaziphathi njengeensebenzi uJesu akhuluma ngazo emfanekiswenakhe. Zanghonghoyila ngendlela umphathazo aphatha ngayo ezinye iinsebenzi ezathoma ukusebenza nge-iri lokugcina.—Mat. 20:8-15.

15. Inga-kghani boke abazesiweko bayingcenye ‘yenceku ethembekileko nehlakaniphileko’ ekukhulunywa ngabo kuMatewu 24:45-47? Hlathulula.

15 Akusibo boke abantu abazesiweko abayingcenye ‘yenceku ethembekileko nehlakaniphileko.’ (Funda uMatewu 24:45-47.) UJehova noJesu basenza ngendlela ebekade benza ngayo ngesikhathi sabapostoli, basebenzisa abafowethu abambalwa bona bondle bebafundise abanengi. Bekubafowethu abambalwa abasetjenziswa ekutloleni ImiTlolo yamaKrestu yesiGirigi, nanamhlanjesi kusesenjalo, maKrestu azesiweko ambalwa anomsebenzi wokufundisa abantu bakaZimu nokubanikela ‘ukudla kwabo ngesikhathi esifaneleko.’

16. Ufundeni esihlokwenesi?

16 Sifundeni esihlokwenesi? UJehova ukhethe ukunikela abantu abanengi ukuphila okungapheliko kwephasini, wakhetha abambalwa abayokubusa noJesu ezulwini. UJehova ubusisa zoke iinceku zakhe, ubusisa “umJuda,” abusise “amadoda alitjhumi,” ulindele bona boke balalele umyalo ofanako wokuhlala bathembekile. Boke kufuze bathobeke. Kufuze bamlotjhe ngobunye, basebenze ngamandla bona ibandla libe nebumbano, boke kufuze basebenze budisi bona kuhlale kunokuthula ebandleni. Njengombana sitjhidela ekupheleni kwephasi, asirageleni phambili silotjhe uJehova begodu silandele uKrestu “simhlambi munye.”—Jwa. 10:16.

^ isig. 5 Isikhumbuzo sokufa kwakaJesu somnyaka lo sizokuba ngeLesibili, Apreli 7. Alo kufuze sibaqale njani abadla isikwa bebasele newayini ngelanga lesiKhumbuzo? Kghani kufuze sitshwenyeke ngokukhula kwesibalo sabantu abadla esikhumbuzweni? Esihlokwenesi sizokufumana iimpendulo zemibuzo le ezisekelwe esiThaleni sangoJanabari 2016.

^ isig. 2 Ngokomtlolo weRhubo 87:5, 6 ephasini elitjha kungenzeka uZimu awaveze amabizo wabantu ababusa noJesu ezulwini.—Rom. 8:19.

^ isig. 8 Qala ibhoksi elithi “Ithando ‘Aliziphathi Ngendlela Engakafaneli’esiThaleni sakaJanabari 2016.

^ isig. 14 Nanyana izEnzo 2:33 ziveza ukuthi ummoya ocwengileko uza ngoJesu, nguJehova odosa umuntu ngamunye.

^ isig. 14 Bona ufumane imininingwana eyengeziweko, qala “Imibuzo Evela Ebafundini” esiThaleni sangoMeyi 1, 2007.

INGOMA 34 Ngizokuhlala Ngithembekile KuZimu

^ isig. 56 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Akhucabange, nange umjameli umzimkhulu nomkakhe bebangabungelelwa babantu bafune ukutjhuda nabo iinthombe. Lokho bekuzokutjengisa ukuthi asibahloniphi.