Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NYƐYAA NƆ NYƐBUA!

Ani Esa Akɛ Jamɔi Kɛ Amɛhe Awo Ta Ni Awuɔ Yɛ Ukraine Lɛ Mli? Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ?

Ani Esa Akɛ Jamɔi Kɛ Amɛhe Awo Ta Ni Awuɔ Yɛ Ukraine Lɛ Mli? Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ?

 Naa nɔ ni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi komɛi ni abuɔ waa lɛ efee yɛ ta ni awuɔ yɛ Ukraine lɛ he:

  •   “Russia Ɔtodɔks Sɔlemɔ lɛ osɔfonukpa ni atsɛɔ lɛ Kirill lɛ ewieko eshiko tutuamɔ ni Russia eyatutua Ukraine lɛ. . . . Saji ni bɛ mli ni Russia Ɔtodɔks Sɔlemɔ lɛ wieɔ yɛ Ukraine he lɛ fata nibii ni Putin kɛjieɔ enaa akɛ no hewɔ eyatutua Ukraine lɛ ahe.”​—EUobserver, March 7, 2022.

  •   “Osɔfonukpa Kirill . . . ewie nɔ ko ni ehã ana faŋŋ akɛ, efiɔ tutuamɔ ni emaŋ lɛ eyatutua Ukraine lɛ sɛɛ. Ekɛɛ nakai ta lɛ fata mɔdɛŋ ni aabɔ koni ajie esha kɛje je lɛ mli lɛ he.”​—AP News, March 8, 2022.

  •   “Ju ni ho nɛɛ lɛ, Epiphanius I, ni ji Kyiv maŋ osɔfonukpa kɛ Ukraine Ɔtodɔks Sɔlemɔ lɛ hiɛnyiɛlɔ lɛ, sɔle ehã Nyɔŋmɔ ni eye ebua emaŋbii lɛ ni ‘amɛwu amɛshi Russia asraafoi ni ebatutua amɛ lɛ’ . . . Ewie hu akɛ ejeee esha akɛ amɛbaagbe Russia asraafoi lɛ.”​—Jerusalem Post, March 16, 2022.

  •   “Wɔ [ni ji Ukraine Sɔlemɔi Kɛ Jamɔ Gbɛjianɔtoi Akuu lɛ (Ukrainian Council of Churches and Religious Organizations: UCCRO)] fiɔ Ukraine asraafoi lɛ kɛ mɛi fɛɛ ni miifã wɔmaŋ lɛ he lɛ asɛɛ. Wɔmiihã amɛ aekoo yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ koni amɛfã Ukraine he kɛjɛ mɛi ni ebatutua wɔ lɛ ahe lɛ hewɔ, ni wɔmiisɔle wɔmiihã amɛ.”​—Sane ni UCCRO a lɛ wie, February 24, 2022.

 Te osusuɔ tɛŋŋ? Ani esa akɛ jamɔi ni kɛɛ amɛnyiɛ Yesu Kristo sɛɛ lɛ awo amɛwebii lɛ hewalɛ ni amɛya ta? Mɛni Biblia lɛ kɛɔ?

Nɔ ni jamɔi lɛ efee yɛ ta he

 Jamɔi lɛ feɔ amɛnii oookɛɛ amɛsumɔɔ toiŋjɔlɛ, shi bei pii lɛ amɛkɛɔ akɛ naagba bɛ he akɛ abaawu ta, loo ehi akɛ abaawu ta. Bei komɛi po lɛ, amɛkɛɔ akɛ ehe miihia ni awu ta. Yehowa Odasefoi ejɛ jeeŋmɔ amɛhã mɛi ele akɛ nɔ ni jamɔi lɛ feɔ nɛɛ esaaa kwraa. Naa saji komɛi ni wɔŋmala ni tsɔɔ nakai.

  •   Sane ni ji, “The Crusades​—A ‘Tragic Illusion’” lɛ tsɔɔ bɔ ni Roma Katolik Sɔlemɔ lɛ hã agbe mɛi babaoo, ni amɛwie akɛ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo fiɔ nɔ ni amɛfee lɛ sɛɛ.

  •   Sane ni ji, “The Catholic Church in Africa” lɛ hãa wɔnaa akɛ, eyɛ mli akɛ sɔlemɔ ko ehe shi waa yɛ Afrika maŋ ko nɔ moŋ, shi maŋbii lɛ sɔŋŋ kɛ amɛhe wu ta, ni aka po akɛ abaabule maŋbii lɛ ekomɛi ashishi.

  •   Saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, yɛ tai pii ni awu lɛ amli lɛ, Katolik osɔfoi, Ɔtodɔks osɔfoi, kɛ Protɛstant osɔfoi fiɔ maji ni amɛyɔɔ nɔ lɛ asraafoi lɛ asɛɛ koni amɛgbe maŋ ni amɛkɛwuɔ ta lɛ mli bii lɛ, tsɛ lɛ amɛsɔlemɔ lɛ mli bii fata mɛi ni ayaagbe lɛ ahe:Is Religion to Blame?,” “Religion’s Role in Man’s Wars,” kɛ “Religion Takes Sides.”

Kɛ́ aawu ta lɛ, ani esa akɛ jamɔi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ afi sɛɛ?

 Nɔ ni Yesu wie: “Suɔmɔ onyɛmi gbɔmɔ tamɔ bo diɛŋtsɛ ohe.” (Mateo 22:39) “Nyɛyaa nɔ nyɛsumɔa nyɛhenyɛlɔi.”​—Mateo 5:44-47.

 Susumɔ he okwɛ: Ani jamɔ ko ni woɔ ewebii hewalɛ ni amɛya ta ni amɛyagbe mɛi lɛ baanyɛ awie akɛ eyeɔ Yesu famɔ akɛ wɔsumɔ wɔnyɛmi gbɔmɔ lɛ nɔ? Kanemɔ saji ni ji, “True Christians and War” kɛ “Is It Possible to Love One’s Enemies?” lɛ koni ona hetoo lɛ.

 Nɔ ni Yesu wie: “Mi-Maŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛɛ mli. Eji mi-Maŋtsɛyeli lɛ jɛ je nɛɛ mli kulɛ, misɔɔlɔi lɛ baawu koni akɛ mi akahã Yudafoi lɛ. Shi tamɔ bɔ ni eji lɛ, mi-Maŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ biɛ.” (Yohane 18:36) “Mɛi fɛɛ ni gbalaa klante lɛ, klante naa amɛbaagbo yɛ.”​—Mateo 26:47-52.

 Susumɔ he okwɛ: Kɛ́ Yesu eŋmɛɛɛ esɛɛnyiɛlɔi, ni ji Kristofoi lɛ gbɛ ni amɛwu ta kɛfã ehe lɛ, ani ebaaŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛwu ta yɛ nɔ kroko hewɔ? Kanemɔ sane ni ji “Is War Compatible With Christianity?” lɛ koni ona bɔ ni blema Kristofoi lɛ kase Yesu jogbaŋŋ ni amɛhi shi yɛ etsɔɔmɔi lɛ anaa.

Mɛni baaba jamɔi ni fiɔ tawuu sɛɛ lɛ anɔ?

 Biblia lɛ hãa wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ naa jamɔi fɛɛ ni kɛɔ akɛ amɛnyiɛ Yesu sɛɛ, shi amɛhiii shi yɛ Yesu tsɔɔmɔi lɛ anaa lɛ akɛ amale jamɔi.​—Mateo 7:21-23; Tito 1:16.

  •   Kpojiemɔ wolo lɛ hãa wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ baabi “mɛi fɛɛ ni agbe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ” lɛ alá shi yɛ jamɔi nɛɛ adɛŋ. (Kpojiemɔ 18:21, 24) Kanemɔ sane ni ji “Mɛni Ji Babilon Kpeteŋkpele Lɛ?” koni ona nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ baafee nakai.

  •   Yesu hã ana akɛ Nyɔŋmɔ baakpãtã amale jamɔi nɛɛ fɛɛ ahiɛ, tamɔ bɔ ni ‘afoɔ tso gbonyo ni woɔ yibii gbohii afɔ̃ɔ shi ni ashɛɔ afɔ̃ɔ la mli lɛ.’ (Mateo 7:15-20) Kanemɔ sane ni ji “Apasa Jamɔ Naagbee Ebɛŋkɛ!” lɛ koni ona bɔ ni enɛ baaba lɛ ehã.

Hei Ni Mfonirii Lɛ Jɛ, kɛjɛ abɛku kɛmiiya ninejurɔ: Photo by Sefa Karacan/Anadolu Agency/Getty Images; Maxym Marusenko/NurPhoto via Getty Images

a Ɔtodɔks, Greek kɛ Roma Katolik, Protɛstant, Kristofoi asɔlemɔi krokomɛi, Yudafoi ajamɔ lɛ, kɛ muslimbii ni feɔ UCCRO lɛ. Jamɔi 15 ni yɔɔ kuu nɛɛ mli.