Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Naakpɛɛ Tsamɔi’ ni Yaa Nɔ Ŋmɛnɛ Ani Amɛjɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ?

‘Naakpɛɛ Tsamɔi’ ni Yaa Nɔ Ŋmɛnɛ Ani Amɛjɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ?

‘Naakpɛɛ Tsamɔi’ ni Yaa Nɔ Ŋmɛnɛ Ani Amɛjɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ?

YƐ MAJI komɛi anɔ lɛ, bei pii lɛ mɛi fãa gbɛ kɛyaa jamɔhei krɔŋkrɔŋi loo gbatsui anaa akɛni mɛi babaoo kɛɔ akɛ atsa amɛhelai ni akɛɛ “anyɛŋ atsa” lɛ aha amɛ yɛ hei nɛɛ hewɔ. Yɛ shikpɔji krokomɛi anɔ lɛ, tsofatsɛmɛi kɛɔ akɛ amɛkɛ hewalɛ ko ni fe adesai anɔ tsaa mɛi. Kɛfata he lɛ, yɛ hei krokomɛi hu lɛ, atoɔ jamɔ henaabuamɔi ni mɛi jieɔ amɛhenumɔi akpo waa yɛ shishi lɛ ahe gbɛjianɔ, ni obaana ni mɛi miitutui kɛmiijɛ amɛshwiilii amli, loo amɛmiishɛrɛ amɛdɛhiɛmɔ tsei amɛmiifɔ̃, ni amɛkɛɔ akɛ atsa amɛ.

Bei pii lɛ, mɛi ni tsaa mɛi srɔtoi nɛɛ jɛ jamɔi srɔtoi amli, ni bei pii lɛ amɛfolɔfolɔɔ amɛhe naa akɛ, mɛi ni jɛ jamɔi krokomɛi amli lɛ atsamɔi lɛ ji hemɔkɛyeli kwalɔi, shishiulɔi, loo wɔŋjalɔi anifeemɔ. Belɛ, sane ni abaanyɛ abi ji akɛ, Ani Nyɔŋmɔ tsɔɔ jamɔi srɔtoi babaoo ni bei pii lɛ amɛkɛ amɛhe kpãaa gbee lɛ anɔ efeɔ naakpɛɛ nii? Sanebimɔ nɛɛ ja ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ, ejeee sakasakafeemɔ Nyɔŋmɔ, shi moŋ hejɔlɛ Nyɔŋmɔ ni.” (1 Korintobii 14:33) No hewɔ lɛ, ani ‘naakpɛɛ tsamɔi’ ni tamɔ nɛkɛ lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛɛlɛŋ? Mɛi ni tsaa mɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛɔ akɛ amɛtsaa mɛi lɛ yɛ Yesu hewalɛ naa. Nyɛhaa wɔsusua gbɛ ni Yesu tsɔ nɔ etsa mɛi lɛ he wɔkwɛa.

Gbɛ ni Yesu Tsɔ Nɔ Etsa Mɛi

Yesu tsa helatsɛmɛi yɛ gbɛ ni yɔɔ srɔto kwraa nɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsalɔi lɛ anɔ̃ lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu tsa mɛi fɛɛ ni tee eŋɔɔ kɛha yelikɛbuamɔ lɛ. Etsaaa mɛi komɛi ni lɛ diɛŋtsɛ ehala amɛ kɛjɛ asafoku ko mli, ni eha mɛi krokomɛi ni yɔɔ amɛteŋ lɛ aya ni etsaaa amɛ. Agbɛnɛ hu, Yesu tsaa mɛi kɛmɔɔ shi ni bei pii lɛ efeɔ enɛ yɛ hiŋmɛitswaa fioo ko pɛ mli. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: ‘Asafo muu lɛ fɛɛ miitao ehe ata, ejaakɛ hewalɛ jɛ emli ni etsa amɛ fɛɛ.’Luka 6:19.

Bei pii lɛ, kɛ́ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsalɔi lɛ nyɛɛɛ amɛtsa helatsɛmɛi lɛ, amɛkɛɔ akɛ hemɔkɛyeli ni mɛi nɛɛ bɛ hewɔ jɛ, shi nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu tsa mɛi po ni nako emli hemɔkɛyeli lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ, Yesu diɛŋtsɛ tsi ebɛŋkɛ nuu shwilafo ko ni tsɛko lɛ lɛ ni etsa lɛ. Sɛɛ mli lɛ, Yesu bi nuu nɛɛ akɛ: “Oohe Nyɔŋmɔ bi lɛ nɔ ooye lo?” Nuu lɛ here nɔ akɛ: “Namɔ ji lɛ, Nuŋtsɔ, koni mahe enɔ maye?” Yesu kɛɛ lɛ akɛ: “Mɔ ni kɛo wieɔ lɛ, lɛ nɔŋŋ ni.”—Yohane 9:1-7, 35-38.

Ekolɛ obaabi akɛ, ‘Kɛ́ ebiii ni mɔ aná hemɔkɛyeli dani Yesu atsa lɛ lɛ, mɛni hewɔ mɔ Yesu fɔɔ mɛi ni etsaa amɛ lɛ kɛɛmɔ akɛ: “Ohemɔkɛyeli etsao” lɛ?’ (Luka 8:48; 17:19; 18:42) Yesu wie nakai kɛtsɔɔ akɛ mɛi ni amɛhemɔkɛyeli tsirɛ amɛ ni amɛtao esɛɛ gbɛ lɛ ná tsamɔ, shi mɛi ni kpoo akɛ amɛaatao esɛɛ gbɛ lɛ anine shɛɛɛ hegbɛ ni kulɛ amɛbaaná kɛha tsamɔ lɛ nɔ. Jeee mɛi ni atsa amɛ lɛ ahemɔkɛyeli ji nɔ ni tsa amɛ; akɛ Nyɔŋmɔ hewalɛ tsa amɛ. Biblia lɛ wieɔ kɛkɔɔ Yesu he akɛ: “Nyɔŋmɔ ŋɔ Mumɔ krɔŋkrɔŋ kɛ hewalɛ efɔ Yesu . . . mu, ni ekpaa shi efeɔ ejurɔ ni etsaa mɛi fɛɛ ní abonsam haoɔ amɛ lɛ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ kɛ lɛ yɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 10:38.

Ŋmɛnɛ lɛ, bei pii lɛ shika taomɔ titrii hewɔ mɛi tsuɔ nɔ ni akɛɛ amɛji naakpɛɛ tsamɔi lɛ. Ale naakpɛɛ tsalɔi lɛ akɛ mɛi ni kɔneɔ mɛi ayiŋ waa koni amɛtsu onia babaoo. Abɔ amaniɛ akɛ naakpɛɛ tsalɔi nɛɛ ateŋ mɔ kome ná U.S. dɔlai akpekpei 89 yɛ enitsumɔi ni etsu yɛ jeŋ fɛɛ lɛ mli yɛ afi kome pɛ mli. Jamɔ kui hu náa shika babaoo kɛjɛɔ gbɛ ni mɛi fãa kɛyaa jamɔhei krɔŋkrɔŋi loo gbatsui anaa kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ abaatsa amɛ lɛ mli. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu heee shika kɛjɛɛɛ mɛi ni etsa amɛ lɛ adɛŋ kɔkɔɔkɔ. Be ko po lɛ, eha amɛ niyenii. (Mateo 15:30-38) Beni Yesu tsu ekaselɔi lɛ akɛ amɛyashiɛ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛtsaa helatsɛmɛi, nyɛhaa kpitiyelɔi ahe atsea, nyɛteea gbohii ashi, nyɛfãmɔa daimonioi; yaka nyɛná, yaka nyɛŋɔhaa!” (Mateo 10:8) Mɛni hewɔ esoro bɔ ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsalɔi lɛ feɔ amɛnii amɛhaa lɛ kwraa yɛ bɔ ni Yesu fee enii eha lɛ he lɛ?

Nɛgbɛ ‘Hewalɛ ni Akɛtsaa Mɛi’ lɛ Jɛ?

Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, helatsamɔŋ nitsulɔi komɛi epɛi jamɔŋ tsalɔi lɛ atsamɔi lɛ amli amɛkwɛ. Mɛni amɛna? London adafitswaa wolo ko (Daily Telegraph) bɔ amaniɛ akɛ, datrɛfonyo ko ni yɔɔ England ni kɛ afii 20 pɛi sane nɛɛ mli lɛ kɛɛ akɛ: “Helatsamɔŋ odaseyeli kome folo bɛ ni tsɔɔ akɛ, amaniɛbɔɔ ni mɛi ni kɛɔ akɛ amɛtsaa mɛi yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ kɛhaa lɛ ji anɔkwale.” Kɛlɛ, mɛi babaoo heɔ yeɔ yɛ anɔkwale mli akɛ nibii ni abuɔ amɛ akɛ amɛyɛ krɔŋkrɔŋ, jamɔhei krɔŋkrɔŋi, loo jamɔŋ tsalɔi ahewalɛ etsa amɛ. Ani amɛji mɛi ni ashwɛ amɛ akpa?

Beni Yesu haa e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni ehe gbɛi waa lɛ, ekɛɛ akɛ jamɔŋ akpatsɛmɛi lɛ baakɛɛ lɛ akɛ: “Nuŋtsɔ, Nuŋtsɔ! ani jeee . . . ogbɛi lɛ mli wɔfee hewalɛ nibii pii yɛ lo?” Ni no lɛ, eeekɛɛ amɛ akɛ: “Mileee nyɛ kwraa, nyɛjea minɔ nyɛyaa, nyɛ mɛi ni nyɛtsuɔ nibii ni ejaaa gbɛ!” (Mateo 7:22, 23) Beni bɔfo Paulo wieɔ hewalɛ ni mɛi nɛɛ kɛɛ amɛkɛtsuɔ nii lɛ he lɛ, ebɔ kɔkɔ akɛ: “Mɔ hu ní ebaa lɛ mli lɛ eeeba kɛ satan nitsumɔ ní mli wa yɛ amale hewalɛ kɛ okadii kɛ naakpɛɛ nii fɛɛ mli, kɛ nii ni ejaaa gbɛ fɛɛ ni akɛshishiuɔ mɛi.”—2 Tesalonikabii 2:9, 10.

Kɛfata he lɛ, ejeee anɔkwale akɛ ‘tsamɔi’ ni mɛi kɛɛ amɛnáa kɛjɛɔ nibii ni abuɔ amɛ akɛ amɛyɛ krɔŋkrɔŋ, amagai, kɛ mfonirii amli lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ famɔ haa yɛ faŋŋ mli akɛ: “Nyɛjoa wɔŋjamɔ naa foi!” ni “Nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia yɛ wɔji ahewɔ.” (1 Korintobii 10:14; 1 Yohane 5:21) ‘Tsamɔi’ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji gbɛ̀i ni Abonsam tsɔɔ nɔ egbalaa mɛi kɛjɛɔ anɔkwa jamɔ he lɛ ateŋ ekome. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Satan diɛŋtsɛ tsakeɔ ehe etsɔɔ la bɔfo.”—2 Korintobii 11:14.

Nɔ Hewɔ ni Yesu kɛ Bɔfoi lɛ Tsa Mɛi

Anɔkwa naakpɛɛ tsamɔi ni abɔ he amaniɛ yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ haa anaa faŋŋ akɛ Yesu kɛ bɔfoi lɛ anitsumɔi lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. (Yohane 3:2; Hebribii 2:3, 4) Yesu naakpɛɛ tsamɔi lɛ hu maa nɔ mi akɛ shɛɛ sane ni eshiɛ lɛ ji anɔkwale, ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yesu kpa Galilea muu lɛ fɛɛ, etsɔɔ nii yɛ amɛkpeehei lɛ, ni eshiɛɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ etsɔɔ, ni etsaa hela fɛɛ hela.” (Mateo 4:23) Yesu hewalɛ nitsumɔi lɛ—ni nɔ ni fata he ji helatsɛmɛi ni etsa amɛ, asafo yuu ni eha amɛ niyenii, ahum ni eha ekpa tswaa, kɛ gbohii po ashi ni etee lɛ—haa anaa nɔ ni ebaatsu eha adesai ni feɔ toiboo lɛ yɛ e-Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi. Sane kpakpa nɛ lɛɛlɛŋ!

Beni Yesu kɛ bɔfoi lɛ kɛ agbɛnɛ mɛi ni amɛkɛ nikeenii nɛɛ duro amɛ lɛ gboi lɛ, hewalɛ nitsumɔi, loo mumɔ lɛ duromɔ keenii ni tamɔ nɛkɛ lɛ asɛɛ fo. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Kɛji gbalɛi ni lɛ, amɛ sɛɛ baafo; kɛji [naakpɛɛ] wiemɔi ni lɛ, abaafɔ̃ɔ; kɛji nilee [ni Nyɔŋmɔ jie kpo tsɔɔ] ni lɛ, esɛɛ baafo.” (1 Korintobii 13:8) Mɛni hewɔ? Akɛni hewalɛ nitsumɔi nɛɛ etsu yiŋtoo hewɔ ni akɛha—ni ji akɛ amɛha ana akɛ Yesu ji Mesia ni awo shi yɛ ehe lɛ, ni ákɛ Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ Kristofoi asafo lɛ nɔ—lɛ he nii hewɔ lɛ, hewalɛ nitsumɔi nɛɛ, ni naakpɛɛ tsamɔ fata he lɛ ahe ehiaaa dɔŋŋ; ‘amɛsɛɛ efo.’

Shi kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko ni he hiaa kɛjɛ Yesu naakpɛɛ tsamɔi lɛ amli ŋmɛnɛ. Kɛ́ wɔkase nɔ ni Yesu wie yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he ni wɔná enɛ mli hemɔkɛyeli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkpa be ni gbalɛ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ baaba mli kɛmɔ shi lɛ gbɛ, be mli ni wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa lɛ baahi jogbaŋŋ ni wɔbaaná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa lɛ, ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekɛŋ akɛ: Mihe miiye.”—Yesaia 33:24, Ga Biblia Hee; Yesaia 35:5, 6; Kpojiemɔ 21:4.—w08 12/1-E.