Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Barak Tsɔ Hemɔkɛyeli Nɔ Eye Ta Kpeteŋkpele ko Nɔ Kunim Butuu

Barak Tsɔ Hemɔkɛyeli Nɔ Eye Ta Kpeteŋkpele ko Nɔ Kunim Butuu

Barak Tsɔ Hemɔkɛyeli Nɔ Eye Ta Kpeteŋkpele ko Nɔ Kunim Butuu

ŊƆƆ lɛ akɛ okɛ asraafoi akuu ko ni yi wa waa ekpe hiɛ-kɛ-hiɛ. Amɛkɛ tawuu nibii heei ni eba lɛ ewula amɛhe, ni amɛfee klalo ni amɛkɛbaatsu nii. Okɛ onanemɛi lɛ damɔ amɛhiɛ ni nyɛnyɛɛɛ nyɛhe nyɛfã yɛ gbɛ ko gbɛ ko nɔ.

Yɛ Israel kojolɔi lɛ abeaŋ lɛ, Barak, Debora, kɛ nanemɛi Israelbii 10,000 tsɔ niiashikpamɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ mli. Henyɛlɔi tabilɔi lɛ ji Kanaanbii lɛ ni tatsɛnukpa Sisera ji mɔ ni nyiɛ amɛhiɛ. Nɔ ni fata amɛtawuu nibii lɛ ahe ji shwiilii ni awula ekokrolontoi lɛ kɛ kaklai ni gbeɔ mɔ. He ni nifeemɔ nɛɛ yaa nɔ yɛ lɛ ji Tabor Gɔŋ lɛ kɛ Kishon nujɔɔ lɛ naa. Nɔ ni ba yɛ jɛmɛ lɛ kadiɔ Barak akɛ nuu ni feɔ hemɔkɛyeli he nɔkwɛmɔnɔ. Susumɔ nibii ni ba ni kɛ nɛkɛ béi nɛɛ ba lɛ he okwɛ.

Israel Bo Etsɛ́ Yehowa

Kojolɔi awolo lɛ gbaa bɔ ni Israel tee nɔ ekpoo jamɔ krɔŋŋ kɛ amanehului ni jɛ nakai nifeemɔi lɛ amli kɛba. Yɛ shihilɛ lɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, kɛ amɛjɛ anɔkwayeli mli ní amɛkpa Nyɔŋmɔ fai kɛha emɔbɔnalɛ lɛ, Nyɔŋmɔ jieɔ yiwalaherelɔ ko ehaa amɛ, amɛnáa heyeli, kɛkɛ lɛ amɛsaa amɛtse atua ekoŋŋ. Taakɛ eji amɛsu lɛ, “Israelbii lɛ fee efɔŋ yɛ Yehowa hiɛ ekoŋŋ, beni Ehud [ni ji kojolɔ ní baa amɛyi kɛjɛ Moabbii anɔnyɛɛ shishi lɛ] gbo lɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, “amɛhala nyɔŋmɔi heei.” Mɛni jɛ mli kɛba? “Yehowa hɔɔ amɛ eha Yabin, Kanaan maŋtsɛ lɛ, ní yeɔ maŋtsɛ yɛ Hazor lɛ. Ni etatsɛ ji Sisera . . . Ni Israelbii lɛ bolɔ tsɛ́ Yehowa; ejaakɛ [Sisera] eyɛ dade shwiilii ohai nɛɛhu, ni afii nyɔŋmai enyɔ ewa Israelbii lɛ ayi dɛŋdɛŋdɛŋ.”—Kojolɔi 4:1-3; 5:8.

Ŋmalɛi lɛ wie yɛ shihilɛ ni yɔɔ Israel lɛ he akɛ: “[Yɛ nakai gbii lɛ amli lɛ] gbɛjegbɛi lɛ anɔ kãmɔ efolo, ni gbɛnyiɛlɔi lɛ juɔ shi nyiɛɔ. Asafoiatsɛmɛi ahe sɛ̃.” (Kojolɔi 5:6, 7) Gbɔmɛi lɛ miishe shwiilii kudɔlɔi awuiyelɔi lɛ gbeyei. Woloŋlelɔ ko kɛɛ akɛ: “Gbeyeishemɔ kudɔ gbɔmɛi ni yɔɔ Israel lɛ ashihilɛ, etamɔ nɔ ni akutso muu lɛ fɛɛ fee basaa ni amɛnyɛɛɛ nɔ ko nɔ ko amɛfee.” No hewɔ lɛ taakɛ amɛfɔɔ feemɔ be ko ni eho lɛ, Israelbii ni amɛtsuii ekumɔ lɛ bolɔ amɛtsɛ́ Yehowa kɛha yelikɛbuamɔ.

Yehowa Hala Hiɛnyiɛlɔ Ko

Kanaanbii anɔnyɛɛ lɛ bafee jaramɔ be ko kɛha Israel maŋ lɛ. Nyɔŋmɔ kɛ gbalɔyoo Debora tsu nii ni ekɛ ekojomɔi kɛ egbɛtsɔɔmɔ ha. No hewɔ lɛ, Yehowa ha lɛ hegbɛ ni etsɔ tamɔ mfonirifeemɔ nyɛ ko yɛ Israel.—Kojolɔi 4:4; 5:7.

Debora tsu ayatsɛ́ Barak kɛba ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Ani jeee fã ni Yehowa, Israel Nyɔŋmɔ lɛ, efão akɛ: Yaafã ta kɛya Tabor gɔŋ lɛ nɔ, ni oŋɔ Naftalibii lɛ kɛ Zebulonbii lɛ ateŋ hii akpei nyɔŋma ofata ohe? Ni makpala Sisera, Yabin tatsɛ lɛ, kɛ eshwiilii lɛ kɛ emɛi babaoo lɛ kɛba oŋɔɔ yɛ Kishon faa [nujɔɔ] lɛ naa, ni maŋɔ lɛ mawo odɛŋ.” (Kojolɔi 4:6, 7) Kɛtsɔ kɛɛmɔ ni Debora kɛɛ akɛ ‘ani jeee fã ni Yehowa efão?’ lɛ nɔ lɛ Debora fee lɛ faŋŋ akɛ, lɛ diɛŋtsɛ ebɛ hewalɛ ko yɛ Barak nɔ. Etsu enii kɛkɛ akɛ mɔ ni atsɔ enɔ akɛ ŋwɛi fãmɔ miiha. Te Barak fee enii yɛ he eha tɛŋŋ?

Barak kɛɛ lɛ akɛ: “Kɛji okɛ mi aaatee lɛ, no lɛ matee; shi kɛji okɛ mi eyaaa lɛ, no lɛ miyaaa!” (Kojolɔi 4:8) Mɛni hewɔ Barak shashaoɔ shi akɛ ebaakpɛlɛ gbɛnaa nii ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ lɛ nɔ lɛ? Ani eefee nii tamɔ feetɔ ko feɔ enii lɛ? Ani ebɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ amli? Dabi. Barak kpooo nitsumɔ lɛ, ni asaŋ egbooo Yehowa nɔ toi hu. Yɛ no najiaŋ lɛ, ehetoohamɔ lɛ tsɔɔ bɔ ni enuɔ he ehaa akɛ eshɛko mɔ ni tsuɔ Nyɔŋmɔ fãmɔ he nii lɛ diɛŋtsɛ. Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔ ni baahi emasɛi lɛ baaha ená ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ, ni ebaaha lɛ kɛ ehii lɛ aná hekɛnɔfɔɔ. No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni shihilɛ ni Barak tsu he nii lɛ aaafee gbɔjɔmɔ he okadi lɛ, etsɔɔ hemɔkɛyeli ni mli wa ni eyɔɔ.

Abaanyɛ akɛ bɔ ni Barak fee nii eha lɛ ato Mose, Gideon, kɛ Yeremia nɔ̃ lɛ he. Nɛkɛ hii nɛɛ hu eyanáaa hekɛnɔfɔɔ yɛ nyɛmɔ ni amɛyɔɔ ni amɛkɛaatsu nitsumɔi ni Nyɔŋmɔ kɛwo amɛdɛŋ lɛ mli. Shi no haaa abu amɛ akɛ mɛi ni yeee anɔkwa kɛmɔɔɔ shi. (2 Mose 3:11–4:17; 33:12-17; Kojolɔi 6:11-22, 36-40; Yeremia 1:4-10) Ni mɛni abaanyɛ awie yɛ Debora subaŋ lɛ he? Ekaaa akɛ ebaakudɔ nibii. Yɛ no najiaŋ lɛ, ekã he ehi shi akɛ Yehowa tsulɔ ni baa ehe shi. Ekɛɛ Barak akɛ: “Mikɛo aaatee.” (Kojolɔi 4:9) Debora miisumɔ ni eshi shĩa—ni ji he ko ni yɔɔ shweshweeshwe waa lɛ—ní eyafata Barak he kɛha ta ni baa lɛ. Debora hu fee hemɔkɛyeli kɛ ekãa he nɔkwɛmɔnɔ.

Amɛnyiɛ Barak Sɛɛ yɛ Hemɔkɛyeli Mli

He ni Israel asraafoi lɛ baabua amɛhe naa yɛ ji gɔŋ ko ni nɔ kwɔ, ni gbɛi ji Tabor lɛ nɔ. Henaabuamɔhe nɛɛ sa jogbaŋŋ. Ebafee henaabuamɔhe kɛha Naftali kɛ Zebulon akutsei ni amɛshihilɛhe bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ. No hewɔ lɛ taakɛ Nyɔŋmɔ efã lɛ, mɛi akpei nyɔŋma ni kɛ amɛhe ehã—kɛ Debora—nyiɛ Barak sɛɛ kɛtee gɔŋ nɛɛ nɔ.

Eebi ni mɛi fɛɛ ni fata Barak he lɛ aná hemɔkɛyeli. Yehowa ewo Barak shi akɛ ebaaha eye Kanaanbii lɛ anɔ kunim, shi mɛɛ tawuu nibii Israelbii lɛ yɔɔ? Kojolɔi 5:8 lɛ kɛɔ akɛ: “Anaaa tsɛ́ŋ loo akpɔlɔ ko yɛ mɛi akpei nyɔŋmai ejwɛ dɛŋ yɛ Israel.” No hewɔ lɛ Israelbii lɛ wula amɛhe fioo ko pɛ. Yɛ fɛɛ sɛɛ po lɛ, akpɔlɔi kɛ tsɛ́ŋi jeee nɔ ko kɛji akɛ akɛto ta shwiilii ni akɛ dadei ni afee lɛ tamɔ klantei ewula amɛ lɛ ahe. Beni Sisera nu he akɛ Barak ekwɔ kɛtee Tabor Gɔŋ lɛ nɔ lɛ, ebua eshwiilii kɛ tabilɔi lɛ fɛɛ anaa amrɔ nɔŋŋ kɛtee Kishon nujɔɔ lɛ naa. (Kojolɔi 4:12, 13) Nɔ ni Sisera yɔseee ji akɛ ekɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ miiba abawu.

Barak Ye Sisera Ta lɛ Nɔ Kunim Butuu

Beni nɔmɔ be lɛ shɛ lɛ, Debora kɛɛ Barak akɛ: “Tee shi, ejaakɛ ŋmɛnɛ gbi nɛɛ Yehowa eŋɔ Sisera ewo odɛŋ! Ani jeee Yehowa efã kɛnyiɛ ohiɛ nɛɛ?” Barak kɛ ehii lɛ kpeleke shi kɛjɛ Tabor Gɔŋ lɛ nɔ kɛtee jɔɔ lɛ mli, shi jɛmɛ Sisera shwiilii lɛ baaná hegbɛ amɛkɛkpata amɛhenyɛlɔi lɛ ahiɛ yɛ. Te obaanu he oha tɛŋŋ eji ofata Barak asraafoi lɛ ahe kulɛ? Ani obaafee toiboo amrɔ nɔŋŋ, ni okai akɛ gbɛtsɔɔmɔ lɛ jɛ Yehowa ŋɔɔ? Barak kɛ ehii akpei nyɔŋma lɛ fee toiboo. “Ni Yehowa ha Sisera kɛ eshwiilii lɛ fɛɛ kɛ eta muu lɛ fɛɛ jijaa yɛ klante naa yɛ Barak hiɛ.”—Kojolɔi 4:14, 15.

Barak ye Sisera ta lɛ nɔ kunim butuu kɛtsɔ Yehowa sɛɛfimɔ nɔ. Sane ni kɔɔ ta lɛ he lɛ etsɔɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni ba lɛ mli. Shi kɛlɛ, Barak kɛ Debora kunimyeli lala lɛ kɛɔ akɛ ‘ŋwɛi kɛ atatui lɛ tue nu.’ Eka shi faŋŋ akɛ nugbɔ ni nɛ waa lɛ ha Sisera shwiilii lɛ ka yɛ ŋmɔtɔ lɛ mli, ni eha Barak ná hegbɛ ni sa kɛye enɔ kunim. No hewɔ lɛ tawuu nii titri ni Kanaanbii lɛ kɛtutuaa mɔ lɛ ha amɛnine nyɛ shi. Lala lɛ wie yɛ Sisera hii lɛ agbohii lɛ ahe akɛ: “Kishon faa lɛ loo amɛ kɛtee.”—Kojolɔi 5:4, 21.

Ani esa akɛ ahe shihilɛ nɛɛ aye? Kishon nujɔɔ lɛ ji jɔɔ ko ni bei pii lɛ nu fioo ko pɛ hoɔ yɛ mli. Ekolɛ faai ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ ayi trukaa ni etsɔ faa ni yɔɔ oshara ni hoɔ oyayaayai, yɛ ahumii kɛ nugbɔnɛmɔ ni héɔ bei babaoo ko sɛɛ. Yɛ Jeŋ Ta I lɛ mli lɛ, atsɔɔ mli akɛ nugbɔ ko ni nɛ minitii 15 pɛ lɛ ha ebafee oshara kɛha okpɔŋɔnɔtaralɔi lɛ akɛ amɛaatsɔ he kome too lɛ nɔŋŋ ni nishɔ̃ɔ sũ babaoo yɔɔ ni nugbɔ lɛ enɛ eshwie lɛ. Saji ni kɔɔ ta ni Napoleon kɛ Turkeybii lɛ wu yɛ Tabor Gɔŋ lɛ nɔ yɛ April 16, afi 1799 lɛ, bɔ amaniɛ akɛ, “Turkeybii lɛ ateŋ mɛi pii shiu beni amɛka akɛ amɛaajo foi kɛtsɔ ŋa kpataa lɛ nɔ he ko ni Kishon faa lɛ eyi kɛteke nɔ ni ehà jɛmɛ lɛ.”

Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ Flavius Josephus kɛɛ akɛ, yɛ be mli ni Sisera asraafoi lɛ kɛ Barak asraafoi lɛ baa abakpe lɛ, “ahum kpeteŋkpele ko tswa kɛjɛ ŋwɛi, kɛ nugbɔ kɛ nyɔŋmɔŋtɛi ni fa babaoo, ni kɔɔyɔɔ lɛ tswa nugbɔ lɛ eshwie Kanaanbii lɛ ahiɛ, ni no ha amɛhiɛ wo duŋ, aahu akɛ amɛkpɔlɔi kɛ akromiai lɛ ahe baaa sɛɛnamɔ haaa amɛ.”

Kojolɔi 5:20 lɛ kɛɔ akɛ: “Ajɛ ŋwɛi awu ta lɛ, ŋulamii tete jɛ amɛgbɛhei ni amɛkɛ Sisera wu!” Ŋulamii lɛ wu amɛshi Sisera yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Mɛi komɛi susuɔ akɛ nɛkɛ wiemɔ nɛɛ tsɔɔ yelikɛbuamɔ ni amɛná kɛjɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ. Susumɔi krokomɛi tsɔɔ akɛ enɛ kɔɔ bɔfoi ayelikɛbuamɔ he, kɛ tɛi ni nɛ kɛjɛ ŋwɛi bashwie shi lɛ he, loo ekɔɔ Sisera he ni ekɛfɔɔ ŋulamiiaŋkwɛlɔi agbalɛi ni eyabaaa mli lɛ he. Akɛni Biblia lɛ kɛ mlitsɔɔmɔ ko haaa yɛ bɔ ni ŋulamii lɛ wu amɛha diɛŋtsɛ yɛ ta nɛɛ mli lɛ he hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔnu wiemɔ lɛ shishi akɛ eji Nyɔŋmɔ he ni ekɛwo saji amli yɛ Israel asraafoi lɛ agbɛfaŋ. Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji ha lɛ, Israelbii lɛ kɛ shihilɛ lɛ tsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi. “Barak tiu shwiilii lɛ . . . ni Sisera ta lɛ fɛɛ nyɔ̃nyɔ̃ɔ yɛ klante naa, ni eshwɛɛɛ mɔ kome folo.” (Kojolɔi 4:16) Mɛni ba tatsɛnukpa Sisera nɔ?

Yiwalɔ lɛ Yagbee “Yoo ko Dɛŋ”

Biblia lɛ kɛɔ akɛ: ‘Shi Sisera [shi ta lɛ ni] ejo foi yɛ enane naa kɛtee Yael, Kennyo Heber ŋa lɛ buu lɛŋ. Ejaakɛ hejɔlɛ yɛ Yabin, Hazor maŋtsɛ lɛ, kɛ Heber, Kennyo lɛ, we lɛ teŋ.’ Yael kpee Sisera ni etɔ lɛ waa lɛ kɛba ebuu lɛŋ, eha lɛ fufɔ enu, ni ehà enɔ ni ewɔ. Kɛkɛ ni Yael “fã buu lɛ he shiŋmilitso lɛ eko, ni ekɔ hamlɛ ehiɛ edɛŋ,” nibii ni mɔ ni hiɔ buu mli kɛtsuɔ nii daa. “Ni edɛkɛ shi kɛtee eŋɔɔ, ni ekɛ shiŋmilitso lɛ yaka etoi shi, ni eyamɔ shikpɔŋ, ejaakɛ ewɔ vii, ni nɔ nyɔ enɔ, ni egbo.”—Kojolɔi 4:17-21.

Kɛkɛ ni Yael je kpo ekɛ Barak bakpe ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Ba, ni matsɔɔo nuu lɛ ni otaoɔ lɛ!” Amaniɛbɔɔ lɛ kɛfata he akɛ: “Ni etee eŋɔɔ; ni naa, Sisera kã shi ni egbo, ni shiŋmilitso lɛ tsɛkɛ etoi shi.” Mɛɛ niiashikpamɔ ni wajeɔ mɔ hemɔkɛyeli po enɛ aaaji kɛha Barak nɛkɛ! Gbalɔyoo Debora ekɛɛ lɛ mra mli akɛ: “Gbɛ ní oyaa nɛɛ mli anunyam lɛ efeŋ onɔ; ejaakɛ yoo ko dɛŋ Yehowa baaŋɔ Sisera awo!”—Kojolɔi 4:9, 22.

Ani abaanyɛ abu Yael nifeemɔ lɛ akɛ eji kutumpɔo? Yehowa ebuuu lɛ nakai. Barak kɛ Debora kunimyeli lala lɛ kɛɔ akɛ: “Aaajɔɔ lɛ fe yei ni yɔɔ buui amli lɛ fɛɛ!” Nakai lala lɛ haa wɔnáa susumɔ ni ja yɛ Sisera gbele lɛ he. Afee enyɛ he mfoniri akɛ ekɛ hehiamɔ miimɛ esɛɛkuu kɛmiijɛ ta lɛ mli. Ebi akɛ: “Mɛɛ hewɔ ni eshwiili lɛ baa lɛ etsɛ nɛɛ?” “Ehewɔ yei lɛ ateŋ nilelɔi lɛ” bɔ mɔdɛŋ koni amɛba egbeyeishemɔ lɛ shi kɛtsɔ ŋaawoo ni amɛkɛha lɛ nɔ akɛ eka shi faŋŋ akɛ esa akɛ eja ta mli hàa nibii lɛ—asaasaa ní alo mli fɛfɛo kɛ oblayei ni akɛaaha hii lɛ. Oblayei lɛ kɛɛ akɛ: “Amɛmiija; nuu fɛɛ nuu aaaná oblayoo kome loo enyɔ tete, Sisera hu bɛ aaaná asaasaa haa nii, asaasaa haa nii ní alo mli, asaasaa haa nii kome loo enyɔ ní alo mli ní akɛbaaha kuɛ.”—Kojolɔi 5:24, 28-30.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ

Barak sane lɛ tsɔɔ wɔ nikasemɔi ni he hiaa. Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, mɛi fɛɛ ni jieɔ Yehowa kɛjɛɔ amɛshihilɛ mli lɛ kɛ naagbai kɛ nijiaŋwujee ahe amanehului baakpe. Mɛi ni jɛɔ tsuitsakemɔ mli amɛbɛŋkɛɔ Nyɔŋmɔ ni amɛjieɔ hemɔkɛyeli kpo lɛ baanyɛ aná heyeli kɛjɛ nɔnyɛɛi srɔtoi amli. Ni ani esaaa akɛ wɔ hu wɔnáa toiboo mumɔ? Kɛji akɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii kɛ adesai asusumɔ po kpãaa gbee lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ egbɛtsɔɔmɔi lɛ yɛ daa kɛha wɔnaanɔ hilɛ-kɛ-hamɔ. (Yesaia 48:17, 18) Kɛtsɔ hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli kɛ toiboo kɛha ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔi lɛ pɛ nɔ ni Barak nyɛ ‘eye mɛi kpɔji ata lɛ nɔ kunim butuu.’—Hebribii 11:32-34.

Wiemɔi ni kanyaa mɔ ni Debora kɛ Barak kɛmu amɛlala lɛ naa ji akɛ: “Oo, Yehowa, ha ohenyɛlɔi lɛ fɛɛ ahiɛ akpatã, ni oha mɛi ni sumɔɔo lɛ afee tamɔ hulu beni eteɔ shi yɛ ehewalɛ mli lɛ.” (Kojolɔi 5:31, NW) Kwɛ bɔ ni enɛ baaba mli anɔkwale beni Yehowa kɛ Satan yiwalɛ je lɛ baa enaagbee lɛ!

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Yehowa kɛ Debora tsu nii ni ekɛ fãmɔ ha Barak

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Kishon Faa lɛ yi kɛteke ehusui lɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Tabor Gɔŋ