Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Foiniikia

Foiniikia

Kitsas maariba Vahemere idarannikul, kus asus hulk omavahel liidus olevaid linnriike. Tänapäeval on vanaaja Foiniikia aladel Liibanon ning väike osa Süüriast ja Iisraelist. Alguses oli Foiniikia tähtsaimaks linnaks Siidon, hiljem aga endine Siidoni koloonia Tüüros.

Siidonlased põlvnesid Siidonist, kes oli Noa poja Haami poja Kaanani poeg. (1Mo 10:1, 6, 15, 18, 19.) Nad nimetasid oma maad Kaananiks ja järgisid kaananlaste religiooni. Foiniikiaks hakkasid seda maa-ala nimetama kreeklased. Piiblis seostatakse foiniiklasi, kaananlasi ja siidonlasi ühe ja sama piirkonnaga. (Jos 13:6; Koh 1:32; Ap 21:2.) Foiniikia kirjast, mis oli väga lähedane heebrea kirjale, arenesid välja kreeka ja ladina kiri. Oskuslike laevaehitajate ja navigeerijatena olid foiniiklased ühed oma aja suurimad meresõitjatest kaubitsejad, kes jõudsid mereteid pidi tollal tuntud maailma kaugeimatesse punktidesse. (Hes 27:1–9.)

Aegade jooksul oli Foiniikia Assüüria, Babüloonia, Pärsia ja Kreeka võimu all. Aastal 64 e.m.a vallutasid Foiniikia roomlased. 1. sajandil m.a.j oli Foiniikia Rooma provintsi Süüria osa. Foiniikia ja selle tähtsamate linnade ajalugu kinnitab piibli prohvetikuulutuste täpsust. (Jes 23:1–14; Jer 25:17, 22, 27; Hes 26:3, 4.)