Apostlite teod 21:1–40

21  Kui olime pärast tundeküllast lahkuminekut* merele läinud, hoidsime otsekurssi ja jõudsime Kosile, järgmisel päeval Rhodosele ning sealt Patarasse.  Leidnud Foiniikiasse suunduva laeva, läksime selle pardale ja asusime teele.  Kui Küprose saar nähtavale ilmus, jätsime selle endast vasakule, purjetasime edasi Süüria poole ja maabusime Tüüroses, kus laeva last pidi maha laaditama.  Me otsisime jüngrid üles ja jäime Tüürosesse seitsmeks päevaks. Nad ütlesid püha vaimu mõjul Paulusele korduvalt, et ta ei läheks Jeruusalemma.+  Kui meie sealoleku aeg läbi sai, me lahkusime, aga nemad kõik koos naiste ja lastega saatsid meid linnast välja. Rannas me laskusime põlvili, palvetasime  ja jätsime üksteisega hüvasti. Siis me läksime laeva peale, nemad aga pöördusid tagasi koju.  Tüürosest me purjetasime Ptolemaisesse, tervitasime seal vendi ja jäime üheks päevaks nende juurde.  Järgmisel päeval jätkasime teekonda ja saabusime Kaisareasse ning astusime sisse hea sõnumi kuulutaja Filippuse+ majja ja jäime tema juurde. Ta oli üks neist seitsmest mehest.+  Sel mehel oli neli vallalist tütart, kes rääkisid prohvetlikult.+ 10  Kui olime seal viibinud juba mitu päeva, tuli Juudamaalt alla prohvet, kelle nimi oli Agabos.+ 11  Ta tuli meie juurde, võttis Pauluse vöö ning sidus oma jalad ja käed kinni ja lausus: „Nii ütleb püha vaim: „Mehe, kellele see vöö kuulub, seovad juudid Jeruusalemmas samamoodi kinni+ ja annavad ta mittejuutide kätte.””+ 12  Seda kuuldes hakkasime koos sealolijatega Paulust anuma, et ta ei läheks üles Jeruusalemma. 13  Ent tema vastas: „Miks te nutate ja püüate mu meelt muuta? Ma olen valmis mitte üksnes laskma end kinni siduda, vaid ka surema Jeruusalemmas oma isanda Jeesuse nime pärast.”+ 14  Kui ta ei lasknud ennast ümber veenda, ei käinud me talle enam peale* ja ütlesime: „Sündigu Jehoova tahtmine.” 15  Pärast neid päevi seadsime end rännakuks valmis ja hakkasime minema Jeruusalemma. 16  Mõned jüngrid Kaisareast tulid samuti koos meiega ja viisid meid Küproselt pärit Mnaasoni-nimelise mehe juurde, kes oli üks esimesi jüngreid ja kes meid oma kodus võõrustas. 17  Kui me Jeruusalemma jõudsime, võtsid vennad meid rõõmsalt vastu. 18  Järgmisel päeval läks Paulus koos meiega Jaakobuse+ juurde ja kõik vanemad olid samuti kohal*. 19  Paulus tervitas neid ning jutustas üksikasjalikult, mida Jumal oli tema kuulutustöö kaudu mittejuutide seas teinud. 20  Seda kuulnud, ülistasid nad Jumalat, kuid ütlesid talle: „Sa näed, vend, et tuhanded juudid on saanud Jeesuse jüngriteks* ning nad kõik on innukad täitma Moosese seadust.+ 21  Aga nendeni on jõudnud sinu kohta kuuldused, et sa õpetad kõiki juute teiste rahvaste seas Moosese seadusest* taganema, öeldes, et neil pole vaja oma lapsi ümber lõigata ega järgida tavapäraseid kombeid.+ 22  Mida siis teha? Nad saavad kindlasti kuulda, et sa oled saabunud. 23  Seepärast tee nii, nagu me sulle ütleme. Meil on neli meest, kes on andnud tõotuse. 24  Võta need mehed endaga kaasa, puhasta end rituaalselt koos nendega ja kanna nende kulud, et nad võiksid pea paljaks ajada. Siis saavad kõik teada, et kuuldused sinust ei vasta tõele, vaid et sa elad korralikult ja järgid ka ise Moosese seadust.+ 25  Aga mis puutub mittejuutidest usklikesse, siis me oleme andnud neile kirjalikult teada oma otsusest, et neil tuleb hoiduda ebajumalatele ohverdatust,+ verest,+ lämbunust+ ja hoorusest.”+ 26  Järgmisel päeval võttis Paulus need mehed endaga kaasa, puhastas end rituaalselt koos nendega+ ja läks templisse, et teada anda, millal rituaalse puhastamise päevad täis saavad ja nende igaühe eest ohvriand tuuakse. 27  Kui need seitse päeva olid lõpule jõudmas, nägid Aasiast tulnud juudid Paulust templis, kihutasid terve rahva üles, võtsid ta kinni 28  ja hüüdsid: „Iisraeli mehed, tulge appi! See on see mees, kes õpetab kõikjal* meie rahva, seaduse ja selle paiga kohta põlastusväärseid asju*. Ja ta on veel toonud ka kreeklasi templisse ning rüvetanud selle püha paiga!”+ 29  Nad ütlesid seda sellepärast, et nad olid näinud enne linnas koos temaga efeslast Trofimost+ ning järeldasid, et Paulus oli toonud ta templisse. 30  Kogu linnas läks mölluks, rahvas jooksis kokku, haaras Paulusest kinni ja vedas ta templist välja ning otsekohe suleti uksed. 31  Kui rahvas püüdis teda ära tappa, teatati väesalga tuhatkonnaülemale, et kogu Jeruusalemmas valitseb segadus. 32  Sedamaid võttis tuhatkonnaülem sõdurid ja sadakonnaülemad ning jooksis alla nende juurde. Kui rahvas märkas tuhatkonnaülemat ja sõdureid, lõpetati Pauluse peksmine. 33  Tuhatkonnaülem astus ligi, võttis Pauluse vahi alla ja käskis ta kahe ketiga aheldada.+ Siis ta küsis, kes ta on ja mida ta on teinud. 34  Aga ühed rahva seast karjusid üht ja teised teist. Kuna ta ei suutnud lärmi tõttu midagi kindlat teada saada, käskis ta Pauluse kasarmusse viia. 35  Ent kui Paulus trepile jõudis, tuli sõduritel teda vägivaldse rahvahulga pärast kanda, 36  sest rahvas järgnes talle ja karjus: „Tapke ta ära!”* 37  Kui Paulust kasarmusse viidi, ütles ta tuhatkonnaülemale: „Kas ma tohin sulle midagi öelda?” Tema vastas: „Kas sa oskad kreeka keelt? 38  Kas sa polegi see egiptlane, kes mõni aeg tagasi mässu tõstis ja 4000 pistodameest kõrbesse viis?” 39  Siis ütles Paulus: „Ma olen juut+ ja kuulsa Kiliikia linna Tarsose+ kodanik. Palun luba mul rahvale kõnelda.” 40  Saanud loa, viipas Paulus trepil seistes rahvale käega. Kui kõik vaikseks jäid, pöördus ta nende poole heebrea keeles+ ja ütles:

Allmärkused

Võib tõlkida ka „end neist lahti rebinud ja”.
Võib tõlkida ka „jätsime asja sinnapaika”; sõna-sõnalt „jäime vakka”.
Võib tõlkida ka „tulid samuti kohale”.
Sõna-sõnalt „on hakanud uskuma”.
Sõna-sõnalt „Moosesest”.
Sõna-sõnalt „kõiki kõikjal”.
Sõna-sõnalt „meie rahva, seaduse ja selle paiga vastu”.
Võib tõlkida ka „Kõrvalda ta!”.

Kommentaarid

endast vasakule. Võib tõlkida ka „pakpoordi”. Laev möödus Küprose saarest edela poolt ja purjetas Tüürose suunas. Esimesel misjonireisil umbes üheksa aastat varem oli Paulus koos Barnabase ja Johannes Markusega kohanud Küprosel nõid Elümast, kes püüdis nende kuulutustööd takistada. (Ap 13:4–12.) Arvatavasti tuletas Küprose nägemine Paulusele tookordsed sündmused meelde ning andis talle uut jõudu ja valmistas teda eesootavaks ette.

head sõnumit. Kreeka sõna euangélion esimene esinemiskord. Mõnedes eestikeelsetes piiblitõlgetes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

hea sõnumi kuulutaja. Kr euangelistés. (Vt Mt 4:23 kommentaari.) Ülesanne kuulutada head sõnumit on antud kõigile kristlastele (Mt 24:14; 28:19, 20; Ap 5:42; 8:4; Ro 10:9, 10), kuid nende kolme salmi kontekst, kus see kreeka sõna esineb, näitab, et väljendit „hea sõnumi kuulutaja” kasutatakse ka kitsamas tähenduses (Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5). Näiteks kui see käib inimese kohta, kes kuulutab seal, kus seda varem pole tehtud, võib seda tõlkida vastega „misjonär”. Pärast nädalatepüha tegi Filippus kuulutustööga algust Samaaria linnas ja sellel olid suurepärased tulemused. Ingli juhatusel kuulutas ta head sõnumit ka Etioopia õukonnaametnikule, kes seejärel lasi end ristida. Edasi juhtis Jehoova vaim Filippuse Asdodisse ning ta kuulutas seal ja kõigis teistes linnades, kuni jõudis Kaisareasse. (Ap 8:5, 12, 14, 26–40.) Kõnesoleva salmi sündmused toimuvad umbes 20 aastat hiljem, kuid Filipppust nimetatakse endiselt hea sõnumi kuulutajaks.

üks neist seitsmest mehest. Filippus oli üks neist seitsmest mehest, kelle apostlid olid Jeruusalemmas välja valinud. (Ap 6:3.)

prohvetlikult rääkima. Vastav kreeka sõna propheteúo tähendab „kuulutama, teada andma”. Piiblis tähendab see Jumalalt pärit sõnumite teadaandmist. Sageli mõeldakse sellega ennustamist, kuid see pole selle sõna põhitähendus. See võib tähendada ka jumaliku ilmutuse kaudu äraarvamist. (Vt Mt 26:68, Mr 14:65 ja Lu 22:64 kommentaari.) Selles olukorras pani püha vaim inimesed prohvetlikult rääkima, see tähendab rääkima vägevatest tegudest, mida Jumal on teinud ja veel teeb. (Ap 2:11.) Nad olid prohvetid ehk Jehoova eesträäkijad. Ka heebrea keeles on prohvetlikult rääkimisel sama tähendus. Näiteks tekstis 2Mo 7:1 nimetatakse Aaronit Moosese prohvetiks. See tähendab, et Aaron rääkis Moosese asemel ehk oli tema eestkõneleja, mitte aga tulevikuennustaja.

vallalist tütart. Sõna-sõnalt „tütart, neitsit”. Kreeka sõna parthénos, mis on sageli tõlgitud vastega „neitsi”, võib käia nii mehe kui naise kohta, kes pole olnud seksuaalvahekorras. (Mt 25:1–12; Lu 1:27; 1Ko 7:25, 36–38.) Siin rõhutab see kreeka sõna seda, et Filippuse neli tütart polnud abiellunud.

rääkisid prohvetlikult. Prohvet Joel oli ennustanud, et nii mehed kui ka naised hakkavad prohvetlikult rääkima. (Jl 2:28, 29.) Vastavad heebrea ja kreeka sõnad tähendavad Jumalalt pärit sõnumite teadaandmist, kuid mitte tingimata ennustamist. (Vt Ap 2:17 kommentaari.) Kristlikus koguduses võivad kõik rääkida pühakirjas olevatest prohvetiennustustest, kuid prohvetlikult rääkimine on tekstide 1Ko 12:4, 10 järgi üks püha vaimu ande, mis anti vaid osale algkristliku koguduse liikmetele. Mõned, kel see and oli, nagu näiteks Agabos, suutsid ennustada tulevikku. (Ap 11:27, 28.) Naised, kellele Jehoova oli prohvetlikult rääkimise anni andnud, tunnustasid kahtlemata koguduse meesliikmete juhirolli, ilmutades sellega lugupidamist Jehoova vastu. (1Ko 11:3–5.)

püüate mu meelt muuta. Võib tõlkida ka „rõhute mu südant”. Vastav kreeka verb tähendab sõna-sõnalt „tükkideks peenendama, puruks hõõruma”. Siin kasutatakse seda piltlikus tähenduses koos sõnaga, mis tähendab südant.

Jehoova tahtmine. Kreeka sõna thélema (tahe) kasutatakse piibli kreekakeelses osas peamiselt seoses Jumala tahtega. (Mt 7:21; 12:50; Mr 3:35; Ro 12:2; 1Ko 1:1; Heb 10:36; 1Pe 2:15; 4:2; 1Jo 2:17.) Septuagintas on sõnaga thélema tõlgitud sageli heebrea väljendeid, mis tähendavad Jumala tahet: midagi, millest Jumalal on hea meel ja mis valmistab talle rõõmu. Neis tekstides esineb heebreakeelses algtekstis ka nimi Jehoova. (L 40:8, 9 [39:9, 10, LXX]; 103:21 [102:21, LXX]; 143:9–11 [142:9–11, LXX]; Jes 44:24, 28; Jer 9:24 [9:23, LXX]; Mal 1:10.) Sarnast mõtet väljendas ka Jeesus. Teksti Mt 26:42 järgi palvetas ta Isa poole, öeldes: „Sündigu sinu tahe.” (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 21:14.)

Jaakobus. See Jeesuse poolvend on ilmselt sama Jaakobus, keda mainitakse tekstides Ap 12:17 (vt kommentaari) ja Ga 1:19 ning kes kirjutas piiblis oleva Jaakobuse kirja. (Jk 1:1.)

Jaakobusele. Mõeldakse ilmselt Jeesuse poolvenda. Kuna teda mainitakse Maarja ja Joosepi nelja poja loetelus esimesena (Jaakobus, Joosep, Siimon, Juudas), võis ta olla neist vanim. (Mt 13:55; Mr 6:3; Joh 7:5.) Jaakobus nägi 33. aasta nädalatepühal, kuidas tuhanded diasporaa juudid võtsid head sõnumit kuulda ja lasid end ristida. (Ap 1:14; 2:1, 41.) Peetruse sõnad „Teatage sellest Jaakobusele” näitavad, et Jaakobus oli Jeruusalemma koguduses üks eestvedajaid. Ta on ilmselt sama Jaakobus, keda mainitakse tekstides Ap 15:13, 21:18, 1Ko 15:7, Ga 1:19 (kus teda nimetatakse isanda vennaks), 2:9 ja 2:12 ning kes kirjutas piiblis oleva Jaakobuse kirja. (Jk 1:1; Ju 1.)

Jaakobus. Mõeldakse ilmselt Jeesuse poolvenda, keda mainitakse ka tekstis Ap 12:17. (Vt Mt 13:55 ja Ap 12:17 kommentaari.) Paistab, et just tema juhatas apostlite ja Jeruusalemma vanemate arutelu ümberlõikamise üle. (Ap 15:1, 2.) Ilmselt seda juhtumit peabki Paulus silmas, kui kirjutab, et Jaakobust, Keefast (Peetrust) ja Johannest peeti Jeruusalemma koguduse sammasteks. (Ga 2:1–9.)

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Kr presbýteros. Selle kreeka sõnaga mõeldakse siin mehi, kes olid algkristlikus koguduses vastutusrikkas ametis. Paulus, Barnabas ning mõned Süüria Antiookia vennad läksid Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde, et lahendada ümberlõikamisküsimus. Nii nagu Iisraeli rahvast juhtisid vanemad, küpsed mehed, nii oli ka algkristlikul kogudusel juhtiv kogu, kuhu kuulusid apostlid ja Jeruusalemma koguduse vanemad. See näitab, et juhtivasse kogusse, mis esialgu koosnes 12 apostlist, kuulus nüüd teisigi. (Ap 1:21, 22, 26; vt Mt 16:21 ja Ap 11:30 kommentaari.)

apostlid ja vanemad ... Jeruusalemmas. Nii nagu Iisraeli rahvast juhtisid vanemad, küpsed mehed, nii oli ka algkristlikul kogudusel juhtiv kogu, kuhu kuulusid apostlid ja Jeruusalemma koguduse vanemad. (Vt Ap 15:2 kommentaari.) Pärast seda, kui nad olid ümberlõikamise küsimuses otsuse langetanud, andsid nad sellest teada kõikidele kogudustele, kes tunnustasid seda vastuvaidlematult.

Jaakobuse. Tõenäoliselt mõeldakse Jeesuse poolvenda Jaakobust, sedasama, kellest on juttu ka tekstides Ap 12:17 ja 15:13. (Vt Mt 13:55 ning Ap 12:17 ja 15:13 kommentaari.)

kõik vanemad. Vt Ap 15:2 ja 16:4 kommentaari. See koosolek toimus aastal 56. Piibel ei maini, et sel koosolekul oleks kohal olnud ükski apostel, ega selgita, miks. Kuid ajaloolane Eusebios (snd u 260) ütleb Jeruusalemma hävingule eelnenud aja kohta: „Elusolevaid apostleid ähvardas pidevalt oht langeda mõrvaplaanide ohvriks, mistõttu nad olid sunnitud Juudamaalt lahkuma. Kristuse väele toetudes rändasid nad teistesse piirkondadesse ja kuulutasid oma sõnumit seal.” („Kiriku ajalugu”, 3. kd, 5. ptk, 2. lõik.) Eusebiose sõnad pole küll kirjutatud Jumala vaimu mõjutusel, kuid need on piiblis öelduga kooskõlas. Näiteks aastal 62 oli Peetrus Jeruusalemmast kaugel Babülonis. (1Pe 5:13.) Kuid Jeesuse vend Jaakobus oli endiselt Jeruusalemmas. Tõenäoliselt juhatas tema seda koosolekut, kus Paulus ja „kõik vanemad olid samuti kohal”.

tuhanded. Sõna-sõnalt „müriaadid; kümned tuhanded”. Vastav kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt kümnetuhandelist hulka, kuid see võib käia ka lihtsalt määratu suure hulga kohta.

taganema. Siin esineb kreeka nimisõna apostasía. See tuleb verbist aphístemi, mis tähendab sõna-sõnalt „eemale hoidma” ja mida on tõlgitud näiteks vastetega „eemale tõmbuma” ja „loobuma”. (Ap 19:9; 2Ti 2:19.) Sõna apostasía kannab endas mõtet taganemisest, hülgamisest ja mässamisest. See esineb piibli kreekakeelses osas kaks korda: siin ja tekstis 2Te 2:3. Klassikalises kreeka keeles on sellel sõnal poliitiline varjund ja see käib ülejooksiku kohta. Samas tähenduses kasutatakse ka verbi aphístemi tekstis Ap 5:37 galilealase Juuda kohta, kes „veenis [kr aphístemi] rahvast enda poole hoidma”. Septuagintas esineb see verb tekstis 1Mo 14:4 seoses poliitilise mässuga. Nimisõna apostasía esineb Septuagintas tekstides Jos 22:22, 2Aj 29:19 ja Jer 2:19, kus sellega on tõlgitud heebrea väljendeid tähendusega „mäss”, „ustavusetus” ja „truudusetus”. Piibli kreekakeelses osas kasutatakse sõna apostasía peamiselt religioosses tähenduses; see tähendab õigest jumalateenimisest loobumist, oma usulistest vaadetest või põhimõtetest taganemist, nende täielikku hülgamist.

lämbunust. St sellise looma lihast, kes on tapetud või surnud, ilma et temast oleks veri välja lastud. (2Mo 22:31; 3Mo 17:15; 5Mo 14:21.)

hoorusest. Kr porneía. See tähendab igasuguseid piibli järgi lubamatuid seksuaalsuhteid. Sinna hulka kuuluvad abielurikkumine, prostitutsioon, seksuaalsuhted vallaliste vahel, homoseksuaalsed suhted ja ka loomapilastus. (Vt „Sõnaseletusi”.)

lämbunust. Vt Ap 15:20 kommentaari.

hoorusest. Vt Ap 15:20 kommentaari.

tuhatkonnaülem. Kreeka termin chilíarchos (kiliarh) tähendab sõna-sõnalt „tuhandevalitseja” ja sellega mõeldakse Rooma sõjatribuuni. Igal Rooma leegionil oli kuus tribuuni. Siiski polnud leegion jagatud kuueks üksuseks, vaid iga tribuun kamandas kogu leegioni kokku kuuendiku aastast. Sel väejuhil oli suur mõjuvõim, sealhulgas voli valida välja ja määrata ametisse tsentuurioid. Kreeka sõna võib viidata ka kõrgetele väepealikele üldiselt. Rooma tuhatkonnaülem oli koos sõduritega Jeesust vahistamas.

tuhatkonnaülemale. Kr chilíarchos (kiliarh). Võib tõlkida ka „sõjatribuunile”. Tuhatkonnaülem oli leegioni kõrgem ohvitser Rooma sõjaväes. (Vt Joh 18:12 kommentaari.) 56. aasta paiku oli Jeruusalemma garnisoni tuhatkonnaülem Claudius Lysias. (Ap 23:22, 26.) Nagu on näha Apostlite tegude raamatu peatükkidest 21–24, oli tema see, kes päästis Pauluse vägivaldse rahvahulga ja sanhedrini käest. Samuti saatis ta Pauluse salaja Kaisareasse ja kirjutas tema kohta kirja maavalitseja Felixile.

sadakonnaülemad. Võib tõlkida ka „tsentuuriod”. Tsentuurio oli umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.

kasarmusse. Mõeldakse Rooma sõdurite ruume, mis asusid Antonia kindluses Jeruusalemmas. Antonia kindlus asus templiala loodenurgas, väljaspool müüri. Sealt avanes vaade kogu templialale. Ilmselt asus see samas kohas, kuhu Nehemja oli ehitanud „templi juurde kuuluva kindluse”. (Neh 2:8.) Herodes Suur tegi Antonia kindluses põhjalikke ja kulukaid parandustöid ning ehitas seda veelgi tugevamaks. Ta andis sellele nime Rooma väejuhi Marcus Antoniuse järgi. Enne Herodese aega oli selle kindluse peamine otstarve kaitsta linna põhja poolt tulevate sissetungijate eest. Hiljem kasutati seda peamiselt Rooma sõjaväe baasina, et juutidel ja templialal toimuval silma peal hoida. Antonia kindlus oli templialaga ühendatud. (Josephus Flavius, „Juudi muinsused”, 15. kd, 11. ptk, 7. lõik.) Tänu sellele pääsesid Rooma sõdurid kiiresti kindlusest templialale, nagu oli arvatavasti ka siis, kui nad Paulust päästma jooksid. (Ap 21:31, 32; Antonia kindluse asukoht on näidatud kaardil lisas B11.)

pistodameest. Võib tõlkida ka „sikariooti”. Pistodamehed oli juutide äärmusliku poliitilise rühmituse liikmed, kes tapsid oma poliitilisi vastaseid.

heebrea keeles. Piibli kreekakeelses osas öeldakse, et heebrea keel oli juutide seas kõneldav keel (Joh 19:13, 17, 20; Ap 21:40; 22:2; Ilm 9:11; 16:16), samuti pöördus ülesäratatud Jeesus selles keeles Sauluse poole (Ap 26:14, 15). Tekstis Ap 6:1 räägitakse heebrea keelt kõnelevatest juutidest ja kreeka keelt kõnelevatest juutidest. Ehkki mõned õpetlased arvavad, et neis kohtades oleks pidanud heebrea keele asemel olema aramea keel, on alust arvata, et mõeldi siiski heebrea keelt. Näiteks arst Luukas ütles, et Paulus pöördus Jeruusalemma elanike poole heebrea keeles. Need olid inimesed, kes uurisid iga päev heebrea keeles Moosese seadust. Lisaks on Surnumere kirjarullide seas palju heebreakeelseid pühakirja- ja ka muid tekste, mis näitab, et seda keelt kasutati igapäevaselt. Vähem on arameakeelseid fragmente, mis näitab, et ka seda keelt kasutati. Seega on väga ebatõenäoline, et kui piiblikirjutajad kirjutasid „heebrea keel”, mõtlesid nad tegelikult aramea või süüria keelt. (Ap 21:40; 22:2; vrd Ap 26:14.) Piibli heebreakeelses osas on tehtud vahet aramea ja juudi keele vahel. (2Ku 18:26.) Ja kui 1. sajandi juudi ajaloolane Josephus räägib samast piiblijutustusest, eristab ta samuti neid keeli. („Juudi muinsused”, X kd, 1. ptk, lõik 2.) On tõsi, et heebrea ja aramea keeles on sarnaseid sõnu, ja on võimalik, et mõned heebrea sõnad pärinevad aramea keelest. Pole aga põhjust arvata, et kui piibli kreekakeelse osa kirjutajad kirjutasid „heebrea keel”, mõtlesid nad aramea keelt.

heebrea keeles. Vt Joh 5:2 kommentaari.

Pildid ja videod

Misjonär Filippuse tegevus
Misjonär Filippuse tegevus

Piibel näitab, et Filippus oli tubli hea sõnumi kuulutaja. (Ap 21:8.) Ta oli üks neist seitsmest mehest, kel oli hea maine ja kellele anti Jeruusalemmas vastutusrikas ülesanne jagada toitu kreeka ja heebrea keelt kõnelevatele juutidele. (Ap 6:1–6.) Pärast Stefanose surma, kui „kõik jüngrid peale apostlite hajusid üle kogu Juudamaa ja Samaaria”, läks Filippus Samaariasse; seal kuulutas ta head sõnumit ja tegi imesid. (Ap 8:1, 4–7.) Mõni aeg hiljem käskis Jehoova ingel minna tal kõrbeteele, mis viis Jeruusalemmast Gazasse. (Ap 8:26.) Seal kohtas Filippus Etioopia õukonnaametnikku ja kuulutas talle head sõnumit. (Ap 8:27–38.) Pärast seda, kui Jehoova vaim oli ta sealt ära juhtinud (Ap 8:39), kuulutas ta Asdodis ja teistes rannikulinnades, kuni jõudis Kaisareasse. (Ap 8:40.) Aastaid hiljem peatusid Luukas ja Paulus Filippuse kodus Kaisareas. Sel ajal oli tal „neli vallalist tütart, kes rääkisid prohvetlikult”. (Ap 21:8, 9.)

1. Hoolitseb Jeruusalemmas toidujagamise eest. (Ap 6:5.)

2. Kuulutab Samaarias head sõnumit. (Ap 8:5.)

3. Selgitab Gazasse viival kõrbeteel Etioopia õukonnaametnikule pühakirja ja ristib ta. (Ap 8:26–39.)

4. Kuulutab head sõnumit kõigis rannikulinnades. (Ap 8:40.)

5. Võõrustab Paulust oma kodus Kaisareas. (Ap 21:8, 9.)

Rooma-aegne tee Tarsoses
Rooma-aegne tee Tarsoses

Tarsos oli Sauluse (kellest sai apostel Paulus) sünnilinn. (Ap 9:11; 22:3.) See oli üks tähtsamaid linnu Väike-Aasia kagunurgas asunud Kiliikias ja jääb tänapäeval Türgi aladele. Tarsos oli suur ja õitsev kaubanduslinn ida-läänesuunalisel kaubateel, mis kulges läbi Tauruse mäestiku ja Kiliikia Värava (mäekuru, kuhu oli raiutud vankritee). Tarsosel oli ka sadam Kydnose jõe ääres, mis ühendas linna Vahemerega. Tarsos oli hellenistliku kultuuri keskus ja seal oli suur juudi kogukond. Sel fotol on näha muistsed varemed samanimelises nüüdisaegses asulas, mis paikneb umbes 16 km kaugusel kohast, kus Kydnose jõgi suubub Vahemerre. Tarsost külastas omal ajal mitu silmapaistvat kuju, näiteks Marcus Antonius, Kleopatra ja Julius Caesar, samuti mitu keisrit. Aastatel 51 kuni 50 e.m.a kuulus Tarsos Rooma riigimehe ja kirjaniku Cicero võimu alla. Esimesel sajandil m.a.j oli Tarsos tuntud kui hariduskeskus ning tegi kreeka geograafi Straboni sõnul silmad ette isegi Ateenale ja Aleksandriale. Seega pole üllatav, et Paulus rääkis Tarsosest kui kuulsast Kiliikia linnast. (Ap 21:39.)