4. Moosese 35:1–34

35  Jehoova jätkas kõnelust Moosesega Moabi kõrbetasandikul Jordani ääres+ Jeeriko lähistel, öeldes:  „Ütle iisraellastele, et nad annaksid endale kuuluvast pärandist leviitidele elamiseks linnu,+ samuti andku nad leviitidele nende linnade ümber olevad karjamaad.+  Leviidid elagu neis linnades ning karjamaad olgu nende kariloomade, kõigi muude loomade ja majapidamishoonete jaoks.  Nende linnade karjamaad, mis te annate leviitidele, ulatugu linnamüürist igas suunas 1000 küünra* kaugusele.  Seal mõõtke maad 2000 küünart* ida pool, 2000 küünart lõuna pool, 2000 küünart lääne pool ja 2000 küünart põhja pool, kusjuures linn jäägu keskele. Sellel alal olgu linna karjamaad.  Neist linnadest, mis te annate leviitidele, olgu 6 pelgulinnadeks,+ kuhu saaks põgeneda inimesetapja,+ ning peale selle andke leviitidele veel 42 linna.  Andke leviitidele kokku 48 linna koos karjamaadega.+  Linnad, mis te neile annate, on iisraellaste omandist.+ Suuremalt suguharult võtke rohkem ja väiksemalt vähem.+ Iga suguharu andku mõned oma linnad leviitidele olenevalt oma pärandi suurusest.”  Jehoova lausus Moosesele veel: 10  „Ütle iisraellastele: „Te lähete üle Jordani Kaananimaale.+ 11  Valige seal endale pelgulinnadeks ligipääsetavad linnad, kuhu saaks põgeneda inimesetapja, kes on tahtmatult kellegi tapnud.+ 12  Need linnad olgu teile pelgupaigaks veritasunõudja+ eest, et inimesetapja ei sureks, enne kui tema üle on rahva ees kohut mõistetud.+ 13  Need 6 linna, mis te eraldate, olgu teile pelgulinnadeks. 14  Andke pelgulinnadeks 3 linna siinpool Jordanit+ ja 3 linna Kaananimaal.+ 15  Need 6 linna olgu pelgupaigaks iisraellastele, samuti nende keskel elavatele muulastele+ ja sisserändajatele, et sinna võiks põgeneda igaüks, kes on tahtmatult kellegi tapnud.+ 16  Kui keegi lööb teist inimest rauast esemega ja too sureb, siis on lööja mõrvar. Mõrvar tuleb surmata!+ 17  Või kui ta lööb teda kiviga, millega saab tappa, ning too sureb, siis on ta mõrvar. Mõrvar tuleb surmata! 18  Või kui ta lööb teda puust esemega, millega saab tappa, ning too sureb, siis on ta mõrvar. Mõrvar tuleb surmata! 19  Mõrvari peab surmama veritasunõudja*. Kui veritasunõudja mõrvariga kokku satub, siis ta surmaku ta. 20  Kui keegi viha pärast tõukab teist inimest või kuritahtlikult* viskab teda millegagi, nii et too sureb,+ 21  või kui ta viha pärast lööb teda käega ja too sureb, siis tuleb lööja surmata. Ta on mõrvar. Veritasunõudja surmaku mõrvar, kui ta temaga kokku satub. 22  Aga kui keegi kogemata, mitte viha pärast, tõukab teist inimest või viskab teda millegagi, olemata kuritahtlik,+ 23  või kui ta ei märka teist ja kukutab tema peale kivi, olemata tema vaenlane ja tahtmata teda vigastada, ning too sureb, 24  siis peab kogudus teo toimepanija ning veritasunõudja vahel nende määruste järgi kohut mõistma.+ 25  Kogudus päästku siis inimesetapja veritasunõudja käest ja saatku ta tagasi pelgulinna, kuhu ta oli põgenenud, ja inimesetapja elagu seal kuni püha õliga võitud+ ülempreestri surmani. 26  Aga kui inimesetapja läheb väljapoole selle pelgulinna piire, kuhu ta oli põgenenud, 27  ning veritasunõudja leiab inimesetapja väljastpoolt pelgulinna piire ja surmab tema, siis ei ole veritasunõudjal veresüüd, 28  sest inimesetapja peab elama oma pelgulinnas kuni ülempreestri surmani. Kuid pärast ülempreestri surma võib ta minna tagasi oma maaomandile.+ 29  Need olgu teile määrusteks, mille alusel kohut mõista põlvest põlve kõigis teie elupaikades. 30  Kui keegi tapab inimese, siis tuleb ta surmata kui mõrvar+ tunnistajate ütluste alusel;+ kuid ühtki hingelist ärgu surmatagu ainult ühe tunnistaja ütluse peale. 31  Mõrvar, kes on surma väärt, tuleb kindlasti surmata — te ei tohi võtta lunastushinda tema elu eest!+ 32  Samuti ei tohi te võtta lunastushinda pelgulinna põgenenu eest, lubades tal minna tagasi elama oma maaomandile enne ülempreestri surma. 33  Te ei tohi rüvetada maad, kus te elate, sest veri rüvetab maad,+ ja sel maal valatud vere eest pole muud lepitust kui üksnes selle valaja veri.+ 34  Te ei tohi rüvetada maad, kus elate teie ja kus elan mina, sest mina, Jehoova, elan Iisraeli rahva keskel.””+

Allmärkused

445 m. (Vt lisa B14.)
890 m. Ilmselt oli see ümber linna karjamaadeks eraldatud nelinurkse ala ühe külje pikkus, mille hulka polnud arvatud linna mõõtmeid.
St tapetu lähim meessoost sugulane.
Sõna-sõnalt „varitsedes”.

Kommentaarid

Pildid ja videod