Juba aegade algusest peale on inimesed unistanud noorusest pakatavast elust, mis kestaks igavesti. Karm reaalsus on aga see: me kõik oleme surelikud. Ülalolevad sõnad, mis Iiob lausus rohkem kui kolm tuhat aastat tagasi, peavad tänini paika.

Inimestel on kustumatu elutahe. See iseloomustab igasuguseid inimesi. Piibel räägib, et Jumal on pannud inimese südamesse igatsuse igaviku järele ja soovi igaviku olemust mõista. (Koguja 3:11.) Kas oleks mõistlik arvata, et armastav Jumal paneb kellessegi soovi, mis eales ei täitu? Kui arvad, et ei, siis oled õigel teel. Jumala Sõnas nimetatakse surma vaenlaseks ning öeldakse, et see kõrvaldatakse. (1. Korintlastele 15:26.)

Pole kahtlustki, et surm on tõesti vaenlane. Ükski mõistlik inimene ei tunne sellest rõõmu. Kui meid ähvardab surmaoht, siis me põikame kõrvale, poeme peitu või põgeneme. Kui jääme haigeks, otsime võimalusi end ravida. Me teeme kõik endast oleneva, et surma vältida.

Kas on mingit põhjust arvata, et see ürgne vaenlane kunagi kõrvaldatakse? Jah, on. Looja, Jumal Jehoova, ei loonud inimest selleks, et see elaks vaid veidi aastaid ja siis sureks. Inimeste surm ei olnud Jumalal algselt plaanis. Jumala eesmärk oli, et inimesed elaksid maa peal igavesti, ja ta viib oma eesmärgid alati täide. (Jesaja 55:11.)

Kuidas surm kõrvaldatakse? Läbi ajaloo on inimesed proovinud surmaga võidelda, kuid tulutult. Tänapäeval võitlus jätkub. Teadlased on töötanud välja vaktsiine ja ravimeid, mille abil on seljatatud nii mõnigi haigus. Nad on uurinud elusorganismide geneetilist struktuuri. Paljudes paikades on inimese keskmine eluiga tänapäeval pikem kui sajand tagasi. Surm aga pole kaugeltki mitte kaotatud. Paika peab Piibli ütlus „kõik lähevad tagasi põrmu”. (Koguja 3:20.)

Hea teada, et me ei pea jääma lootma inimeste leidlikkusele, et seda põlist probleemi lahendada. Jumal Jehoova on juba teinud ettevalmistusi, et meid surmast päästa, ning keskne roll neis on Jeesus Kristusel.