Christophe Plantin – teedrajav piiblitrükkal

JOHANN GUTENBERG (u 1397–1468) on kuulus selle poolest, et ta trükkis esimesena Piibli, kasutades liikuvaid trükitüüpe. Christophe Plantini nimi on aga paljudele võõras. Plantin oli teedrajav trükkal – tal oli tähtis roll raamatute ja Piiblite trükkimises, nii et need said 16. sajandil kättesaadavaks inimestele üle kogu maailma.

Christophe Plantin sündis 1520. aastal Prantsusmaal Saint-Avertinis. Ligi 30-aastasena asus Plantin elama Madalmaadesse * Antwerpeni, sest seal oli religioosne õhkkond sallivam ja majanduslikud olud paljutõotavamad.

Plantin alustas oma tegevust raamatuköitja ja nahakunstnikuna. Tema kaunisti valmistatud nahkesemed olid jõukate seas väga nõutud kaup. Aastal 1555 oli aga Plantin sunnitud ametit vahetama, kuna teel Madalmaade valitseja, Hispaania kuninga Felipe II juurde, et toimetada talle kätte tellitud nahkkarp, juhtus Plantiniga õnnetus. Purjus mehed ründasid teda Antwerpeni tänaval ja torkasid talle mõõgaga õlga. Plantini haav küll paranes, kuid ta ei saanud teha enam käsitööd ja pidi seetõttu oma ametist loobuma. Anabaptistide grupi juhi Hendrik Niclaese rahalisel toetusel tegi Plantin algust trükkimisega.

Töö ja visadus

Plantin kutsus oma trükikoda nimega De Gulden Passer (Kuldne Sirkel). Tema kaubamärgiks oli kullast visandatud sirkel ühes pealiskirjaga „Labore et Constantia”, mis tähendab ’Töö ja visadus’. Tõepoolest sobiv kaubamärk temasugusele töömurdjale.

Elades Euroopas suurte religioossete ja poliitiliste muutuste ajal, püüdis Plantin vältida sekeldusi. Trükkimistöö oli talle tähtsam kõigest muust. Kuigi ta pooldas protestantlikku reformatsiooni, oli tal autor Maurits Sabbe sõnul „ebamäärane suhtumine usuküsimustesse”. Seetõttu levis Plantini kohta ohtralt kuulujutte, et ta trükib ketserlikke raamatuid. 1562. aastal oli ta lausa sunnitud põgenema Pariisi ja jääma sinna rohkem kui aastaks.

Kui Plantin 1563. aastal Antwerpeni naasis, hakkas ta tegema koostööd jõukate kaupmeestega, kellest paljudel olid kalvinistlikud tõekspidamised. Viieaastase koostöö jooksul tuli Plantini trükipresside alt välja 260 eri väljaannet. Nende hulgas Piibli heebrea-, kreeka- ja ladinakeelsed väljaanded ning ka iseäranis kaunilt köidetud hollandikeelne katoliiklik Leuveni Piibel.

„Tähtsaim trükikunsti saavutus”

Aastal 1567, mil Madalmaades kasvas vastupanu Hispaania valitsusele, saatis Hispaania kuningas Felipe II sinna valitsema hertsog Alba. Saanud kuningalt täie volituse,  püüdis hertsog peatada seal kasvavat protestantide vastupanu. Plantin alustas seepärast monumentaalse projektiga ning lootis, et see kõrvaldab igasugused kahtlused ketserluses. Tema sooviks oli anda trükki õpetlaslik väljaanne Piibli tekstidest originaalkeeltes. Plantinil õnnestus selleks saada Felipe II toetus. Kuningas lubas teda finantsiliselt aidata ja saatis tunnustatud humanisti Arias Montano selle ettevõtmise ülevaatajaks.

Montanol oli keelte peale annet ja ta töötas 11 tundi päevas. Teda abistasid hispaania, belgia ja prantsuse lingvistid. Eesmärgiks oli valmistada uus versioon mõjukast väljaandest Complutensiumi Polüglott *. Lisaks ladinakeelsele Vulgatale, kreekakeelsele Septuagintale ja algsele vanaheebrea tekstile sisaldas Plantini uus polüglott ka arameakeelset Targumit ja süüriakeelset Pešittat ühes nende ladinakeelsete tõlgetega.

Trükkimisega tehti algust aastal 1568 ning selle kolossaalse tööga jõuti lõpule 1572, mis oli tolle aja kohta väga kiire saavutus. Kirjas kuningas Felipe II-le kirjutas Montano: „Siin saavutati ühe kuuga rohkem, kui Roomas terve aastaga.” Plantin trükkis 1213 uut polüglottpiiblit, millest igaüks koosnes kaheksast suurest köitest. Nimelehel oli illustratsioon lõvi, härja, hundi ja lambaga, kes kõik sõid rahumeelselt koos samast künast, ja see põhines piiblikohal Jesaja 65:25. Ühe veel köitmata kogumiku hind oli 70 kuldnat, mis oli märkimisväärne summa, kuna üks keskmine perekond teenis tollal umbes 50 kuldnat aastas. Terve kogumik sai endale  hiljem nime Antwerpeni Polüglott. Seda kutsuti ka Biblia Regia (Kuninglik Piibel), sest selle toetajaks oli olnud kuningas Felipe II.

Kuigi paavst Gregorius XIII kiitis selle Piibli heaks, kritiseeriti Arias Montanot tõsiselt tema töö eest. Üheks põhjuseks oli see, et Montano pidas heebreakeelset originaalteksti ülemaks ladinakeelsest Vulgatast. Tema peamise oponendi, Hispaania teoloogi León de Castro silmis oli aga ladinakeelne Vulgata absoluutne autoriteet. De Castro süüdistas Montanot, et ta oli rüvetanud teksti kolmainsusvastase filosoofiaga. Eriliselt tõi de Castro välja, et süüriakeelne Pešitta jättis tekstist 1. Johannese 5:7 välja originaaltekstis puuduva lisanduse „taevas: Isa, Sõna ja püha Vaim, ja need kolm on üks” (P 1945). Hispaania inkvisitsioon tunnistas aga Montano vabaks igasugustest süüdistustest ketserluses. Antwerpeni Polüglotti peetakse „tähtsaimaks trükikunsti saavutuseks, millega 16. sajandil üks trükkal hakkama sai”.

Kestev kasu

Enamik tolleaegseid trükkaleid omas vaid kahte-kolme trükipressi. Oma produktiivsuse kõrgajal oli aga Plantinil arvatavalt mitte vähem kui 22 trükipressi ja 160 töölist. Hispaaniale kuuluvates valdustes oli tal juhtiva trükkali maine.

Vahepeal oli vastupanu Hispaania valitsusele Madalmaades üha kasvanud. Antwerpen oli mässitud konfliktidesse. 1576. aastal hakkasid Hispaania palgasõdurid, kes polnud saanud kätte oma palka, linnas mässama ja seda röövima. Üle 600 maja põletati maha ja tuhanded Antwerpeni elanikud tapeti. Kaupmehed põgenesid linnast, mis tähendas Plantinile suurt rahalist kaotust. Lisaks pidi ta mässajatele maksma pööraselt kõrget tribuuti.

1583. aastal kolis Plantin Antwerpenist umbes 100 kilomeetri kaugusel asuvasse Leideni linna. Seal seadis ta sisse trükikoja ja ta määrati trükkaliks Leideni Ülikoolis, mille olid rajanud kalvinistlikud protestandid. Jällegi hakati teda süüdistama ketserluses katoliku kiriku suhtes. Seega naasis Plantin 1585. aasta lõpuks Antwerpeni, kus oli just taastatud Hispaania valitsus. Selleks ajaks oli ta 60-ndates eluaastates; tema Kuldne Sirkel oli kokku kuivanud, nii et seal tegutses ühel trükipressil vaid neli töölist. Plantin otsustas trükikoja taastada, kuid see ei saavutanud kunagi oma endist staatust. Plantin suri 1. juulil 1589.

34 aasta jooksul üllitas Christophe Plantin 1863 trükist: iga aasta keskmiselt 55. See oleks hämmastav saavutus ühe sõltumatu trükkali jaoks isegi tänapäeval! Kuigi Plantin ise hoidus võtmast kindlat religioosset seisukohta, ei aidanud tema töö kaasa mitte ainult trükikunsti arengule, vaid ka Jumala inspireeritud Pühakirja uurimisele (2. Timoteosele 3:16). Tõepoolest, Plantin ja tema kaasaegsed trükkalid andsid suure panuse sellesse, et teha Piiblid kättesaadavaks tavainimestele.

[Allmärkused]

[Kast/pilt lk 15]

PLANTINI-MORETUSE MUUSEUM

Aastal 1877 avati muuseum Antwerpeni linna selles hoones, kus aastatel 1576–1871 olid elanud ja töötanud Plantin ja tema järeltulijad. Tollest ajastust pole säilinud puutumatuna ükski teine trükikoda. Muuseumis on eksponeeritud viis trükipressi 17. ja 18. sajandist ning lisaks kaks maailma vanimat teadaolevat trükipressi, mis dateeritakse tagasi peaaegu Plantini aega. Muuseumis on umbes 15 000 matriitsi, mida kasutati trükitähtede valamiseks, 15 000 puulõiget ja 3000 graveeritud vaskplaati. Muuseumi raamatukogus on 638 käsikirja, pärit ajavahemikust 9.–16. sajandini, ning 154 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1501. Nende hulgas on Gutenbergi Piibli originaal umbes aastast 1461 ning üks Plantini kuulus Antwerpeni Polüglott.

[Pilt lk 15]

Arias Montano

[Pilt lk 16]

Antwerpeni Polüglott sisaldab heebreakeelset teksti, ladinakeelset Vulgatat ja kreekakeelset Septuagintat ning samuti süüriakeelset Pešittat ja arameakeelset Targumit ühes nende ladinakeelsete tõlgetega

[Allikaviide]

By courtesy of Museum Plantin-Moretus/Stedelijk Prentenkabinet Antwerpen

[Piltide allikaviide lk 15]

Mõlemad pildid: By courtesy of Museum Plantin-Moretus/Stedelijk Prentenkabinet Antwerpen