„Ekspertide” tõus ja langus

KUI otsida lastekasvatuse kohta juhatust raamatutest, ajakirjadest või Interneti lehekülgedelt, pole nõuannetel otsa ega äärt. Nende kõigi lugemiseks võib kuluda nii palju tunde, et selle aja jooksul jõuavad lapsed juba suureks kasvada.

Kust otsisid lapsevanemad aga abi siis, kui ei olnud veel lastearste ega -psühholooge, käsiraamatuid ega Internetti? Põhiliselt pöörduti siis oma sugulaste poole. Emad ja isad, tädid ja onud olid valmis aitama nii nõu kui jõuga, pakkuma rahalist abi ja vaatama lapse järele. Paljudes maades on aga massilise linnakolimise tõttu sellised tugevad perekondlikud sidemed peaaegu et katkenud. Liigagi tihti tuleb meie aja emadel-isadel vaid oma jõududega toime tulla.

See on kahtlemata üks põhjusi, miks laste kasvatamisega seotud äri on viimasel ajal nii kiiresti kasvanud. Teiseks põhjuseks on laialt levinud usk teadusesse. 19. sajandi lõpus olid ameeriklased juba peaaegu veendunud, et teadus suudab parandada igat eluvaldkonda. Ja miks siis mitte ka lastekasvatamist! Niisiis, kui Ameerika Riiklik Emade Kongress 1899. aastal avalikkuse ees kurtis, et vanemad ei oska oma lapsi kasvatada, olid „teaduseksperdid” kohe varmad oma abi pakkuma. Nad lubasid kimpus olevatel emadel-isadel raskuste rägastikus õiget teed leida.

Nõuanderaamatud

Kas ekspertide soovitustest on kasu olnud? Kas laste kasvatamine tekitab tänapäeval vanematele vähem peavalu kui mõni sajand varem ja kas nüüdsel ajal osatakse lapsi paremini kasvatada? Nii see kahjuks pole, nagu näitab üks hiljutine Suurbritannia uuring, milles selgus, et 35 protsenti väikelaste vanematest otsivad ikka veel usaldusväärseid nõuandeid. Teistele vanematele jälle tundub, et ainus võimalus on tegutseda oma sisetunde järgi.

Ann Hulbert analüüsib oma raamatus „Raising America: Experts, Parents, and a Century of Advice About Children” laste kasvatamise teemal ilmunud kirjandust. Hulbert, kes on ise kahe lapse ema, märgib, et vaid üksikute ekspertide soovitused on teaduslikult põhjendatud. Selle asemel näivad nende nõuanded olevat mõjutatud rohkem nende enda elukogemustest kui objektiivsetest faktidest. Tagasi vaadates tunduvad paljud nõuanded vastuolulised ja mõningad suisa veidrad.

Millises olukorras on siis tänapäeva lapsevanemad? Otse öeldes on paljud neist segaduses, kuna nõuandeid ja valikuvõimalusi ning poleemikat laste kasvatamise ümber on nüüd rohkem kui eales varem. Siiski ei tunne mitte kõik emad ja isad, et nad on jäetud saatuse hooleks. Kõikjal maailmas on vanemaid, kes on saanud abi ühest vanast tarkuseallikast, kust võib usaldusväärseid nõuandeid leida veel praegugi. Sellest aga juba lähemalt järgmises artiklis.