Surve toimida ebaausalt

„Ausus äris on minevikuigand ja kui keegi püüabki ausalt toimida, ootab teda ees läbikukkumine.” (Stephen, USA)

KAS sa nõustud selle pessimistliku hinnanguga? Tõsi, ebaausus toob sageli rahalist kasu, vähemalt lühiajaliselt. Seepärast võivad need, kes tahavad ausalt käituda, kogeda suurt survet vääralt toimida.

Kiusatus. Kes küll ei tahaks omada rohkem raha või luksusesemeid? Kui inimesele pakutakse võimalust saada ebaausat materiaalset kasu, võib tal olla raske sellest keelduda.

● „Minu otsustada on see, milliste firmadega meie ettevõte koostööd teeb. Sageli pakutakse mulle pistist. Kiusatus kerge vaevaga raha hankida on suur.” (Franz, Lähis-Ida)

Surve kasumit suurendada. Viimastel aastatel on äriettevõtted kogu maailmas pidanud viletsa majandusliku olukorra tõttu kõvasti rabelema. Samuti tuleb neil pista rinda kiiresti muutuva tehnoloogia ning kasvava regionaalse ja ülemaailmse konkurentsiga. Töötajad võivad tunda, et ebaaus tegutsemine on ainus viis täita omanike ja ülemuste püstitatud eesmärke töötulemuste osas.

● „Arvasime, et oleme sunnitud seda tegema ..., või muidu läheb firma pankrotti.” (Reinhard Siekaczek, arreteeritud pistiseandmise eest, „The New York Times”)

Teiste surve. Kaastöötajad ja kliendid võivad vahel soovitada või suisa nõuda, et inimene läheks kaasa nende ebaausate skeemidega.

● „Ühe suure kliendi müügijuht ütles mulle otse, et kui ma ei maksa talle „tema osa äritehingust” ehk tegelikult osa saadud tulust, jään lepingust ilma.” (Johan, Lõuna-Aafrika Vabariik)

Kultuur. Mõnes kultuuris on tavaks teha äritehinguid sõlmides vastastikku kingitusi. Sõltuvalt kingi suurusest ja sellega kaasnevatest tingimustest võivad ausa äritegemise piirid hõlpsasti häguseks muutuda. Mitmel pool nõuavad korrumpeerunud ametnikud raha, enne kui nad oma ametikohust täitma asuvad, samuti võtavad nad meelsasti raha vastu erikohtlemise eest.

● „Pole sugugi alati lihtne teha vahet jootraha ja pistise vahel.” (William, Colombia)

Ümbruskond. Kõige suurema surve all on inimesed, kes elavad äärmises vaesuses või riikides, kus ühiskondlik kord on kokku varisenud. Sellistes paikades võidakse neisse, kes ei nõustu petma või varastama, suhtuda kui käparditesse, kes ei oska pere eest hoolitseda.

● „Seni kuni vahele ei jää, peetakse ebaausust normaalseks, vältimatuks ja ka vastuvõetavaks.” (Tomasi, Kongo DV, Kinshasa)

Kui ausus on kadumas

Surve ebaausalt toimida avaldab tugevat mõju. Austraalias ärijuhtide seas korraldatud küsitlusest selgus, et üheksa juhti kümnest pidas pistiseandmist ja korruptsiooni „valeks, kuid vältimatuks”. Nad möönsid, et on valmis  eirama kõlblusnorme selle nimel, et saaks sõlmida lepingu või teenida firmale kasumit.

Huvitaval kombel peavad inimesed, kes ebaausalt käituvad, end tihti ausaks. Kuidas nad suudavad oma minapilti tegeliku käitumisega sobitada? Ajakiri „Journal of Marketing Research” annab teada: „Inimesed käituvad just sel määral ebaausalt, et kasu saada, ja samas just sel määral ausalt, et petta end kujutelmaga oma rikkumatusest.” Kergendamaks enda siseheitlusi, vabandavad, pisendavad ja õigustavad nad oma ebaausust kõikvõimalikul moel.

Näiteks võib ebaausust kirjeldada sõnadega, mis nii väga ei kõlagi kõlblustunnet riivavalt. Valetamisest ja petmisest võib saada „läbimurdmine” või „konkurentsivõimelisus”. Pistiseandmist võidakse nimetada lihtsalt „teeneks” või „kiirendustasuks”.

Teised taas vabandavad kahtlast käitumist aususe mõiste piire nihutades. Tom, kes töötab finantsalal, märgib: „Inimeste arusaam aususest piirdub pigem sellega, kuidas õiguslikult mitte vahele jääda, kui sellega, mis vastab tegelikult tõele.” Endine ärijuht David mainib: „Kuigi ebaausus ilmsiks tulles hukka mõistetakse, peetakse seda seni, kuni pole vahele jäädud, vastuvõetavaks. Inimesi, kes terve nahaga pääsevad, peetakse nende „loomevõime” tõttu nutikaks.”

Paljud koguni väidavad, et ebaausus on edu saavutamisel hädavajalik. Kauaaegne ärimees nendib: „Võistlusvaim ajendab inimesi sageli ütlema: „Et seda tööotsa saada, tuleb teha mida iganes.” Kuid kas see on ikka nii? Või kas mitte pole nõnda, et inimesed, kes üritavad õigustada oma ebaausat käitumist, tegelikult petavad end „ekslike arutlustega” (Jaakobuse 1:22)? Kaalugem järgmist artiklit lugedes, milliseid eeliseid on aususel.

[Väljavõte lk 5]

„Inimeste arusaam aususest piirdub pigem sellega, kuidas õiguslikult mitte vahele jääda, kui sellega, mis vastab tegelikult tõele”

[Pilt lk 5]

Paljud väidavad, et ebaausus on edu saavutamisel hädavajalik