Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

„Pühakirja uue maailma tõlge” on tervikuna saadaval 43 keeles ja 3 pimedate kirjas; „Kristlike kreeka kirjade uue maailma tõlge” on saadaval veel 18 keeles ja 1 pimedate kirjas. 2007. aasta juulikuu seisuga on seda Piiblit trükitud kokku 143 458 577 eksemplari.

Teadaolevalt on vanimaks eksisteerivaks piiblitekstiks niinimetatud Preesterlik Õnnistus kirjakohaga 4. Moosese 6:24–26. Tekst on graveeritud kahele hõbeamuletile, mis on kirjarulli kombel rullis, ning pärineb seitsmendast sajandist või kuuenda sajandi algusest e.m.a. („BIBLICAL ARCHAEOLOGY REVIEW”, USA)

2006. aasta 31. detsembriks oli keeli ja dialekte, milles on antud välja vähemalt üks Piibli raamat, registreeritud 2426 – eelmise aastaga võrreldes oli kasv 23 protsenti. (UNITED BIBLE SOCIETIES, SUURBRITANNIA)

Umbes 28 protsenti ameeriklasi peab Piiblit „tõesti Jumala sõnaks ..., mida tuleb võtta sõna-sõnalt”, 49 protsenti peab Piiblit „Jumala inspireeritud sõnaks, millest siiski kõike ei saa võtta sõna-sõnalt”, 19 protsenti aga peab Piiblit „muinaslugude raamatuks”. (GALLUP NEWS SERVICE, USA)

Kas viide vanimale hiinakeelsele Piiblile?

„Varaseima ülestähenduse heebrea Piibli hiinakeelse tõlke kohta võib leida aastast 781 pärit kivisambalt [vasakul],” ütleb Pekingi ülikooli teadlane Yiyi Chen. See nestoriaanide püstitatud kivi tuli päevavalgele aastal 1625 Xi’ani linnas. „Hiinakeelset nimetust steelil tõlgitakse vormikohaselt väljendiga „Daqini valgustusreligiooni leviku mälestuseks Hiinas” ( . . . Daqin on Rooma impeeriumi märgistav hiina sõna)”, selgitab Chen. „Steelil leiduvate kirjamärkide seast võib leida selliseid hiinakeelseid väljendeid nagu „ehtne kaanon” ja „Piibli tõlkimine”.”

[Pildi allikaviide lk 30]

© Réunion des Musées Nationaux/Art Resource

Hinnaline rabaleid

2006. aastal leidsid Iirimaal ühes rabas turvast kaevandavad töölised Piibli Laulude raamatu, mis arvatakse pärinevat 8. sajandist. Seda üht vähestest sellest ajastust alles jäänud ladinakeelsetest käsikirjadest peetakse tõeliseks aardeks. Sadakond originaalköites pärgamendilehte on üsna hea kvaliteediga. „Peidupaiga katte ja nahast kandekoti jäänuste põhjal võib öelda, et see Laulude raamat on tahtlikult peidetud võib-olla et viikingite rüüsteretke eest 1200 aastat tagasi,” kirjutab Londoni „The Times”. Ehkki lehed on känkras ja osaliselt kõdunenud, on spetsialistid veendunud, et nad suudavad need üksteisest eraldada ja konserveerida.

Koormatäied ajalugu

Jeruusalemma templi asupaigast koormatäite kaupa ära veetud pinnast sõelunud arheoloogid on leidnud tuhandeid esemeid, mis on pärit Iisraeli-eelsest ajastust kuni tänapäevani. Nende seas on sellist tüüpi noolepea, mida kasutas Nebukadnetsari sõjavägi, kes hävitas esimese juudi templi selles paigas. Rabavaim leid on 7.–6. sajandist e.m.a pärit savipitsat, millel on väidetavalt heebrea nimi Gedaljahu Ben Immer Ha-Cohen. Arheoloog Gabriel Barkai sõnul võis selle omanikuks olla „Piiblis preestri ja templiametnikuna mainitud Pashur Ben Immeri [Jeremija 20:1] vend”.