Hallitus – sõber ja vaenlane!

„ÄRGAKE!” ROOTSI-KORRESPONDENDILT

Mõni hallitus päästab elu, mõni tapab. Mõni annab juustudele ja veinidele maitse ja aroomi, mõni teeb toidu mürgiseks. Mõni kasvab puunotil, mõni vohab vannitoas ja raamatute vahel. Tegelikult leidub hallitust kõikjal – selle lause lugemise ajalgi võib sinu ninasõõrmetesse olla sattunud hallitusseene eoseid.

KUI kahtled hallituse olemasolus meie ümber, hoia kuskil enda läheduses – kas või külmkapis – leivaviilu. Peagi kattub see koheva kirmega – hallitusega!

Mis on hallitus?

Nõndanimetatud hallitusseened on osa enam kui 100 000 liigist koosnevast seeneriigist, kuhu kuuluvad teiste seas ka jahukasted, söögiseened, roosteseened ja pärmseened. Teatavasti põhjustab inimeste ja loomade haigusi vaid sadakond seent. Paljudel teistel on oluline roll toiduahelas – need lagundavad surnud orgaanilist ainet ning lasevad seeläbi taas ringlusse kasulikke lihtsaid aineid, mida taimed saavad kasutada. On taimedega sümbioosis elavaid seeni, mis aitavad taimedel pinnasest toitaineid omastada. Peale selle leidub ka parasiite.

Hallitusseene elu saab alguse õhuvooluga edasi kanduvast mikroskoopilisest eosest. Kui eos langeb sobivale toitepinnasele, kus lisaks muule on õige temperatuuri- ja niiskusetase, siis ta tärkab ja moodustab niitjaid rakke, mida kutsutakse hüüfideks. Kui need seeneniidid moodustavad koloonia, nimetatakse seda tihedaks põimunud massi mütseeliks ehk seeneniidistikuks, mis ongi silmaga nähtav hallitus. Hallitus võib sarnaneda ka mustuse või plekiga – näiteks siis, kui see tekib kahhelkivivuukidele.

Hallitusseened on meisterlikud paljunejad. Tavalises leivahallituses Rhizopus stolonifer nähtavad pisikesed mustad täpid on eoslad ehk sporangiumid. Üksainus täpp sisaldab üle 50 000 eose, millest igaüks on võimeline andma vaid mõne päevaga sadu miljoneid uusi eoseid! Ja soodsate tingimuste korral võib hallitus sama edukalt kasvada nii raamatul, saapal, tapeedil kui puurondil metsas.

Kuidas hallitusseened toituvad? Erinevalt loomadest ja inimestest, kes kõigepealt toitu söövad ja siis selle seedimise abil omastavad, toimub hallitusseente puhul üldiselt vastupidine protsess. Juhul kui orgaanilised molekulid on seentele toitumiseks liiga suured või keerukad, eritavad nad seedeensüüme, mis lõhustavad need molekulid lihtsamateks komponentideks, mida nad seejärel on suutelised omastama. Ja kuna hallitusseened ei saa toiduotsingul ringi liikuda, tuleb neil elutseda otse toidu peal.

 Hallitusseened võivad toota mürkaineid nimetusega mükotoksiinid, mis võivad tekitada nii loomades kui inimestes vastureaktsioone. Kokkupuude võib toimuda kas sissehingamise, söömise või nahakaudse kontakti teel. Ent kogu lool on helgemgi külg, sest hallitusel on ka ülimalt kasulikke omadusi.

Hallituse sõbralik pale

Aastal 1928 pani teadlane Alexander Fleming juhuslikult tähele rohehallituse bakteritsiidset toimet. See hiljem nimetuse all Penicillium notatum tuntuks saanud hallitusseen osutus bakteritele surmavaks, inimestele ja loomadele aga kahjutuks. Tänu sellele avastusele töötati välja penitsilliin, mida on iseloomustatud kui „nüüdismeditsiini elupäästjat number üks”. Fleming ning tema teadlastest kolleegid Howard Florey ja Ernst Chain said oma töö eest aastal 1945 Nobeli meditsiiniauhinna. Hiljem on hallitusseente põhjal töötatud välja hulk teisigi raviaineid, nende hulgas trombide, migreenipeavalude ja Parkinsoni tõve ravimid.

Ka maitsemeelele on hallitus osutunud õnnistuseks. Võtkem kas või juustu. Kas sa tead, et nii brii, kamambäär, Taani sinihallitusjuust, gorgonzola, rokfoor kui ka stilton on oma eripärasele maitsele tänu võlgu hallitusseene Penicillium teatud liikidele? Samuti salaami, sojakastme ja õlle puhul on hallitusseentel väga oluline roll.

Sedasama võib tõdeda ka veini kohta. Kui õigel ajal koristada teatud viinamarjad, mille kobarad on kaetud sobivas koguses hallitusega, saab neist valmistada oivalisi dessertveine. Hallitusseen Botrytis cinerea suurendab viinamarjade suhkrusisaldust, parandades seega veini maitseomadusi. Veinikeldris paneb hallitusseen Cladosporium cellare käärimisprotsessile viimase punkti. Ungari viinamarjakasvatajate mõttetera võiks ümber sõnastada nõnda: „Väärt hallitus annab väärt veini.”

Kui hallitusest saab vaenlane

Pikk ajalugu on ka mõningate hallitusliikide kahjulikel tunnustel. Assüürlased kasutasid 6. sajandil e.m.a hallitusseent Claviceps purpurea vaenlase kaevude mürgitamiseks – seda võiks pidada üheks bioloogilise sõja iidseks vormiks. Keskajal põhjustas seesama hallitusseen, mis mõnikord tekib rukkile, paljudel inimestel epilepsiahoogusid, kõrvetavaid valuaistinguid, gangreeni ja hallutsinatsioone. Nüüd tungalteramürgistuseks ehk ergotismiks kutsutav haigus ristiti siis Püha Antoniuse tuleks, sest paljud ohvrid tegid imetervenemise lootuses Prantsusmaale Püha Antoniuse pühapaika palverännaku.

 Tugevaim teadaolev kantserogeenne (vähkitekitav) aine on hallitusseente tekitatav mürkaine aflatoksiin. Ühel Aasiamaal loetakse aflatoksiini 20 000 surmajuhtumi põhjustajaks aastas. Seda surmavat koostisainet kasutatakse moodsates biorelvades.

Ent igapäevaelus on tavaliste hallitusseentega kokkupuude pigem tüliks kui tõsiseks ohuks tervisele. „Valdav osa hallitusseeni, isegi kui need lõhnavad, pole kahjulikud,” kirjutab teabeleht „UC Berkeley Wellness Letter”. Vastureaktsiooni võivad need tekitada kopsuhaigusi, näiteks astmat põdevatel inimestel, allergikutel, keemilise mitmiktundlikkuse või nõrgenenud immuunsüsteemi all kannatajatel ning põllutöölistel, kes puutuvad kokku hiigelkogustes hallitusega. Ka väikelapsed ja eakad inimesed võivad hallituse suhtes tundlikumad olla.

California tervishoiuministeeriumi andmetel võib hallitus kutsuda esile järgmised sümptomid: hingamisraskused, näiteks ähkimine, pinnapealne hingamine ja hingeldus; ninakinnisus; silmade ärritus (põletikused, vesised või punetavad silmad); kuiv, raiuv köha; ärritus ninas või kurgus; nahalööve või -ärritus.

Hallitus ja hooned

On maid, kus võib küllaltki sageli kuulda sellest, et hallitustõrje eesmärgil suletakse kool või tuleb inimestel vabastada kodu või kontor. Stockholmis oldi 2002. aasta hakul sunnitud hallituse pärast sulgema vastavatud kaasaegse kunsti muuseum. Hallitustõrje läks maksma ligikaudu 4 miljonit eurot! Miks on seda probleemi hakanud viimasel ajal sagedamini esinema?

Vastuses tuleb arvestada kahe peamise teguriga: ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonidega. Viimastel aastakümnetel on lisandunud ehitusmaterjale, mille koostisosad on hallitusele vastuvõtlikumad. Näiteks võib tuua kipsplaadi, mis on tavaliselt valmistatud mitmest paberikihist, mida seestpoolt seob kõvastunud kipsi kiht. Selline sisemus imab niiskust. Kui siis see materjal püsib pikemat aega märjana, võivad tärgata ja hakata kasvama kipsplaadi paberist toituva hallitusseene eosed.

Muutunud on ka ehituskonstruktsioonid. Enne 1970. aastaid olid paljud ehitised Ameerika Ühendriikides ja paljudes muudes maades vähem isoleeritud ja mitte nii õhutihedad kui viimasel ajal. Muudatused on olnud tingitud soovist teha hooned soojuse välja- ja sissepääsu minimeerides ning õhutihedust suurendades energiasäästlikumaks. Kui siis niiskus ruumidesse sattub, kipub see seal kauem püsima, luues soodsa pinnase hallitusseentele. Kas sellele probleemile on lahendust?

Tõhusaim hallitusprobleemide lahendus või vähemalt leevendus on hoida kõik siseruumid kuivad ja puhtad ning niiskusetase madalal. Kui kuskile peakski niiskust kogunema, tuleb see ala otsekohe kuivatada ning teha vajalikud muudatused või parandused, et vesi ei saaks sinna jälle kogunema hakata. Näiteks tuleb hoida katused ja vihmaveerennid puhtad ja korras. Hoolitsema peaks selle eest, et ümbritseva pinnase kalle on hoonest eemale, nii et vesi ei kogune ümber vundamendi. Kliimaseadme korral tuleb hoida vee nõrgumiskausid puhtad ja ärajooksutorud vabad.

„Hallituse vähendamise olulisim tegur on niiskuse vähendamine,” ütleb üks autoriteetne allikas. Lihtsad meetmed võivad säästa sind ja su peret puutumast kokku hallituse ebasõbraliku palgega. Mingil määral sarnaneb hallitus tulega. See võib teha kahju, ent olla ka äärmiselt kasulik. Suuresti oleneb see sellest, kuidas me hallitust ära kasutame ja ohjes hoiame. Muidugi mõista on meil vaja hallituse kohta veel nii mõndagi õppida. Ent Jumala hämmastavate loomistööde tundmine saab tulla meile ainult kasuks.

[Kast/pilt lk 14, 15]

KAS PIIBLIS RÄÄGITAKSE HALLITUSEST?

Piibli 3. Moosese raamat mainib ’pidalitõbe koja küljes’, see tähendab, seespool koda (3. Moosese 14:34–48). Arvatakse, et see ka „pahaloomuliseks pidalitõveks” kutsutud nähtus oli mingit liiki hallitus, ent selles ei olda päris kindlad. Igal juhul käskis Jumala Seadus majaomanikul nakatunud kivid eemaldada, kogu koja sisemuse välja kaapida ning kõik kahtlase materjali väljapoole linna ühte „roojasesse paika” ära visata. Kui lööve taas ilmus, tuli kuulutada kogu koda roojaseks ja kista maha ning rusud hävitada. Jehoova üksikasjalikes juhendites kajastus tema sügav armastus oma rahva ja selle füüsilise heaolu vastu.

[Pilt lk 13]

Hallitusseente baasil valmistatud ravimid on päästnud palju elusid

[Pilt lk 15]

Kipsplaadid ja vinüülkatted võivad koguda niiskust, mis soodustab hallitusseente kasvu