Põhjameres Saksa liidumaa Schleswig-Holsteini ranniku lähedal asuvatel Halligeni saarekestel elab umbes 300 inimest. Kuidas saavad need inimesed kuulda Piibli sõnumit, mida Jehoova tunnistajad kuulutavad? (Matteuse 24:14.)

Mõnele neist saarekestest lähevad Jehoova tunnistajad laevaga. Mõnedele teistele jõudmiseks käivad nad aga umbes viis kilomeetrit jalgsi mööda merepõhja. Kuidas on see võimalik?

Nad kasutavad ära loodeid

Iga kuue tunni tagant tõuseb või alaneb Põhjamere veetase Halligeni saarekeste ümber umbes kolme meetri jagu. Mõõnaajal on seal suur osa ookeanipõhjast paljastunud, nii et Jehoova tunnistajad saavad kolmele saarekesele jalgsi minna.

Kogenud grupijuht Ulrich räägib, kuidas selline jalgsimatk välja näeb: „Ühele saarekesele, Olandile, jõudmiseks kulub umbes kaks tundi. Enamasti käime paljajalu. Nii saab kõige kiiremini ja mugavamalt mööda merepõhja käia. Külma ilmaga kanname säärikuid.”

Maastik tundub kohati sürrealistlik. „Tekib tunne, nagu kõnniksime mõnel teisel planeedil,” räägib Ulrich. „Mõned kohad on mudased, teised kivised ja kohati on merepõhi kaetud taimedega. Tee peal näeme merelindude parvi, krabisid ja muid elukaid.” Sageli peavad kuulutajad ületama paljastunud merepõhjas olevaid vett täis vagusid, mida nimetatakse saksa keeles Priele’deks.

Teekond on omamoodi ohtlik. „Väga kerge on ära eksida, eriti kui tekib udu. Kasutame kompassi ja GPS-i ning jälgime hoolega, et püsiksime ajagraafikus ega jääks tõusuvee kätte,” ütleb Ulrich.

Kuulutamas ühel Halligeni saarekesel

Kas see vaev tasub end ära? Ulrich jutustab ühe seiga seoses 90. eluaastates mehega, kes loeb regulaarselt ajakirju Vahitorn ja Ärgake!: „Ühel päeval oli meil nii vähe aega, et me ei jõudnud tema juurde. Kui olime juba lahkumas, sõitis see mees jalgrattaga meile järele ja küsis: „Kas te mulle mu Vahitorni ei annagi?” Muidugi andsime rõõmuga talle ajakirja.”