Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

En Mi Esinna Ewe Esissinnen An Jises Nonnom?

En Mi Esinna Ewe Esissinnen An Jises Nonnom?

En Mi Esinna Ewe Esissinnen An Jises Nonnom?

ESOR emon leich a mochen epwe uri semmwen are feiengau lon eu taifun. Aramas mi tipatchem ra nengeni ekkewe esissin mi ouroureer me ra mwokutukut pwe resap feiengau. Mi fokkun lamot pwe sipwe esinna eu esissin Jises a awewe won. Met a fos ussun a weneiti unusen fonufan me aramas meinisin, kapachelong en me atongom kewe.

Jises a fos ussun Muun Kot. Ena muu epwe awesalo fofforingau meinisin me efisata eu paratis won fonufan. Noun Jises kewe chon kaeo ra mochen silei ineet ena Muu epwe feito. Ra eisini Jises: “Meeta esisinen om liwinsefal pwal sopwolon ei fansoun?”—Mattu 24:3.

Jises a silei pwe epwe wor eu fansoun mi langattam mwirin an malo me manausefal, tori ewe fansoun epwe King lon lang me nemeni aramas meinisin me ie. Pokiten aramas resap tongeni kuna Jises lupwen a nemenem lon lang, a ngeniir eu esissin mi atufichi ar esinna lupwen a fen “liwinsefal” pwal esissinnen ‘sopolon ewe fansoun.’ Mei wor fitu kinikinin ei esissin mi affata pwe Jises a nonnom.

Mattu, Mark, me Luk ra titchiki le makkei an Jises polueni ena kapas eis lon ekkewe puken Kapas Allim. (Mattu, sopwun 24 me 25; Mark, sopwun 13; Luk, sopwun 21. Pwal ekkoch soumakkei Paipel ra pwal awewei ussun ewe esissin. (2 Timoti 3:1-5; 2 Piter 3:3, 4; Pwarata 6:1-8; 11:18) Sipwe atittina limu kinikin mi lamot lon ewe esissin Jises a fos ussun. Kopwe kuna pwe porausen ei esissin a fokkun lamot ngonuk.

“Eu Siwil Mi Fokkun Lapalap”

“Einang epwe u ngeni einang, pwal mu ngeni mu.” (Mattu 24:7) Poraus lon echo chassi seni Tois (Der Spiegel) a affata pwe mwen 1914, aramas “ra luku pwe mettoch mi murinno repwe fisita lon mwach kkan me ar kewe tufich, sile, me wouochur repwe chok feffeita.” Iwe nge, mettoch meinisin ra fen unusen siwil. Iei eu poraus lon pwal echo chassi itan GEO ussun ena maun: “Ewe maun a poputa fan August 1914 me a wes fan November 1918, eu maun mi fokkun amairu. A wewe ngeni eu siwil mi lapalap lon uruwoon fonufan me a aimufeseni ewe fansoun loom seni ewe fansoun mi fo.” Lap seni 60 milion sounfiu seni unusen fonufan ra nniifengenniir. A ussun ita pwe 6,000 sounfiu ra nninniilo iteiten ran. Seni wesiloon ewe maun, chommong sou kaeo uruwo me nouwisin muu ra luku pwe “ekkewe ier 1914 ngeni 1918 ra wewe ngeni eu siwil mi fokkun lapalap” lon uruwoon fonufan.

Ewe Aewin Maunen Fonufan a fokkun siwili nonnomun manauen aramas, me a uweirelong lon ekkewe ranin le sopwoloon an ei otot won fonufan. Ekkewe wanik ier mwirin ewe maun ra ur ren chommong maun, nni manau, me angangen terrorist. Lapalapen fonufan ese fen ochulo lon ekkewe ier mi kanoto chok. Iwe nge, maun esap ewe eu chok kinikinin ewe esissin a pwalo ngenikich iei.

Lengita, Malapalap, Me Chechchechin Fonu

“Lengita . . . epwe fis ekis me ekis.” (Mattu 24:7) Iurop a riaffou ren lengita atun ewe aewin maunen fonufan, me aramas ra riaffou ren lengita seni ena fansoun. Emon sou kaeo uruwo itan Alan Bullock, a mak pwe lon Russia me Ukraine lon 1933, “chommong, chommong aramas mi echik ra feilfetal chok lon ewe fonu . . . Soma ra chukuchukuta unukkun ekkewe aal.” Lon 1943, T. H. White, a makkei poraus lon simpung ussun ewe lengita lon Henan, China. A makkei: “Lon fansoun lengita, arapakan mettoch meinisin a wiliiti mongo, me aramas repwe ataikisietiu me ani pwe inisir epwe pochokkulelo. Nge lupwen aramas ra niuokkus pokiten repwele malo, iwe, repwe ekiekin ani minne aramas rese tufichin mongo.” Lon ekkewe fitu ier ra lo, lengita a kan eriaffou Afrika. Inaamwo ika a naf ewe mongo won fonufan fan iten aramas meinisin nge, ewe mwich ren pekin mongo me atake lon ewe UN a apasa pwe mei wor 840 milion aramas ra echik.

“Malapalap.” (Luk 21:11) Iei eu poraus seni eu simpung lon Tois (Süddeutsche Zeitung): “Nouwis ra esissin pwe ewe semmwennin pirum (Spanish Influenza) a nnielo lefilen 20 milion me 50 milion aramas lon 1918. Ei semmwen a nnielo aramas lap seni ewe malapalap loom are ewe aewin maunen fonufan.” Iwe, fite, fite milion aramas a fen uriir malaria, small pox, TB, polio, me cholera, me iei AIDS a choufetal won unusen fonufan. Met a kon amairu ngenikich, pwe a chuen wor ekkeei sokkun semmwen lupwen a chok feffeita an ekkewe tokter tufichin alisikich. Iei pwal eu popun sia silei pwe ach ei fansoun eu fansoun mi sokkolo lapalapan.

“Chechech epwe fis ekis me ekis.” (Mattu 24:7) Lon ekkewe ipuku ier ra lo, chechchechin fonu ra fen nnielo fite puku ngerou aramas. Me ren eu poraus, a wor 18 chechchechin fonu mi efeiengaua imw mi pochokkul me amwokufesenni ewe ppwul iteiten ier seni 1914. Chechchech mi unusen ataielo imw mi pochokkul ra fiffis fan eu iteiten ier. An aramas silei kau imw mi pochokkul a lapalapelo nge, chommong aramas ra chuen nninniilo ren chechchechin fonu pokiten chommong telinimw watte ra nonnom ikkewe a kan fiffisita ie ekkewe chechchechin fonu.

Poraus Mi Apwapwa!

Aramas ra riaffou ren lap ngeni ekkewe kinikinin ei esissin. Nge Jises a pwal aporausa poraus mi apwapwa.

“Iwe, ei kapas allim usun ewe mu epwe esineifeili won unusen fonufan, pwe epwe pwar ngeni einang meinisin.” (Mattu 24:14) Jises a poputa ewe angangen afalafala ewe kapas allim ussun ewe Muu. Ena angangen afalafal epwe fokkun lapalapelo atun ekkewe ranin le sopwoloon. Chon Pwarata Jiowa ra afalafal ussun ei poraus lon ewe Paipel me ra aiti ngeni aramas ifa ussun ewe Paipel epwe alisata manauer. Iei, mei wor lap seni wonu milion Chon Pwarata mi afalafal fetal lon 235 fonu me lon lap seni 400 fosun fonufan.

Iwe, Jises ese apasa pwe aramas resap chuen manau won fonufan pokiten ekkeei riaffou. Ese pwal apasa pwe eu chok kinikinin ewe esissin epwe eriaffou unusen fonufan. Jises a oesini ussun chommong mettoch, kinikinin eu esissin mi pwalo ngeni aramas won unusen fonufan.

En mi kuna pwe unusen ewe esissin, esap chok eu ika ruu kinikinin, a pwalo ngeni aramas won unusen fonufan? Met a fiffis a weneiti manauom me manauen atongom kewe, nge met popun chokisikis ra afanniochu ewe esissin?

Aramas Ra Kan Kutta Loom Pwisin Letiper

“Ousap Tukkel Ikei,” “Fiifi,” “Slow Down.” Ikkeei ir ekkoch esissin sia kuna iteitan nge fan chommong aramas ra tuneerelo. Met popun? Popun pun sia muttir fori met sia ekieki epwe ita alisikich are ita apwapwaikich. Eli sia meefi pwe a wor lamoten ach sipwe spiito are tukkel lon saat lupwen a mechen pokiten sia meefi pwichikkar. Iwe nge, sise tipatchem lupwen sia tunalo esissin.

Fan ekkoch, chon ski mi kulou won ekkewe chukun Austria, Franis, Italy, me Switzerland ra malo lupwen a soon ewe sno. Ra tunalo ekkewe esissin mi pinei ski ikena ie. Me ren eu simpung (Süddeutsche Zeitung), chommong leir ra luku pwe resap pwapwaiti ewe kulou ika ewe kulou ese tongeni efeieingauer. Ren enletin, sia tongeni malo pokiten sia tunalo eu kapasen ourour.

Iwe, met popun aramas ra tunalo ewe esissin Jises a fos ussun? Neman ra ussun ita chunulo ren mochenian moni, are rese mwokutukut pokiten ra tiperueru, are ra fotek ren eorenier kewe, are ra niueiti met aramas repwe apasa. Ekkeei mettoch repwe efisata om tunalo ewe esissinnen an Jises nonnom? Amwo sipwe nengeni ewe esissin me mwokutukut.

Manau Lon Eu Paratis Won Fonufan

Mei wor chokkewe ra mwokutukut pokiten ei esissin mi esinna pwe Jises a nonnom. Kristian, emon anuwol mi pupulu lon Tois a makkei: “Aramas rese apilukulukoch ikenai. Pwungun pwe sia nonnom lon ‘ekkewe ranin le sopwolon.’” Kristian me puluwan we ra eani fitu awa iteiten maram ren ar repwe afalafala aramas ussun Muun Messaia. Ren ar esileifeili ewe kapas allim ussun ewe Muu, ra apwonueta eu kinikinin an Jises esissin.—Mattu 24:14.

Lupwen ekkewe ranin le sopwoloon ra muchulo, Jises epwe ataielo minne mi ngau won fonufan fengen me ekkewe aramas mi fofforingau. Muun ewe Messaia epwe akkotaochu mettoch meinisin won fonufan pwe unusen fonufan epwe wiliiti eu Paratis. Aramas meinisin resap chuen semmwen are malo, me ekkewe mi malo repwe manausefal ngeni manauer won fonufan. Ina met aramas mi weweiti ewe esissin ra apilukuluk ngeni. Mei lamot ach sipwe kaeo ussun ei esissin pwal met sipwe fori ren ach sipwe manau seni kataloon ewe otot mi ngau won fonufan. Pwungun pwe iei och poraus mi fokkun atapwalapwal fan iten aramas meinisin.—Jon 17:3.

[Sasing lon pekin taropwe 4]

Jises a oesini ussun chommong kinikinin eu esissin aramas won unusen fonufan repwe tufichin esinna

[Sasing lon pekin taropwe 5]

WW1 sounfiu: Seni ewe puk The World War—A Pictorial History, 1919; famili mi woungau: AP Photo/Aijaz Rahi; emon a uri polio: © WHO/P. Virot