Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

“Eti Chokewe mi Kechü le Kechü”

“Eti Chokewe mi Kechü le Kechü”

“Oupwe apöchökülafengenikemi o alilisfengen lefilemi.”​—1 TES. 5:11.

KÉL: 90, 111

1, 2. Pwata a lamot ach sipwe pwóróus wóón ifa usun sipwe oururu chókkewe mi letipeta? (Ppii ewe sasing lepoputáán ei lesen.)

 IEI alon Susi: “A fókkun tatakkis letipem ren arapakkan eú ier mwirin málóón néúm we át.” Pwal emén Chón Kraist mwán a erá pwe a fis ngeni och sókkun “metekin inis mi kon ssenúk” mwirin weiweitáán málóón pwúlúwan we. A mmen attong pún a fis ngeni chómmóng aramas ena esin riáfféú. Lón ewe mwichefelin Chón Kraist ikenái, chómmóng pwiich kewe rese fen ekieki pwe attongeer kewe repwe má seniir me mwen Armaketon. Neman emén attongeom a má sonuk, are neman ka silei emén mi letipeta ren málóón emén attongean. Iwe neman ka ekieki, ‘Ifa usun emén mi letipeta epwe kúna ourur?’

2 Ekkóch aramas ra meefi pwe mwirin och fansoun epwap pwisin mwóóló unusen kinásen letip. Nge a pwúng ena fansoun meinisin? Emén fefin mi má seni pwúlúwan a erá, “Me rei, a fen pwúng ach sipwe erá pwe napanapen án emén áeá an fansoun, ina met epwe álisi le chikarsefál.” A lamot fansoun me túmún ren an epwe chikar eú kinás. Pwal ina chék usun, a lamot fansoun me pwal túmún ren an epwe chikar metekin letipen emén. Nge met a tongeni álisi chókkewe mi letipeta le ekisikisaaló metekin letiper?

JIOWA “EWE KOT MI ECHIPAKICH LON METTOCH MEINISIN”

3, 4. Pwata sia tongeni lúkúlúk pwe Jiowa a weweiti ach riáfféú?

3 Semach we mi tong, Jiowa, i ewe ákkáeúin Chón Awora ourur mi lamot ngenikich. (Álleani 2 Korint 1:3, 4.) I ewe leenien áppirú mi lapalap ren an meefieni meefiach, me iei an pwon ngeni néún kewe aramas: “Ngang ewe üa achipok.”​—Ais. 51:12; Kölf. 119:50, 52, 76.

Jiowa a wesewesen mwétéresiti ewe atun epwe amanawasefáli ekkewe mwán mi tuppwél

4 A pwal má seni Semach we mi tong chókkewe a tongeer, áwewe chék ren Apraham, Isaak, Jakop, Moses, me King Tafit. (Num. 12:6-8; Mat. 22:31, 32; Föf. 13:22) Ewe Paipel a pwáraatá pwe Jiowa a wesewesen mwétéresiti ewe atun epwe amanawasefáli ekkena mwán mi tuppwél. (Hiop 14:14, 15) Lón ena fansoun, repwe pwapwa me unusen péchékkúl. A pwal má seni Jiowa Néún we Mwánichi, me Paipel a apasa pwe Jesus i “popun an pwapwa.” (SalF. 8:22, 30) Sise tongeni mwo nge anchangei úkúkún ámmetekin án Jiowa kúna án Néún we máló fán watteen riáfféú.​—Joh. 5:20; 10:17.

5, 6. Ifa usun Jiowa a kan oururukich?

5 Sia tongeni unusen lúkúlúk pwe Jiowa epwe álisikich. Iwe sisap pireir le iótek ngeni me ereni metekin letipach me letipetaach. A ifa me oururuch ren ach silei pwe Jiowa a weweiti meefiach me a awora ngenikich ewe ourur sia osupwangan! Nge ifa usun a féri ena?

6 Eú alen án Jiowa awora ourur, ina ren an we manaman mi fel. (Föf. 9:31) Jesus a pwonei pwe Semach we epwe fang an manaman mi fel ngeni meinisin mi tingorei. (Luk. 11:13) Susi, ewe sia fen fós usun, a erá: “Fán chómmóng aua kan chék fótopwúkú me tingormaú ngeni Jiowa an epwe oururukem. Iteiten ekkena atun, án Kot kinamwe a enletin túmúnú letipem me ekiekim.”​—Álleani Filipi 4:6, 7.

JESUS A PWAL WEWEITI MEEFIACH

7, 8. Pwata sia tongeni lúkúlúk pwe Jesus epwe oururukich?

7 Lupwen Jesus a nóm wóón fénúfan, a unusen áppirú napanapen Seman we mi echipwér lón an fós me féffér. (Joh. 5:19) Jiowa a tiinatiw Jesus fénúfan pwe epwe oururu “chon luketatakis” me “meinisin mi letipeta.” (Ais. 61:1, 2; Luk. 4:17-21) Aramas ra silei pwe Jesus a weweiti ar riáfféú me a enletin mochen álisiir.​—Ipru 2:17.

8 Lupwen Jesus a chúen kúkkún, ese mwáál a wor chiechian me attongean kewe mi má seni. Áwewe chék, Josef, ewe mi mwuuti, neman a máló atun Jesus a chúen alúwél. * Anchangei úkúkún weiresin Jesus lón ena atun, ewe mi chúngúkkái letipan. A fen weires ren an letipeta nge a pwal kúna letipetaan inan we, pwiin kewe, me fefinan kewe.

9. Ifa usun a pwá pwe Jesus a meefieni meefien ekkewe ekkóch lupwen Lasarus a máló?

9 Atun án Jesus angangen afalafal, a pwáraatá pwe a wesewesen silefichi aramas me meefieni meefier. Áwewe chék, lupwen chiechien Jesus we Lasarus a máló, a meefi watteen riáfféún Maria me Marta. A kon chúng letipan ren weiresiir, iwe a poputá le kechiw inaamwo ika a silei pwe epwele amanawasefáli Lasarus.​—Joh. 11:33-36.

10. Pwata sia tongeni lúkúlúk pwe Jesus a weweiti meefiach lón ei fansoun?

10 Ifa usun án Jesus kewe kapasen ourur seni lóóm ra tongeni álisikich ikenái? Ewe Paipel a affata pwe Jesus ese siwil. A apasa: “Jesus Kraist usun ewe chök lom, ikenai tori feilfeilachök.” (Ipru 13:8) Paipel a erá pwe i “ätewe mi emweni aramas ngeni manau” pokiten a atufichikich le kúna manaw esemuch. Jesus a pwal pwisin weweiti ewe memmeefin letipeta me a “tongeni alisi chokewe mi tolong lon sosot.” (Föf. 3:15; Ipru 2:10, 18) Iwe, sia tongeni lúkúlúk pwe a chúen chúng letipen Jesus lupwen sia riáfféú. A weweiti ach letipeta me a tongeni oururukich “lon fansoun ach osupwang.”​—Álleani Ipru 4:15, 16.

OURUR SENI ÁN KOT KAPAS

11. Menni wokisin ra ákkáeúin oururuk?

11 Pwóróusen án Jesus meefi watteen letipeta lupwen Lasarus a máló, ina eú me lein ekkewe chómmóng pwóróus mi mak lón Paipel mi oururukich. Nge ese ámáirú ngenikich ena pún “meinisin mine a mak lon ekewe Toropwe mi Pin a mak fän iten ach sipwe kaiö seni, pwe epwe wor ach apilükülüköch ren ach likitü pwal ren ach küna pöchökülen letipach mi torikich seni ekewe Toropwe mi Pin.” (Rom 15:4) Ika ka letipeta, ka pwal tongeni kúna oururun letipom seni ekkeei esin wokisin:

  •   “Ewe Samol mi Lapalap a kan ngeni chokewe mi luketatakis, a amanaua chokewe mi apilükingau.”​—Kölf. 34:18, 19.

  •   “Lupwen a wor chomong ai öürek, en [Jiowa] ka achipaei o apwapwai lelukei.”​—Kölf. 94:19.

  •   “Püsin ach Samol Jesus Kraist me Samach Kot, ewe mi echenikich o fang ngenikich chipen letipach fansoun meinisin pwal ach apilükülüköch ren an ümöümöch, epwe echipa letipemi o apöchökülakemi.”​—2 Tes. 2:16, 17. *​—Ppii ewe pwóróus fan.

WATTEEN OURUR SENI MWICHEFEL

12. Ifa usun sia tongeni oururu ekkewe ekkóch?

12 Chókkewe mi letipeta ra pwal tongeni kúna ourur me lón ewe mwichefelin Chón Kraist. (Álleani 1 Tesalonika 5:11.) Ifa usun ka tongeni apéchékkúla me oururu chókkewe mi “lolilen” lón letiper? (SalF. 17:22) Chechchemeni pwe a wor “fansoun fanafanala pwal fansoun kakapas.” (SalAf. 3:7) Emén fefin itan Dalene mi má seni pwúlúwan, a áweweei pwe a lamot ngeni chókkewe mi letipeta ar repwe pwáraawu ar ekiek me memmeef. Ina minne, ewe mettóch mi lamot seni meinisin ka tongeni féri, ina óm kopwe aúseling nge kosap fen pékúetiw ar fós. Junia, mwongean we a pwisin angealó manawan, a erá ei usun oururun letipen chón letipeta: “Ikaamwo kese tongeni unusen weweiti ar letipeta, nge ewe mi lamot, ina óm mochen weweiti meefier.”

13. Met sipwe chechchemeni usun ewe mettóch letipeta?

13 Sipwe chechchemeni pwe a sókkopat napanapen án emén me emén pwáraawu ar letipeta. Fán ekkóch sise fókkun tongeni áweweei úkúkún metekin letipach. Án Kot Kapas a apasa: “Eman aramas a püsin silei riaföün lelukan, nge eman chon ekis esap tongeni eti i lon an pwapwa.” (SalF. 14:10) Pwal mwo atun emén a pwáraawu meefian, a tongeni weires án ekkóch repwe weweiti met a mochen áweweei.

Fán chómmóng a kon álilliséch óm “eti chokewe mi kechü le kechü”

14. Met sia tongeni apasa ren ach sipwe oururu chókkewe mi letipeta?

14 A tongeni weires ach sipwe silei met sipwe ereni emén mi letipeta. Nge ewe Paipel a erá pwe “än ekewe chon tipachem kapas ra atoto pöchökül.” (SalF. 12:18) Chómmóng ra kúna ekkewe kapasen ourur ra tongeni eáni seni ewe puk Lupwen Emén Attongeom A Máló. * (Ppii ewe pwóróus fan.) Nge fán chómmóng a kon fen álilliséch óm “eti chokewe mi kechü le kechü.” (Rom 12:15) Gaby, pwúlúwan we a má seni, a erá pwe fán ekkóch an kechiw ina chék alen an pwáraawu meefian. A pwal erá: “Ina popun ua kúna ourur atun chiechiei kewe ra fitiei le kechiw. Lón ena atun, ua meefi pwe esap chék ngang lón ai letipeta.”

15. Ifa usun sia tongeni oururu ekkewe ekkóch ika a weires ngenikich ach sipwe ereniir lón féúféún aramas? (Pwal ppii ewe pwóór “ Kapasen Ourur mi Ekinamwe.”)

15 Ika a weires ngonuk óm kopwe apasa och mettóch epwe oururu emén, neman epwe fen mecheres ngonuk óm mak ngeni lón card, e-mail, text, are taropwe. Ka tongeni makkeetiw masouen eú wokisin mi tongeni oururu, eppiietá eú napanap mi múrinné ka chemeni usun ewe emén mi máló, are eú pwóróus mi apwapwa ka aúcheani usun. Junia a apasa: “Lupwen a toriei och kapasen apéchékkúl mi chék mwochomwoch are eú etiwetiw seni emén chienei Chón Kraist pwe aupwe kunoufengen, a fókkun álisiei. Ekkena mettóch ra ámmeef ngeniei pwe aramas ra tongeei.”

16. Ifa eú mettóch mi fókkun tongeni oururu ekkewe ekkóch?

16 Ach kewe iótek ra tongeni álisi pwiich kewe mi letipeta. Sia tongeni iótekiir are pwal mwo nge fitiir le iótek. Ikaamwo epwe weires pokiten ka meefi pwe kopwe mochen kechiw, nge óm iótek seni letipom a tongeni fókkun oururuur. Dalene a erá: “Fán ekkóch lupwen pwii kewe Chón Kraist ra etto oururuei, ua tingorer ika ra tongeni iótek. Ra poputá le iótek, nge fán chómmóng ra kan kúmwéchúmwéch me lepoputáán, nge iteitan, lupwen ra iótekiló, léúwer a poputá le mwotoutouló me ra eáni eú esin iótek seni alóllóólun letiper. Ar lúkú mi péchékkúl, ar tong, me ar áfánniei, a fókkun apéchékkúla ai lúkú.”

SÓPWELÓ LE AKKAWORA OURUR

17-19. Pwata a lamot sipwe sópweló le awora ourur?

17 Ese tufich ach sipwe silei úkúkún án emén me emén nóm fán letipeta. Lupwen attongeien emén a kerán máló, chómmóng chiechian me aramasan kewe ra kan etto oururu. Nge pwal mwo nge mwirin ekkena atun, a chúen lamot ourur ngeni chókkewe mi letipeta. Iwe, kopwe mmólnetá le álillis. “Eman chiechiach a tongeekich fansoun meinisin, nge pwiich a nom rech pwe epwe alisikich lon fansoun riaföü.” (SalF. 17:17) A lamot sipwe oururu chókkewe mi letipeta lón úkúkún ewe fansoun mi lamot ngeniir.​—Álleani 1 Tesalonika 3:7.

18 Chechchemeni pwe a tongeni mwittir ppiitá ewe memmeefin letipeta. Ekkewe kél, sasing, pwal mwo nge méngúngúún are pwonnen och mettóch a tongeni eppiietásefál ena memmeef. A pwal tongeni fis ika a tori ewe rán a sereni ar apwúpwúlú lón are ránin án ewe emén máló. Lupwen emén mi má seni pwúlúwan a kerán áláemén le féri och mettóch mwirin málóón pwúlúwan we, áwewe chék ren an fiti eú mwichelap are ewe Áchechchem, a tongeni fókkun eriáfféú. Iei alon emén pwiich: “Ua fen silei pwe epwele mmen áweires ewe áeúin ránin áchechchemen ám apwúpwúlú mwirin málóón pwúlúwei we, nge mi pwúng, a áweires. Nge ekkóch chienei kewe seni ewe mwichefel ra akkóta pwe aupwe parifengen pwe usap áláeménúló.”

19 Chechchemeni pwe a chúen lamot ngeni chókkewe mi letipeta apéchékkúl esap chék lón ekkewe atun mi kkóló aúchear. Junia a áweweei: “Fán chómmóng, án aramas álillis me chiechi ngeniei lón esap chék ekkewe atun mi kkóló aúchear, a tongeni fókkun álilliséch. Iwe ekkena atun ra fókkun aúchea me atoto watteen ourur ngeniei.” Pwúngún, sise tongeni amóeló unusen án chókkewe mi letipeta letipechou are tipitipingaw, nge sia tongeni oururuur ren ach féri ekkóch mettóch fán iter. (1 Joh. 3:18) Gaby a erá: “Ua fókkun kilisou ngeni Jiowa ren ekkewe mwán mi ásimaw, iir mi fitiei iteitan lón ena fansoun mi áweires. Ra enletin álisiei le meefi án Jiowa tong.”

20. Pwata án Jiowa kewe pwon ra fókkun atoto ourur?

20 A fókkun oururukich ach silei pwe Jiowa, ewe Kot mi echipakich lon mettoch meinisin, epwe unusen amóeló letipeta atun ewe manawsefál. (Joh. 5:28, 29) Kot a pwonei pwe “epwe aükätiu mäla, pwe esap chüen wor tori feilfeilachök. Epwe talü chönün mas seni won mesen aramas meinisin.” (Ais. 25:8) Iwe, sisap chúen “eti chokewe mi kechü le kechü” nge chón fénúfan meinisin repwe fen “eti chokewe mi pwapwa le pwapwa.”​—Rom 12:15.

^ Ewe Paipel a affata pwe Josef a chúen manaw lupwen a 12 ierin Jesus. Iwe nge, Paipel ese fós usun Josef atun Jesus a féri an we áeúin manaman ren an ewilaaló ewe konik ngeni wain, me ese pwal chúen fós usun mwirin ena. Weween pwe neman Josef a fen máló lón ena atun. Pwal och, lupwen Jesus a nóm wóón ewe iráán ninni, a tingorei ewe aposel Johannes an epwe túmúnú inan we. Nge itá Jesus epwe féri ena ika Josef a chúen manaw?​—Joh. 19:26, 27.

^ Ikkeei pwal ekkóch wokisin chómmóng aramas ra kúna ourur seni: Kölfel 20:1, 2; 31:7; 38:8, 9, 15; 55:22; 121:1, 2; Aisea 57:15; 66:13; me 1 Petrus 5:7.

^ Pwal ppii ewe lesen “Oururu Ekkewe mi Letipeta” lón Ewe Leenien Mas minen May 2016.