Bekathanda Abantu
“Ngithabela abantu.”—IZAGA 8:31.
1, 2. UJesu watjengisa njani ukuthi ubathanda kwamambala abantu?
IZIBULO LAKAJEHOVA lisibonelo esihle khulu sokuhlakanipha kwakhe okukarisako, begodu ‘belingusosino emsebenzinakhe.’ Akhewucabange bona uJesu bekathabe kangangani, njengombana uBabakhe ‘asungula isibhakabhaka phezulu, . . . nakenza isisekelo sephasi.’ Kikho koke uBabakhe ebekakwenza uJesu ‘bekajabulile ngelizwe lephasi’ lakaZimu, ‘athabele abantu.’ (IzAga 8:22-31, NW) Abantu wabathanda kusukela kwekuthomeni.
2 Kwathi ngokukhamba kwesikhathi, uJesu watjengisa ithando lakhe nokuthembeka kwakhe kuYise nakazakutjhiya izulu ngokuzithandela, eze ephasinapha abe mumuntu. Kazi okwenza uJesu enze lokho, kukuthi bekafuna ‘ukwenzela nokunikela ipilwakhe njengesihlengo sabanengi.’ (Matewu 20:28; Filipi 2:5-8) Njengombana uJesu bekasephasinipha, uZimu wamnikela amandla wokwenza imikarisomraro. Yona ngokwayo imikarisomraro le beyitjengisa bona uJesu uyabathanda abantu, isivezele nokuthi zihle kangangani izinto azozenzela abantu esikhathini esizako.
3. Sizokudembani esihlokwenesi?
3 Nakasephasina, uJesu watjhumayela “iindaba ezimnandi ngombuso kaZimu.” (Lukasi 4:43) Angithi phela bekazi bona umBuso uzokucwengisa ibizo lakaYise. Bekazi nokuthi uzokusombulula nayo yoke imiraro yabantu ngokupheleleko. Njengombana atjhumayela wenza iimangaliso ezinengi. Koke lokhu kwatjengisa bona uJesu unendaba nabantu. Kubayini lokho kuqakathekile kithi? Koke uJesu akwenzako kusipha ithemba nesibindi ngengomuso. Okwanje khesidembe ngeemangaliso ezine ezenziwa nguJesu.
“AMANDLA KAJEHOVA BEKANAYE BONA APHOLISE ABANTU”
4. Wenzani uJesu nakahlangana nendoda ephethwe likhwekhwe?
4 Njengombana bekasephasina uJesu waya eGalile. Kelinye lamadorobho walapho wahlangana nendoda ethileko ephethwe kugula okumbi khulu, kazi indoda le beyinekhwekhwe. (Markosi 1:39, 40) Indoda le beyiphatheke kangangobana udorhodere uLukasi wabe wathi “ikghamathelwe likhwekhwe.” (Lukasi 5:12) IBhayibheli lithi indoda le nayibona uJesu yafese “yaguqa yahloma ihloko phasi beyamrabhela yathi: ‘Kosi nawuthandako ngihlambulula.’” Angithi phela beyazi ukuthi uJesu unawo amandla wokuyisiza, ebeyitlhoga ukukwazi kukuthi uJesu yena uyafuna na ukuyisiza. Kubayini sitjho njalo? Kungombana indoda le beyazi kuhle bona abaFarisi babaphatha njani abantu abaphethwe likhwekhwe. Kodwana yini ebeyisengqondweni kaJesu? UJesu yena bekazoyiphatha njani indoda ebesele ibothokile le? Wena bewungenza njani?
5. Kubayini uJesu bekafuna ukulapha indoda ebeyinekhwekhwe?
5 Kubonakala ngasuthi indoda le akhenge irhuwelele ithi, “Ngisilaphele, ngisilaphele!” njengombana umthetho kaMosi bewuthi kufuze kube njalo. (Levitikusi 13:43-46) Kodwana uJesu akhenge ayikwatele. Kunokobana akwate, wayithanda bewazimisela nokuyisiza. Angekhe sithi siyazi bona uJesu bekacabangani, kodwana siyazi bona wazizwa njani. Wayizwela ubuhlungu indoda le kangangobana wenza ikarisomraro. Wayithinta, okuyinto engeze yenziwe nginanyana ngubani. Wayiqinisekisa wathi: “Ngiyathanda, hlambuluka! Khonokho ikhwekhwe lasuka kiyo.” (Lukasi 5:13) Kusepepeneneni ukuthi uJehova unikele uJesu amandla wokwenza imikarisomraro emikhulu, ukwenzela bona abantu bazi ukuthi ubathanda kangangani.—Lukasi 5:17, NW.
6. Imikarisomraro ebeyenziwa nguJesu iqakatheke ngani? Thina isisiza ngani?
6 Ngamandla kaZimu uJesu wenza imikarisomraro eminengi. Akhange alaphe ikhwekhwe kwaphela. Walapha namanye amalwelwe amanengi. IBhayibheli lithi, “abantu barareka nababona iimumu zikhuluma, iinrhole ziphiliswa iinrhurhubi zikhamba, iimphofu zibona.” (Matewu 15:31) UJesu nakelapha abantu akhenge atlhoge isitho somuntu ophilileko ukwenzela bona alaphe ogulako. Kunalokho, bekanamandla wokuvele alaphe nanyana ngisiphi isitho esigulako. Abantu bekabalapha khonokho. Ngezinye iinkhathi bekalapha ngitjho nabantu abakude naye. (Jwanisi 4:46-54) Iimbonelwezi zisifundisani? Zisifundisa bona iKosethu uJesu Krestu inamandla begodu iyafuna ukuqeda koke ukugula kungaphinde kube khona. Nasifunda ngezenzakalo lapha uJesu ebekalapha khona abantu, kuyasiqinisekisa ukuthi ephasini elitjha, ‘uzokukhathalela ababuthakathaka nabadududu.’ (IRhubo 72:13) Ngesikhatheso-ke uJesu uzokulapha abagulako nabasuhlekileko ngombana afuna ukwenza njalo.
“SIKIMA, UTHATHE UMSEMAKHO UKHAMBE”
7, 8. Akhuhlathulule ukuthi kwenzekeni ngaphambi kobana uJesu ahlangane nendoda egulako eBhethesda.
7 Kungakadluli iinyanga ezitheni uJesu alaphe indoda enekhwekhwe, wasuka eGalile waya eJudiya. Nakafikako waragela phambili nokutjhumayela iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu. Kufuze bona banengi abantu abezwa ngomlayezo kaJesu nabathintwa lithando lakhe. UJesu bekafuna ukududuza abadobha phasi nabagandelelwako, bekafuna ukubanikela ithemba abantwaba.—Isaya 61:1, 2; Lukasi 4:18-21.
8 Ngenyanga kaNisani uJesu waya eJerusalema ukuyokugidinga iPhasika. Phela-ke bekunganabususo benyawo kumajadu njengombana bekunomgidi oqakathekileko lo. Etlhagwini yethempeli, bekunesiziba ebesibizwa ngokobana yiBhethesda, kulapho uJesu ahlangana nendoda ebeyibhalelwa kukhamba.
9, 10. (a) Kubayini abantu bebaya esizibeni iBethesda? (b) UJesu wenzani esizibeni? thina-ke sifundani kilokho? (Qala isithombe esisekuthomeni.)
9 Abantu abanengi abagulako bebaya eBethesda. Kubayini bebaya lapho? Angithi phela abantwaba bebacabanga ukuthi umuntu ogulako angalapheka ngokwesimangaliso kwaphela nangabe ungene esizibeni amanzi nakasikinyekako. Akhe ucabange indlela ebebehlangahlangene ngayo njengombana bebabanengi kangaka abantu ebebanganathemba, nabatshwenyekileko abafuna ukulatjhwa. UJesu bekaphelele angatlhogi ukulatjhwa, manje-ke umbuzo uba kukuthi uJesu yena bekafunani lapho? Ukuthanda kwakhe abantu kwamenza waya lapho. Kulapho ahlangana khona nendoda egule isikhathi eside kwamanikelela, igula isikhathi esidlula iminyaka uJesu ayiphilako nakasephasini.—Funda Jwanisi 5:5-9.
UJesu bekazuma abantu abatlhoga isizo
10 UJesu wayibuza indoda le ukuthi iyafuna na uzikhambela ngeenyawo zayo godu. Ungacabanga ukudana indoda le ebeyinakho njengombana itjela uJesu bona kade ifuna ukulatjhwa kodwana akakho umuntu okwazi ukuyilapha, ngombana akekho umuntu obekangayisiza ingene esizibeni. Kusesenjalo uJesu wamtjela bona enze okungakhenge kwenzeke. Wathi kuye akasikime athathe umsemakhe akhambe. Indoda le yawuthatha umsemayo yathoma ukukhamba! Ikarisomraro le isitjengiso esifanelekako salokho uJesu azokwenza ephasini elitjha. Ibuye itjengise indlela uJesu athanda ngayo abantu. Ukhambe wayokuzuma abafuna isizo. Isibonelo sakaJesu kufuze sisikhuthaze bona nathi nasitjhumayelako, sifune abantu abagandelelekileko ngebanga lezinto ezenzeka ephasineli.
“NGUBANI OTHINTE ISAMBATHO SAMI?”
11. UMarkosi 5:25-34 ulitjengisa njani ithando uJesu ebekanalo ngabantu abagulako?
11 Funda uMarkosi 5:25-34. Umma othileko bekaphethwe bulwelwe obuphathisa iinhloni iminyaka eyi-12 yoke. Ukugula kwakhe kwayiphatha kabuhlungu tle ipilwakhe bekwathinta ngitjho nendlela akhonza ngayo uZimu. Wakhamba angena kibodorhodere, abhadela iimali afuna intanta yokugula kwakhe kodwana akhenge aphole, kunalokho ukugula kwakhe kwabhebhedla. Kuthe ngelinye ilanga, umma lo wafumana elinye-ke iqhinga kwanje lokuthi aphole, yeke warabhula hlangana newoma labantu wathinta isembatho sakaJesu. (Levitikusi 15:19, 25) UJesu nakalemuka bona kuphume amandla kuye, wabuza ukuthi ngubani omthintileko. “Athuthumela ngokusaba. Wawela eenyaweni zakaJesu wamtjela loke iqiniso.” UJesu bekazi ukuthi uJehova umelaphile umma lo, wafese wathi kuye: “Ndodakazi ukukholwa kwakho kukusindisile. Khamba ngokuthula, utjhaphuluke eenhlungwini zakho.”
Imirakisomraro uJesu ayenzako itjengisa indlela asithanda ngayo nendlela atshwenyeka ngayo ngemiraro yethu (Qala isigaba 11, 12)
12. (a) Ngokwalokho esesikufundile okwanje, singamhlathulula njani uJesu? (b) UJesu usibekele siphi isibonelo?
12 Kuthoba ihliziyo ukwazi indlela uJesu ebekathanda ngayo abantu, khulukhulu abagulako. Angeze satjho okufanako ngoSathana, olinga ngamandlakhe okusenza sikholelwe kukuthi asisililitho nokuthi akunamuntu osithandako. Imikarisomraro eyenziwa nguJesu itjengisa ithando analo ngathi nokutswenyeka anakho ngemiraro yethu. Kufuze sithokoze ngokwazi ukuthi sineKosi esithandako nomPhristi Omkhulu! (Hebheru 4:15) Umzimba awuzwelwana, yeke kungaba budisi ukuzwisisa imizwa yomuntu ogule isikhathi eside kwamambala, khulukhulu nangabe thina asiguli. Kodwana thatha isikhathi sakho ucabange ngoJesu. Bekabazwela ubuhlungu abantu abagulako ngitjho nanyana angakhenge agule epilwenakhe yoke. Asenzeni koke esingakwenza bona silingise ithando lakhe.—1 Pitrosi 3:8.
“UJESU WALILA”
13. Ukuvuswa kwakaLazaru kuvezani ngoJesu?
13 Bekumzwisa ubuhlungu khulu uJesu ukubona abantu bangakaphatheki kuhle. Ngokwesibonelo, nakuhlongakala umnganakhe uLazaru, umndenakhe nabangani bakhe bezwa ubuhlungu khulu uJesu nakakubonako lokho “Ihliziywakhe yakghwatheka wakhathazeka kwamambala.” (Funda uJwanisi 11:33-36.) Walila ngitjho nanyana bekazi bona uzomvusa uLazaru. Bekangasabi ukuthi abantu babone indlela azizwa ngayo. UJesu bekawuthanda khulu umndeni kaLazaru athanda ngitjho nabangani bakhe, lokho kwamenza wasebenzisa amandla kaZimu bona amvuse!—Jwanisi 11:43, 44.
14, 15. (a) Yini etjengisa bona uJehova ufuna ukuqeda koke ukutshwenyeka kwabantu? (b) Yini esiyifunda ebizweni elithi “emalibeni”?
14 IBhayibheli liveza uJesu njengofana patsi noBabakhe uJehova. (Hebheru 1:3) Imikarisomraro uJesu ayenzako itjengisa bona uJehova naye ululukela ukuqeda ukugula, ubuhlungu, ngitjho nokufa. Ingasi kade uJehova noJesu bazokuvusa abantu abanengi ekufeni. UJesu wathi: “Ningarareki ngalokhu; siyeza isikhathi lapha boke abasemalibeni” bazokuvuswa.—Jwanisi 5:28, 29.
15 UJesu wasebenzisa ibizo elithi “emalibeni” elinomqondo oveza ukuthi uZimu uyabakhumbula abantu abakiwo. UZimu onguMninimandlawoke, uMbumbi wephasi loke ukhumbula koke ngesibathandako abafako, ukhumbula ngitjho nobuntu babo. (Isaya 40:26) Akusikukuthi uJehova angakghona ukubakhumbula kodwana ufuna ukubakhumbula. Ukuvuswa kwabantu esifunda ngabo eBhayibhelini kuziimbonelo ezihle zezinto ezizokwenzeka ephasini elitjha.
SIFUNDANI EEMANGALISWENI EZENZIWA NGUJESU?
16. Ngiliphi ithuba iinkhonzi zakaZimu ezizokuba nalo?
16 Singazifumanela ithuba lokubona ikarisomraro ekulu khulu yokusinda esizini elikhulu kwaphela nasingathembeka. Bese kuthi ngemva kwe-Arimagedoni zinengi iimangaliso esizozibona. Ngaleso sikhathi woke umuntu uyokuba nepilo ehle. (Isaya 33:24; 35:5, 6; IsAmbulo 21:4) Akhe ucabange sele ubone abantu bazifuthele le iimbuko zabo, amadondolwabo, iintulo zabo zokukhamba nemitjhini ebasiza ukwizwa. UJehova uyazi ukuthi boke abazokusinda ku-Arimagedoni kufuze babe nepilo namandla ngoba angithi phela mnengi umsebenzi ekufuze bawenze. Kazi ngibo okufuze benze iphaseli loke nje bona libe lipharadeyisi godu.—IRhubo 115:16.
17, 18. (a) Kubayini uJesu enza imikarisomraro? (b) Kubayini-ke thina kufuze senze nanyana yini bona sibe sephasini elitjha lakaZimu?
17 “Isiqubuthu esikhulu” zikhuthazwa bona sifunde ngezenzakalo zakaJesu zokulapha abagulako. (IsAmbulo 7:9) Izenzakalwezi zidzimelelisa ithemba esinalo lokulatjhwa ngokupheleleko esikhathini esizako. Godu zitjengisa nokuthi izibulo lakaZimu lisithanda kangangani. (Jwanisi 10:11; 15:12, 13) Indlela uJesu ebekabazwela ngayo abantu iveza ithando elidephileko lakaJehova ngeenceku zakhe.—Jwanisi 5:19.
18 Iphasi esiphila kilweli namhlanjesi lizele ubuhlungu, ukutlhaga, nokufa. (Roma 8:22) Ngikho-ke sitlhoga iphasi elitjha lakaZimu. Lapho abantu boke angekhe bagule khona nangelanga lomhlolo, okungilokho uZimu akuthembisileko. UMalaki 4:2 usinikela ithemba lokuthi “Nizakuphuma nitune njengamathole nakaphuma egoqweni” sithabile njengombana sizabe itjhatjhululwe ekungaphelelini kwethu. Kufuze simthokoze uJehova, begodu ithemba esinalo kufuze lisikhuthaze ekwenzeni koke okutlhogekako bona siyokuphila ephasini elitjha. Kukhuthaza tle ukwazi ukuthi imikarisomraro uJesu ebekayenza beyisibonelo sokukhululwa kwabantu ngokupheleleko, ekubuseni kwakaJesu okuzokwenzeka msinyana!