“Abantu baqalene nesibalo esiphezulu senturhu kusukela ngePi yePhasi Yesibili begodu umuntu munye kwabane uthintwe yinturhu.”
United Nations Deputy Secretary-General Amina J. Mohammed, Janabari 26, 2023.
Izipi zingathoma eendaweni ongakalindeli ukuthi zingathoma kizo. Ngitjho nabantu abangahlali endaweni enepi bangathinteka. Ngitjho nanyana ipi sele iphelile imiphumela yayo emimbi ihlala isikhathi eside. Akhe siqale ezinye iimbonelo zalokho:
-
Ukutlhayela kokudla. Ngokwe-World Food Programme, ipi ikhamba phambili ekubangeleni ukutlhayela kokudla, abantu abanengi abanganakudla okwaneleko bahlala eendaweni lapho ekunepi khona.
-
Ukugula ngokomzimba nangokomkhumbulo. Nakubonakala ngasuthi kuzokuba nepi endaweni ethileko, abantu balapho bayagandeleleka. Abantu abahlala endaweni enepi basengozini yokulimala nokugula ngokomkhumbulo. Okudanisako kukuthi abakghoni ukufumana isizo lezepilo abalitlhogako.
-
Abantu batjhiya imizabo. Kusukela ngoSeptemba 2023, abantu abangaphezu kweengidi ezili-114 bakateleleka bona batjhiye imizabo ngokuya ngokwe-United Nations High Commissioner for Refugees. Ibanga elikhulu lalokhu, yipi nenturhu.
-
Ukubogaboga kwezomnotho. Izipi kanengi zibangela imiraro yezomnotho. Ngokwesibonelo, izinto zingabiza khulu. Abantu bangatlhaga ngebanga lokuthi urhulumende usebenzisa imali enengi kwezepi, imali ebeyingasetjenziselwa zepilo nefundo. Ngemva kwepi, kubiza khulu ukulungisa umonakalo.
-
Ukonakala kwephasi. Abantu bayatlhaga lokha indawo abahlala kiyo yonakaliswa ngehloso. Amanzi asilapheleko, umoya nehlabathi kungabangela umraro wezepilo begodu abantu bangalinyazwa bebabulawe mabhomu ngemva kobana ipi iphelile.
Ngaphandle kokuzaza, ipi iyonakalisa begodu iyabiza