ELÕÑ milien armej ro ipel̦aakin lal̦ in el̦ap aer kaorõk im kautiej debwããl. Juon bok (The Encyclopædia Britannica) ej ba bwe debwããl eo “ej kõkal̦l̦e eo eaorõktata kõkal̦l̦en kabuñ ko me rej ba rej Kũrjin.” Bõtab, Kũrjin ro rem̦ool rejjab kõjerbal debwããl ilo aer kabuñ. Etke?

Juon un ej kõnke Jijej Kũraij ear jab mej ioon juon debwããl. Naanin Grik eo me elõñ rar ukote ñan naan in “debwããl” ej stau·rosʹ. Bõtab, stau·rosʹ ej mel̦el̦ein “juon al̦al̦ ak joor.” Juon bok me ej kõmel̦el̦eik naan ko rej wal̦o̦k ilo Baibõl̦ (The Companion Bible) ej ba: “[Stau·rosʹ] ejjab mel̦el̦ein ruo al̦al̦ rej jitpeel̦el̦ ioon doon . . . Ejjel̦o̦k jabdewõt naan ilo kajin Grik me jãn Matu ñan Revelesõn ej kõnono kõn ruo al̦al̦” ak debwããl.

Ilo jet eoon, rijeje Baibõl̦ ro rar kõjerbal bar juon naan me ej kwal̦o̦k kõn ta eo Jijej ear mej ioon. Rar kõjerbale juon naan me ej itok jãn naanin Grik eo etan xyʹlon. (Jerbal 5:30; 10:39; 13:29; Galetia 3:13; 1 Piter 2:24) Naan in xyʹlon ej mel̦el̦ein juon “al̦al̦ ekilep” im emaroñ bar mel̦el̦ein “juon al̦al̦ jidikdik, juon al̦al̦ in bõtta, im wõjke.”

Etke rar totoik armej ro ioon juon al̦al̦ ak joor? Juon bok (The Cross and the Crucifixion) an Hermann Fulda ej ba: “Ijoko me rar kããlõti ñan totoik rinana ro ie ñan an armej ro lo er, ekõn kar ejjel̦o̦k wõjke ie. Kõn men in, rar bõktok joor ko im kalõõri ilo bwidej. Bõtab, ilo ioon joor kein, em̦õj aer lelõñl̦o̦k pein rinana ro im dilaiki ippãn doon im ekkã aer kar bar dilaiki neer.”

Kein kam̦ool eo el̦aptata ej itok jãn Naanin Anij, Baibõl̦ eo. Rijjilõk Paul ear ba: “Kũraij ear pinmuur ñan kõj jãn lia in kien, ke Ear erom lia kõn kõj; bwe em̦õj jeje, ‘Elia jabdewõt eo ej toto ilo wõjke.’” (Galetia 3:13) Ilo eoon in, Paul ej jitõñl̦o̦k ñan naan ko ilo Duteronomi 21:22, 23 me ej kõnono kõn juon wõjke ak joor, im jab juon debwããl. Ñe rej totoiki juon armej ilo juon joor, mel̦el̦ein men in bwe armej eo elia ak e rinana. Kõn men in, ejekkar an Kũrjin ro kainõknõk m̦õko im̦weer kõn pijain ak annañin an Jijej ettoto ioon juon debwããl.

 Ium̦win 300 iiõ ko ãlikin an kar Kũraij mej, ejjel̦o̦k kein kam̦ool rej kwal̦o̦k bwe ro rar ba bwe rej Kũrjin rar kõjerbal debwããl ilo aer kabuñ. Bõtab ãlikin iiõ kein, juon iroojin Rom etan Constantine, ear jino kobal̦o̦k ippãn armej ro me rar riabin Kũrjin. Ilo kar iien in, l̦ein me ekar juon ripeikan ear kõm̦m̦an bwe armej ro ren jino kõjerbal debwããl ãinwõt kõkal̦l̦e eo aer. Jejjab lukkuun jel̦ã ta kõttõpar eo an ke ear kõn̦aan bwe ren kõjerbal debwããl. Bõtab ke l̦ein ear kõm̦m̦ane pepe in an, ear jab l̦õmn̦ak bwe debwããl eo ej ekkejell̦o̦k ippãn Jijej Kũraij. Ilo m̦ool, debwããl ear itok jãn kabuñ ko an ripeikan. Juon bok an Katlik (New Catholic Encyclopedia) ej make ba: “M̦okta jãn iien ko an Kũrjin ro, armej ro rar kõjerbal debwããl. Bareinwõt, armej ro me rejjab Kũrjin rar bar kõjerbal debwããl ãinwõt m̦õttan m̦anit ko aer.” Elõñ rũmmãlõtlõt ro rar ekkatak im lo bwe debwããl ear wal̦o̦ktok jãn armej ro me rekõn kabuñ ñan al̦, im rekõn kõm̦m̦ani m̦anit ko rettoon im rejekkar ilo aer kabuñ.

Innem etke rein me rej ba er Kũrjin rar jel̦ã ke enana debwããl, ak rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjerbale? Eokwe, rar kõn̦aan kareel armej ro jet me em̦õj aer imminene kadede in kõjerbal debwããl. Rar kõn̦aan kõm̦m̦an bwe en pidodo an ripeikan rein oktak ñan kabuñ in Kũrjin. Bõtab, Baibõl̦ ej kajju ba bwe jen jab kabuñ ñan ekjab ak annañ ko me rej itok jãn armej ro rar kabuñ ñan anij ko rewaan. (2 Korint 6:14-18, UBS) Baibõl̦ ej bar kamoik ad kabuñ ñan jabdewõt kain ekjab ak menin ãe. (Exodus 20:4, 5; 1 Korint 10:14) Eñin unin Kũrjin ro rem̦ool rejjab kõjerbal debwããl ilo aer kabuñ.