Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 17

“Uvua ubeleshisha meji ne malu a mu Mifundu”

“Uvua ubeleshisha meji ne malu a mu Mifundu”

Nshindamenu wa dilongesha dilenga; tshilejilu tshimpe tshia bena Beloya

Bienzedi 17:1-15

1, 2. Mbanganyi badi mu luendu bumbuka ku Filipoyi baya ku Tesalonike? Ntshinyi tshidi mua kuikala mu mitu yabu?

 TSHIBEBA tshienza kudi bena Lomo bapiluke tshivua bantu ba bungi benzela ngendu tshivua tshipitshila mu mikuna mile. Pa tshibidilu, mitoyi ya bintu bia bungi ivua yumvuika mu tshibeba atshi, bu mudi miadi ya mpunda, mitoyi ya matempu, ya bapitshi ba njila, ya bangenda mushinga, ya bansenda, pamuapa ne ya basalayi. Paulo, Sila, ne Timote badi mu luendu lua kilometre 130 mu tshibeba atshi, bumbuka ku Filipoyi baya ku Tesalonike. Luendu elu ndupite kutonda Paulo ne Sila bualu mputa ivuabu batapike bua mfimbu ivuabu babele mu Filipoyi itshivua ibasama.​—Bien. 16:22, 23.

2 Ntshinyi tshidibu benza bua kunanukila mu luendu lule lutshidi lubashadile? Badi benda bayukila. Batshidi ne disanka dia muvua mulami wa buloko wa mu Filipoyi ne ba mu nzubu muende balue bena kuitabuja. Ke bualu budi buenze bua badisuike kabidi bikole bua kutungunuka ne kumanyisha dîyi dia Nzambi. Kadi padibu benda basemena pabuipi ne tshimenga tshia Tesalonike tshidi ku mpenga kua mâyi, pamuapa badi badiebeja muikala bena Yuda badimu mua kubenzela malu. Nebabaluishe, babatuta mene, anu bu mu Filipoyi anyi?

3. Mmunyi mudi tshilejilu tshia Paulo tshia muvuaye mupete dikima dia kuyisha mua kutuambuluisha?

3 Paulo wakaleja muvuaye umvua mu mukanda uvuaye mufundile bena Kristo ba mu Tesalonike, wamba ne: “Anu bu munudi bamanye, nansha mutuvua bakenge kumpala ne batuenzele malu ne dipanga kanemu ku Filipoyi, tuakapeta dikima ku diambuluisha dia Nzambi wetu bua kunuambila lumu luimpe lua Nzambi kumpala kua buluishi bua bungi.” (1 Tes. 2:2) Paulo uvua usua kuamba ne: uvua ne buôwa bua kubuela mu tshimenga tshia Tesalonike, nangananga bua tshivua tshibenzekele ku Filipoyi. Udi mua kuditeka pa muaba wa Paulo anyi? Bitu bikukolela bua kuamba lumu luimpe anyi? Paulo wakeyemena Yehowa bua amupeshe dikima ne bukole buvua bukengedibua. Wewe ulonga mushindu uvua Paulo wenza malu, neufike ku dienza pebe bia muomumue.​—1 Kol. 4:16.

‘Uvua weleshishangana meji ne malu a mu Mifundu’ (Bienzedi 17:1-3)

4. Bua tshinyi tudi tuamba ne: Paulo uvua mua kuikala muenze mbingu mipite pa isatu ku Tesalonike?

4 Bible udi wamba ne: pavua Paulo ku Tesalonike, wakayisha mu nsunagoga mbingu isatu, mu dituku dionso dia Nsabatu. Bidi bileja ne: uvua muenzaku anu mbingu yetu isatu eyi anyi? Tòo. Nansha mutudi katuyi bamanye dîba diakaya Paulo ku nsunagoga yeye mumane kufika ku Tesalonike, mikanda ivuaye mufunde idi ileja ne: yeye ne bavuaye nabu ku Tesalonike, bavua benze mudimu wa bianza bua kudidiisha. (1 Tes. 2:9; 2 Tes. 3:7, 8) Bualu bukuabu, patshivua Paulo mu tshimenga atshi, bena Kristo nende ba ku Filipoyi bakamutuadila biakudia misangu ibidi. (Filip. 4:16) Nanku, Paulo uvua mua kuikala muenze mbingu mipite pa isatu ku Tesalonike.

5. Mmushindu kayi muimpe uvua Paulo ulongesha bantu?

5 Paulo mumane kupeta dikima, wakayisha bonso bavua mu nsunagoga. Bilondeshile tshilele tshiende, “uvua ubeleshisha meji ne malu a mu Mifundu, umvuija ne ufila bijadiki bia mu Mifundu ne: bivua bikengela bua Kristo akenge ne ajuke ku lufu wamba ne: ‘Yezu eu undi nnumanyisha bualu buende, yeye ke Kristo.’” (Bien. 17:2, 3) Mona ne: Paulo kavua ukeba kukemesha bavua bamuteleja to, uvua ubeleshisha meji. Uvua mumanye ne: bantu bavua baya ku nsunagoga bavua bamanye Mifundu ne bavua bayitumikila. Kadi kabavua bayumvua bimpe menemene to. Ke Paulo kubeleshisha meji ne malu a mu Mifundu, ubumvuijawu, ne ubapesha bijadiki bivua bileja ne: Yezu wa mu Nazaleta uvua Masiya uvuabu balaye, anyi Kristo.

6. Mmunyi muvua Yezu weleshisha bantu meji ne malu a mu Mifundu? Tshiakenzeka ntshinyi?

6 Paulo uvua widikija Yezu, uvua wangatshila malongesha mu Mifundu. Tshilejilu, pavua Yezu uyisha bantu, wakambila bayidi bende ne: bilondeshile Mifundu, muana wa muntu udi ne bua kukengeshibua, kufua, ne kubishibua ku lufu. (Mat. 16:21) Pakabishibua Yezu ku lufu, wakamuenekela bayidi bende. Atshi tshivua bushuwa tshijadiki tshia ne: tshivuaye ulongesha mbulelela. Kadi Yezu wakabapesha bijadiki bikuabu. Bible udi uleja tshiakenzelaye bamue bayidi wamba ne: “Wakabumvuija malu a mu Mifundu avua amutangila, kutuadijila ku Mose too ne ku Baprofete bonso.” Tshiakenzeka ntshinyi? Bayidi bakakema bamba ne: “Mioyo yetu kayivua itema munda muetu pavuaye wakula netu mu njila, pavuaye utubuluila bimpe Mifundu anyi?”​—Luka 24:13, 27, 32.

7. Bua tshinyi mbia mushinga bua kuangatshila malongesha etu mu Mifundu?

7 Mukenji udi mu Dîyi dia Nzambi udi ne bukole. (Eb. 4:12) Bena Kristo pabu lelu badi bangatshilamu malongesha abu anu bu Yezu, Paulo, ne bapostolo bakuabu. Tuetu petu tudi tueleshisha bantu meji, tubumvuija Mifundu, ne tufila bijadiki bia malu atudi tulongesha, tubabadila Bible bua kubaleja tshidiye wamba. Mu kuamba kuimpe, mukenji utudi tubambila ki nguetu to. Tuetu ne tshibidilu tshia kubadila bantu Bible, nebamone ne: katuena tubamanyisha ngenyi yetu tuetu to, kadi tudi tubamanyisha malongesha a Nzambi. Bualu bukuabu, mbimpe tuikale bamanye ne: mukenji utudi tumanyisha mmushindamene mu Dîyi dia Nzambi. Ngua kueyemena. Kumanya bualu ebu kakuenaku kukusaka bua kuyisha mukenji eu ne dikima, anu bu Paulo anyi?

“Bamue . . . bakalua bena kuitabuja” (Bienzedi 17:4-9)

8-10. a) Pavua bantu ba ku Tesalonike bumvue lumu luimpe, tshiakenzabu ntshinyi? b) Bua tshinyi bamue bena Yuda bakumvuila Paulo mukawu? c) Ntshinyi tshiakenzabu?

8 Paulo ukavua mumone muvua mêyi a Yezu aa malelela: “Mupika ki mmunene kupita mfumuende to. Bikalabu bankengeshe, nebanukengeshe penu; bikalabu batumikile dîyi dianyi, nebatumikile kabidi dienu.” (Yone 15:20) Pavua Paulo mu Tesalonike, wakatuilangana ne bantu bavua basue kutumikila dîyi dia Nzambi ne bavua kabayi basue kuditumikila to. Luka wakafunda bua bavua basue kuditumikila ne: “Bamue ba kudibu (bena Yuda) bakalua bena kuitabuja (tuambe ne: bena kristo), kudisangishabu kudi Paulo ne Sila, ne musumba munene wa bena Greke bavua batendelela Nzambi bakenza pabu nanku, pamue ne bakaji ndambu bende lumu.” (Bien. 17:4) Bushuwa, bayidi bapiabapia abu bakasanka bua muvuabu babambuluishe bua kumvua Mifundu bimpe menemene.

9 Nansha muvua bamue banyisha mêyi a Paulo, bakuabu bavua bamukuatshila tshiji. Kuvua bena Yuda mu Tesalonike bavua bamumvuila mukawu bualu “musumba munene wa bena Greke” bakitaba mukenji wende. Bena Yuda abu, bavua badisuike bua kuvuija bantu babu bayidi, bavua balongesha bena Greke Mifundu ya tshiena Ebelu ne bavua bangata bena Greke abu bu bayidi babu bobu. Kadi biakamueneka mu mupodi wa dîsu bu ne: Paulo uvua wenda ubiba bena Greke abu, ubibilabu mu nsunagoga! Ke bualu kayi bena Yuda bavua bamba kutayika ne tshiji.

‘Bavua benda bakeba bua kufila Paulo ne Sila kudi tshisumbu tshia bantu abu.’​—Bienzedi 17:5

10 Luka udi uleja tshiakalua kuenzeka ne: “Bena Yuda bakumvua mukawu, kusangishabu ndambu wa bantu babi bavua banyunguluka muaba wa tshisalu kabayi ne tshia kuenza, kudikunguijabu, kutuadijabu kujula tshimvundu mu tshimenga. Bakabuela mu nzubu wa Yasona ku bukole, benda bakeba bua kufila Paulo ne Sila kudi tshisumbu tshia bantu abu. Pavuabu bapange kubapeta, bakakoka Yasona ne bana betu bakuabu, kuyabu nabu kudi bakokeshi ba mu tshimenga, bela mbila ne: ‘Bantu badi bajudije tshimvundu pa buloba budi bantu basombe aba bakadi kabidi munemu, ne Yasona mmubakidile kuende bu benyi. Bantu bonso aba badi baluisha mêyi a Kaisa, bamba mudiku mukalenge mukuabu dîna diende Yezu.’” (Bien. 17:5-7) Buluishi abu buvua buenzele Paulo ne bavuaye nabu tshinyi?

11. Mmalu kayi avuabu bafunde nawu Paulo ne bamanyishi nende bakuabu ba Bukalenge? Ndîyi kayi divua bavua bafunde Paulo abu mua kuikala nadi mu lungenyi? (Tangila dimanyisha dia kuinshi kua dibeji.)

11 Tshisumbu tshia bantu tshidi ne luonji lua bungi; tshikale ne tshiji tshibi tshitambe anu bu mâyi mapasalale. Ke tshivua bena Yuda benze bua kumbusha Paulo ne Sila kudibu. Pashishe, bena Yuda bamane kujula “tshimvundu” mu tshimenga, bakateta bua kuitabijija banene ba mbulamatadi ne: malu avuabu bamba kaavua a bilele to. Bua kumpala buvua ne: Paulo ne bamanyishi nende bakuabu ba Bukalenge bavua “bajudije tshimvundu pa buloba budi bantu basombe,” pabi kabavua bajudije tshimvundu mu Tesalonike to. Bualu buibidi buvua buobu bubi menemene. Bena Yuda bavua bamba ne: bamisionere abu bavua bamanyisha Mukalenge mukuabu, ke Yezu. Kumanyisha mukulenge mukuabu kuvua kushipa mêyi a Kaisa. a

12. Ntshinyi tshidi tshileja ne: malu avuabu bafunde nawu bena Kristo ku Tesalonike avua mua kubakebela diakabi?

12 Vuluka ne: bamfumu ba bitendelelu bavua pabu bafunde Yezu ne bualu bua muomumue ebu. Bakambila Pilato ne: “Tuvua basangane muntu eu upambuisha tshisamba tshietu, . . . ne udiamba mudiye Kristo, mukalenge.” (Luka 23:2) Pamuapa Pilato uvua utshina ne: Kaisa uvua mua kumumona bu ne: uvua witaba ditungila bukalenge buende tshitungu tshibi, ke kukoselaye Yezu tshibawu tshia lufu. Bia muomumue, malu avuabu bafunde nawu bena Kristo ba ku Tesalonike avua mua kubakebela diakabi. Mukanda mukuabu udi wamba ne: “Mbikole bua kumvuija njiwu ivua bualu abu mua kubakebela, bualu ‘kufunda muntu ne: uvua utungila Kaisa tshitungu kuvua pa tshibidilu kumulelela diakabi.’” Tshivuabu bakeba tshiakakumbana anyi?

13, 14. a) Bua tshinyi tshisumbu tshia bantu atshi tshiakela bua tshiombe musabu? b) Mmunyi muvua Paulo muenze malu ne budimu? Tudi mua kumuidikija mushindu kayi?

13 Tshisumbu tshia bantu atshi tshiakapanga mua kuimanyika mudimu wa diyisha mu Tesalonike. Bua tshinyi? Bumue bualu budi ne: mbualu kabakapeta Paulo ne Sila to. Bualu bukuabu budi ne: banene ba tshimenga atshi kabavua batuishibue ne: malu avuabu bababanda nawu kaavua malelela to. Pakafutshishabu Yasona ne bana betu bakuabu bavuabu balue nabu kudibu “tshibawu tshikumbane,” pamuapa makuta, bakabalekela. (Bien. 17:8, 9) Pavua Paulo mutumikile mubelu wa Yezu wa ne: “Nuikale badimuke bu nyoka, kadi kanuyi ne bualu bu nyunyi ya nkutshi,” wakepuka njiwu ne budimu buonso bua amone mua kutungunuka ne kuyisha miaba mikuabu. (Mat. 10:16) Eyowa, dikima dia Paulo kadiena dileja ne: kavua mudimuke to. Mmunyi mutudi mua kumuidikija lelu?

14 Lelu eu, bamfumu ba bitendelelu bia bukua buena Kristo batu pa tshibidilu basaka bisumbu bia bantu bua kuluisha Bantemu ba Yehowa. Mbasake bamfumu ba mbulamatadi ku dituluisha, babambila ne: tudi tutungila mbulamatadi yabu ne tusaka bantu ku diyitombokela. Anu bu baluishi ba mu matuku a Paulo abu, baluishi ba lelu badi batumvuila petu mukawu. Nansha nanku, bena Kristo balelela badi basokoma njiwu. Tudi tuenza muetu muonso bua kuepuka bantu ba tshiji badi kabayi ne lungenyi abu, tukeba mushindu wa kutungunuka ne mudimu wetu mu ditalala, pamuapa tulua kupingana pakadi ku matshi kutalale.

Bavua ne “meji mimpe” (Bienzedi 17:10-15)

15. Mmunyi muvua bena mu Beloya bakidile bulelela?

15 Bakatuma Paulo ne Sila mu Beloya, muaba wa kilometre bu 65, bua bikale mu bukubi. Pakafikabu, Paulo wakaya kulongesha mu nsunagoga. Wakasanka bualu bavuaye ulongesha bavua bamuteleja! Luka wakafunda ne: bena Yuda ba mu Beloya “bavua ne meji mimpe kupita bena mu Tesalonike, bualu bakitaba dîyi ne luzuku lukole, bakonkonona Mifundu bimpe menemene ku dituku ku dituku bua kumanya bikala malu aa avua nanku.” (Bien. 17:10, 11) Mêyi au avuaku asua kuleja ne: kabavua banyisha bena ku Tesalonike bavua bitabe bulelela anyi? Tòo. Paulo wakalua kubafundila ne: “Tuetu petu tudi tuela Nzambi tuasakidila katuyi tulekela, bualu panuvua bapete dîyi dia Nzambi dinuvua bumvuile kutudi, nuvua baditabe, ki mbu dîyi dia bantu, kadi anu bu mudidi mu bulelela, bu dîyi dia Nzambi didi kabidi dikuata mudimu munda muenu nuenu bena kuitabuja.” (1 Tes. 2:13) Kadi tshivua tshienze bua bena Yuda ba mu Beloya bikale ba meji mimpe ntshinyi?

16. Bua tshinyi mbikumbane mudi Luka muambe ne: bena mu Beloya bavua ne “meji mimpe”?

16 Nansha muvua bena mu Beloya bateleja malongesha mapiamapia, kabavua belela bavua babambilawu meji mabi anyi bakula bibi bua bualu buabu to; kabavua nansha batshitaba mvinyingu to. Tshia kumpala, bavua banji kuteleja mêyi a Paulo. Pashishe, bavua bakonkonona malu avuabu balonga ne Mifundu ivua Paulo ubumvuija. Kupita apu, bavua balonga Dîyi dia Nzambi bimpe bimpe, kabiyi anu mu dituku dia Nsabatu to, kadi dituku dionso. Bavua mene benza nanku ne “luzuku lukole,” badifila bua kumanya tshidi Mifundu yamba ku diambuluisha dia malongesha mapiamapia au. Ndekelu wa bionso, didipuekesha diabu diakabasaka ku dishintuluka, bualu “ba bungi ba kudibu bakalua bena kuitabuja.” (Bien. 17:12) Ke bualu kayi mbikumbane mudi Luka wamba ne: bavua ne “meji mimpe”!

17. Bua tshinyi bena mu Beloya bavua tshilejilu tshimpe? Mmunyi mutudi mua kutungunuka ne kubidikija nansha tuetu ne bidimu bungi kayi mu bulelela?

17 Bena mu Beloya abu kabavua bamanye ne: Nzambi uvua mua kufundisha mushindu uvuabu bitabe lumu luimpe mu Dîyi diende bua bantu bonso babidikije to. Bakenza anu tshivua Paulo mutekemene bua benze ne tshivua Yehowa musue bua benze. Tuetu petu lelu tudi tulomba bantu bua bakonkonone Bible bimpe bimpe bua ditabuja diabu diele miji mu Dîyi dia Nzambi. Kadi patudi tulua bena Kristo, dijinga dia kuikala ne meji mimpe didi dijika anyi? Tòo, bidi mene bilua ne mushinga wa bungi bua tuikale pabuipi bua kulonga malu a Yehowa ne kuatumikila ne lukasa. Tuetu benze nanku, netulekele Yehowa utufumba ne utulongesha mudiye musue. (Yesh. 64:8) Dîba adi, netuikale anu ne mushinga kudi Tatuetu wa mu diulu ne netumusankishe bikole.

18, 19. a) Paulo wakumbuka ku Beloya bua tshinyi? Mmunyi muvuaye muleje dinanukila ditudi ne bua kuidikija? b) Mbantu kayi badi Paulo ne bua kuyisha mpindieu? Mba muaba kayi?

18 Paulo kakanenga mu Beloya to. Bible udi wamba ne: “Pakumvua bena Yuda ba mu Tesalonike ne: Paulo uvua wamba kabidi dîyi dia Nzambi mu Beloya, bakaluamu bua kusonsola misumba ya bantu ne kujudija bimvundu. Nunku bana betu bakatuma Paulo diakamue bua kuya too ne ku mbuu, kadi Sila ne Timote bobu bakashalamu. Kadi bantu bavua bashindikija Paulo bakaya nende too ne ku Atena, ne yeye mumane kubambila bua Sila ne Timote balue kudiye lukasa, bakaya.” (Bien. 17:13-15) Baluishi ba lumu luimpe abu kabavua balekele to! Kabakipata Paulo mu Tesalonike kulekelabu to, bakamulonda too ne mu Beloya, kujudijamu kabidi bimvundu; nansha nanku, bakela bua tshiombe musabu. Bu muvua teritware wa Paulo mualabale, wakaya kuyisha muaba mukuabu. Tuikalayiku petu badisuike lelu anu bu Paulo bua kupangisha bonso badi basue kuimanyika mudimu wa kuyisha!

19 Bu muvua Paulo mufile bumanyishi buonso menemene kudi bena Yuda ba mu Tesalonike ne ba mu Beloya, uvua bushuwa mulonge ne: kuyisha ne dikima ne kueleshisha bantu meji ne malu a mu Mifundu kudi ne mushinga. Tuetu petu tudi bamanye bualu ebu. Kadi mpindieu, Paulo udi ne bua kuyisha bantu ba mushindu mukuabu, ke bantu ba bisamba bikuabu ba ku Atena. Mmalu kayi amuenzekela ku Atena aku? Nshapita udi ulonda neatuleje.

a Mumanyi mukuabu wa malu a kale udi wamba ne: tshikondo atshi kuvua dîyi dia Kaisa divua dikandika diakula bua “dilua dia mukalenge mupiamupia anyi dia bukalenge bupiabupia, nangananga buvua bufuane kulumbuluisha bukavuaku peshi kubupingana mu nkuasa.” Pamuapa bena lukuna ba Paulo bavua bakonyangaje mukenji uvuaye umanyisha bua umueneke bu ne: uvua ushipa dîyi adi. Tangila kazubu ka “ Bakaisa ne mukanda wa Bienzedi.”