Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Eji Anɔkwale Akɛ Nilelɔi Etɛ Yasara Abifao Yesu?

Ani Eji Anɔkwale Akɛ Nilelɔi Etɛ Yasara Abifao Yesu?

Saji ni Mɛi ni Kaneɔ lɛ Biɔ

Ani Eji Anɔkwale Akɛ Nilelɔi Etɛ Yasara Abifao Yesu?

Yesu fɔmɔ he sane ni agbaa yɛ Blonya beaŋ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he, kɛjɛ Amerika Wuoyigbɛ kɛtee Europa Bokagbɛ lɛ tsɔɔ akɛ maŋtsɛmɛi, loo nilelɔi etɛ kɛ nikeenii komɛi ni jara wa naakpa yake abifao Yesu. Ani sane nɛɛ yɛ mli anɔkwale? Ani ekɛ anɔkwa sane ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ kpãa gbee? Ha wɔtao mli.

Mateo kɛ Luka sanekpakpa lɛ gbaa wɔ Yesu fɔmɔ he sane. Nakai sanekpakpai lɛ nɔŋŋ haa wɔleɔ akɛ tookwɛlɔi heshibalɔi ni yɔɔ jɛmɛ niiaŋ yɛ ŋa nɔ lɛ ji mɛi ni tee amɛyasara Yesu beni afɔ lɛ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nakai mɛi ni akɛɛ atsɛɔ amɛ maŋtsɛmɛi, loo nilelɔi etɛ lɛ ji ŋulamiiaŋkwɛlɔi, amɛjeee maŋtsɛmɛi, ni asaŋ Biblia lɛ etsɔɔɔ amɛyibɔ. Ŋulamiiaŋkwɛlɔi nɛɛ eyasaraaa Yesu beni eji abifao ni ekã kooloi aniyenii anɔ mli, shi beni amɛtee lɛ Yesu jeee abifao shi eji gbekɛ fioo yɛ shĩa. Jɛmɛ ni amɛtee lɛ po kɛ Yesu wala wo oshara mli!

Saamɔ ni okwɛ sane ni Biblia ŋmalɔ Luka ŋma yɛ Yesu he lɛ jogbaŋŋ ni obaana akɛ ekɛɛ akɛ: “Ni tookwɛlɔi komɛi . . . miishi kpe amɛmiibu amɛtooi ahe nyɔɔŋ. Ni naa, Nuŋtsɔ lɛ bɔfo ko badamɔ amɛmasɛi . . . Ni bɔfo lɛ kɛɛ amɛ akɛ: ‘. . . Nyɛbaana abifao ni aŋɔ mama abala ehe, ni ekã kooloi aniyenii anɔ mli.’ . . . Ni amɛtee oya, ni amɛyana Maria kɛ Yosef kɛ abifao lɛ ni ekã kooloi aniyenii anɔ̃ lɛ mli.”—Luka 2:8-16.

No mli lɛ Yosef, Maria, kɛ tookwɛlɔi lɛ pɛ ni ji mɛi ni fata abifao Yesu he. Luka amaniɛbɔɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ mɔ ko fata amɛhe.

Agbɛnɛ ha wɔkwɛ sane ni yɔɔ Mateo 2:1-11 lɛ yɛ King James Biblia lɛ mli. Ekɛɔ akɛ: “Beni afɔ Yesu yɛ Betlehem yɛ Yudea yɛ maŋtsɛ Herode yinɔ lɛ, naa, nilelɔi jɛ boka ba Yerusalem . . . Ní amɛtee shĩa lɛ, ni amɛna abifao lɛ kɛ enyɛ Maria lɛ.”

Kadimɔ akɛ amaniɛbɔɔ lɛ kɛɛ kɛkɛ akɛ “nilelɔi,” shi jeee “nilelɔi etɛ,” ni ákɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ amɛfa gbɛ kɛjɛ bokagbɛ kɛtee Yerusalem, jeee Betlehem ni ji maŋtiase ni afɔ Yesu yɛ mli lɛ. Beni amɛyashɛ Betlehem lɛ no mli lɛ Yesu ji ‘gbekɛ nuu’—ejeee abifao ni kã kooloi aniyenii anɔ mli dɔŋŋ, no mli lɛ eyɛ shĩa.

Kɛfata he lɛ, yɛ be mli ni King James Biblia lɛ kɛ wiemɔi ni ji “nilelɔi” tsu nii kɛtsɔɔ nɔ̃ gbɔmɛi ni saralɔi nɛɛ ji lɛ, Biblia shishitsɔɔmɔi krokomɛi kɛ “Magi” loo “ŋulamiiaŋkwɛlɔi” tsu nii. Niiamlitaomɔ wolo ko tsɔɔ mli akɛ: “Hela wiemɔ diɛŋtsɛ ni atsɔɔ shishi akɛ “nilelɔi” lɛ kɔɔ Persiabii asɔfoi ni amɛhe esa yɛ ŋulamiiaŋkwɛmɔ mli lɛ ahe.” (A Handbook on the Gospel of Matthew) Ni wiemɔi ashishitsɔɔmɔ wolo ni ji The Expanded Vine’s Expository Dictionary of New Testament Words lɛ tsɔɔ wiemɔ lɛ shishi akɛ “ŋkunyaayelɔ, ashwaiafeelɔ, mɔ ko ni kwaa ekɛɔ akɛ ehiɛ ashwãifeemɔ hewalɛi, ayɛkpɛmɔ he nilelɔ kpanaku.”

Eyɛ mli akɛ ŋulamiiaŋkwɛmɔ kɛ ashwaifeemɔ kã he eji nifeemɔ ko ni ebu ŋmɛnɛ moŋ, shi Biblia lɛ bɔɔ kɔkɔ eshiɔ nifeemɔi nɛɛ. (Yesaia 47:13-15) Nifeemɔi nɛɛ ji mumɔi atsɛmɔ henɔi, ni amɛji nibii ni Yehowa Nyɔŋmɔ nyɛɔ. (5 Mose 18:10-12) No hewɔ ni Nyɔŋmɔ bɔfoi lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko haaa ŋulamiiaŋkwɛlɔi lɛ ale nɔ ko yɛ Yesu fɔmɔ he lɛ. Kɛlɛ, Nyɔŋmɔ kɛ ehe wo sane lɛ mli, ni etsɔ lamɔ nɔ ebɔ ŋulamiiaŋkwɛlɔi lɛ kɔkɔ koni amɛkaku amɛsɛɛ amɛyabɔ Maŋtsɛ Herode yiwalɔ lɛ amaniɛ, ejaakɛ eetao akɛ egbe Yesu. Enɛ hewɔ lɛ “amɛtsɔ gbɛ kroko nɔ kɛtee amɛshikpɔŋ lɛ nɔ.”—Mateo 2:11-16.

Ani anɔkwa Kristofoi baasumɔ akɛ amɛwo blema adesã ni afɔɔ tãmɔ ní haaa ale anɔkwa sane ni kɔɔ Yesu fɔmɔ he lɛ he hewalɛ? Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ hetoo lɛ ji dabi.—w09-E 12/1.