Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani oná Buu-Mɔɔ srɔtoi ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ akanemɔ he miishɛɛ? Belɛ, kwɛmɔ akɛ obaanyɛ oha sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo lo:

Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛ Adam toigbele lɛ ni ji klɛŋklɛŋ esha lɛ ato hela ko ni akɛfɔ́ mɔ he lɛ?

Esha ni Adam fee lɛ tamɔ hela ejaakɛ ekɛtsɛŋe eshwiei lɛ. No hewɔ lɛ, akɛ esha fɔ́ wɔ taakɛ bɔ ni fɔlɔi komɛi kɛ hela ni amɛyeɔ lɛ fɔ́ɔ amɛbii lɛ.—8/15, baafa 5.

Mɛɛ nibii titrii eha awuiyeli egbɛ eshwã babaoo lɛ?

Satan miibɔ mɔdɛŋ koni etsi gbɔmɛi kɛjɛ Yehowa he kɛtsɔ awuiyeli nifeemɔi ni ekɛwoɔ amɛtsui mli lɛ nɔ, ni etsɔɔ nibii tamɔ sinii, lalai kɛ kɔmpiuta shwɛmɔi ni woɔ mɛi ni shwɛɔ lɛ hewalɛ koni amɛkɛ amɛhe awo awuiyeli nifeemɔi kɛ gbɔmɔgbee amli lɛ nɔ efeɔ enɛ. Awuiyeli nifeemɔi ni ajieɔ yɛ tɛlivishiŋ nɔ lɛ hu eha nifeemɔi nɛɛ efa babaoo.—9/1, baafa 29.

Namɔ ji Pontio Pilato?

Eji Romanyo ni jɛ hiɛnaanɔbii ni ji abladei awekui ni baa shi lɛ mli, ni eenyɛ efee akɛ étsu nii akɛ asraafonyo pɛŋ. Yɛ afi 26 D.Ŋ.B. lɛ, Roman Maŋtsɛ Tiberio hala Pilato ákɛ amralo koni ekwɛ Yudea kpokpaa lɛ nɔ. Beni akojoɔ Yesu lɛ, Pilato nu naafolɔmɔi wiemɔi ni Yudafoi ahiɛnyiɛlɔi lɛ kɛshi Yesu lɛ. Shi bɔni afee ni esa maŋbii lɛ ahiɛ hewɔ lɛ, ekpɛlɛ koni agbe Yesu.—9/15, baafa 10-12.

Mɛni ji “okadi” ni atsĩ tã yɛ Mateo 24:3 lɛ?

Okadi nɛɛ kɔɔ nibii srɔtoi ahe, ni fɛɛ feɔ okadi ní haa ayɔseɔ nɔ ko. Nibii komɛi ni feɔ okadi nɛɛ ji ta, hɔmɔ, tsɛŋemɔ helai kɛ shikpɔŋhosomɔi, ni enɛ baaye abua Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛyoo ‘ba ni eba lɛ’ kɛ ‘nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ.’—10/1, baafa 4-5.

Namɛi awieɔ amɛhe akɛ Yudafoi ni yahi Maŋsɛɛ lɛ, ni mɛɛ hei nɛkɛ amɛyahi?

Mɛi ahe ni awieɔ nɛɛ ji Yudafoi ni yahi maŋsɛɛ shi amɛhiii Palestina maŋ lɛ mli lɛ. Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, hei titrii ni Yudafoi lɛ yahi ji Syria, Asia Bibioo lɛ, Babilon, kɛ Mizraim, ni amɛteŋ mɛi fioo yahi Europa maji ni no mli lɛ eyɔɔ Roma Maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ amli.—10/15, baafa 12.

Ani Kristofonyo baanyɛ ahiɛ henilee kpakpa mli kɛ́ eetsu nitsumɔ ni biɔ koni ehiɛ tu loo kakla yɛ ehe?

Ákɛ mɔ aaatsu nitsumɔ ni biɔ koni ehiɛ tu loo nɔ kroko ni akɛfãa he lɛ ji sane ni mɔ lɛ diɛŋtsɛ baakpɛ eyiŋ yɛ he. Shi kɛlɛ, nitsumɔ ni biɔ ni ahiɛ tu, kakla kɛ nibii tamɔ nakai lɛ baanyɛ aha mɔ aye lá yi sɔ̃ yɛ ekɛ nitsumɔ mli, ni ebaanyɛ eha mɔ ko ní baatutua lɛ lɛ aye lɛ awui loo egbe lɛ po. Kristofonyo ni hiɛɔ nibii tamɔ tu kɛ kakla yɛ ehe lɛ efeŋ mɔ ni sa kɛha hegbɛi krɛdɛɛi komɛi yɛ asafo lɛ mli. (1 Timoteo 3:3, 10)—11/1, baafa 31.

Ani wiemɔ “Harmagedon” ní aná kɛjɛ wiemɔ ni ji “Megido Gɔŋ” lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ abaawu Harmagedon ta lɛ yɛ gɔŋ ko nɔ yɛ Mediteranea kpokpai lɛ anɔ?

Dabi. Nɔ hewɔ ji akɛ, gɔŋ ko bɛ ni atsɛ́ɔ lɛ Megido Gɔŋ, shi moŋ gɔŋ bibioo loo gɔŋ kpɔ ko ji nɔ ni yɔɔ Israel ŋa kplanaa lɛ nɔ. Ekã shi faŋŋ akɛ, “shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ kɛ amɛtai” lɛ fɛɛ hoŋ nakai hé lɛ. Abaawu Nyɔŋmɔ ta kpeteŋkpele lɛ yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, ni no baafo tai fɛɛ asɛɛ. (Kpojiemɔ 16:14, 16; 19:19; Lala 46:9, 10)—12/1, baafa 4-7.