Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Elias Hutter Kɛ E-Hebri Bibliai Ni Nɔ Bɛ Lɛ

Elias Hutter Kɛ E-Hebri Bibliai Ni Nɔ Bɛ Lɛ

ANI obaanyɛ okane Hebri wiemɔ ni akɛŋma Biblia lɛ? Ekolɛ onyɛŋ. Eeenyɛ efee akɛ onako Biblia ni aŋma yɛ Hebri mli po dã. Kɛ̃lɛ, ekolɛ ohiɛ baasɔ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ ni bo diɛŋtsɛ oyɔɔ lɛ waa kɛ́ okase nɔ ko ni kɔɔ woloŋlelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Elias Hutter, ni hi shi yɛ afi 1500 afii lɛ amli, kɛ Hebri Bibliai enyɔ ni ekala lɛ he.

Afɔ Elias Hutter yɛ afi 1553 yɛ Görlitz, ni ji maŋ bibioo ko ni bɛŋkɛ he ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beiaŋ Germany, Poland kɛ Czech Republic jeɔ husu yɛ lɛ. Hutter kase Hebri kɛ Aramaik yɛ Lutheran University ni yɔɔ Jena lɛ. Awo lɛ woloŋlelɔ kpanaa yɛ Hebri wiemɔ lɛ mli yɛ Leipzig, ni no mli lɛ eye aaafee afii 24 pɛ. Ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaatsake wolokasemɔ ni yaa nɔ yɛ ebeiaŋ lɛ hiɛ, ni sɛɛ mli lɛ eto skul ko shishi yɛ Nuremberg, ni mɛi kɛ afii ejwɛ kaseɔ Hebri, Hela, Latin, kɛ German wiemɔi lɛ yɛ jɛmɛ. Nakai beiaŋ lɛ, skul loo yunivɛsiti ko bɛ ni feɔ nakai.

“NƆ HEWƆ NI SHISHITSƆƆMƆ NƐƐ SA KADIMƆ WAA LƐ”

He ni aŋma Hutter Hebri Biblia ni etsɔɔ shishi yɛ afi 1587 lɛ gbɛ́i yɛ lɛ

Yɛ afi 1587 lɛ, Hutter tsɔɔ Biblia lɛ fã ni mɛi fɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ shishi kɛtee Hebri mli. Atsɛ shishitsɔɔmɔ nɛɛ akɛ Derekh ha-Kodesh, ni aná gbɛ́i nɛɛ kɛjɛ Yesaia 35:8 lɛ, ni eshishi ji “Gbɛ Krɔŋkrɔŋ Lɛ.” Bɔ ni shishitsɔɔmɔ nɛɛ mli niŋmai lɛ yɔɔ fɛo sɔŋŋ hewɔ lɛ, mɛi wie yɛ he akɛ, “nɔ fɛɛ nɔ tsɔɔ akɛ shishitsɔɔmɔ nɛɛ sa kadimɔ waa.” Shi nɔ ni hã shishitsɔɔmɔ nɛɛ bafee srɔto titri ji bɔ ni skulbii lɛ nyɛ amɛkɛtsu nii kɛkase Hebri lɛ.

Bɔ ni afee ni onu nɔ hewɔ ni Hutter Hebrew Biblia lɛ he yɔɔ sɛɛnamɔ waa lɛ shishi lɛ, hã wɔsusu naagbai enyɔ komɛi ni mɛi ni kaseɔ Hebri lɛ kɛkpeɔ kɛ́ amɛmiikane Biblia lɛ yɛ Hebri mli lɛ he wɔkwɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, esoro Hebri niŋmaa okadii lɛ kwraa, ni mɛi babaoo lé, ni nɔ ni ji enyɔ lɛ, wiemɔi ni akɛjeɔ wiemɔ ko ŋmaa shishi loo akɛgbeɔ naa lɛ hãa ewaa akɛ aaana nɔ ni wiemɔ lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Hebri wiemɔ נפשׁ (ni atsɔɔ shishi akɛ ne’phesh), ni shishi ji “susuma” lɛ he okwɛ. Yɛ Ezekiel 18:4 lɛ, akɛ wiemɔ ni ji, ה (ha), ni shishi ji, “lɛ,” je wiemɔ lɛ ŋmaa shishi, no hewɔ lɛ, ebafeɔ wiemɔ muu ni ji, הנפשׁ (han·ne’phesh), loo “susuma lɛ.” Kɛhã mɔ ni lé Hebri lɛ, ebaasusu akɛ esoro, הנפשׁ (han·ne’phesh) kwraa yɛ נפשׁ (ne’phesh) he.

Bɔ ni afee ni Hutter anyɛ aye abua eskulbii lɛ, ekɛ gbɛ hee ko tsu nii kɛkala Hebri wiemɔ lɛ. Edikiɔ nɔ ni ji wiemɔ lɛ diɛŋtsɛ lɛ mli. Shi edikiii wiemɔ ni aŋmaa kɛjeɔ wiemɔ ko shishi loo akɛgbeɔ naa lɛ mli. Gbɛ nɛɛ ni ekɛtsu nii lɛ hã efee mlɛo kɛhã skulbii lɛ akɛ amɛbaayoo nɔ ni Hebri wiemɔ ko tsɔɔ diɛŋtsɛ, ni no ye ebua amɛ yɛ wiemɔ lɛ kasemɔ mli. Afee nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ New World Translation of the Holy Scriptures​—With References lɛ shishigbɛ niŋmai lɛ mli. * Adiki Hebri wiemɔi ni atsɔɔ shishi lɛ mli, shi adikiko wiemɔi ni akɛjeɔ wiemɔ ko ŋmaa shishi loo akɛgbeɔ naa lɛ mli. Yɛ mfonirii nɛɛ amli lɛ, hei ni akadi lɛ tsɔɔ bɔ ni aŋma Ezekiel 18:4 lɛ yɛ Hutter Hebri Biblia lɛ mli, kɛ bɔ ni aŋma nakai kuku lɛ nɔŋŋ yɛ Reference Bible lɛ shishigbɛ niŋmaa lɛ mli.

ATSƆƆ “KPAŊMƆ HEE” LƐ SHISHI KƐTEE HEBRI MLI

Hutter saa ekala nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ, ni niŋmai lɛ yɛ wiemɔi 12 mli. Akala shishitsɔɔmɔ nɛɛ yɛ Nuremberg, yɛ afi 1599, ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Nuremberg Polyglot. Kulɛ Hutter miitao ekɛ Hebri wiemɔ lɛ afata Kristofoi A-Hela Ŋmalɛi ni efee lɛ he. Shi ewie akɛ, eji “eto akɛ ebaawo shika pii” koni atsɔɔ Kpaŋmɔ Hee lɛ shishi kɛya Hebri mli po kulɛ, ekolɛ ebaafee yaka. * No hewɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ekpɛ mli akɛ ebaatsɔɔ Kpaŋmɔ Hee lɛ shishi kɛjɛ Hela mli kɛya Hebri mli. Hutter kɛ naagbai kpe, shi fɛɛ sɛɛ lɛ egbe shishitsɔɔmɔ lɛ naa yɛ afi kome pɛ mli!

Mɛni tsɔɔ akɛ Kristofoi A-Hela Ŋmalɛi lɛ ni Hutter tsɔɔ shishi kɛtee Hebri mli lɛ hi waa? Yɛ afi 1891 lɛ, Hebri woloŋlelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Franz Delitzsch lɛ wie yɛ Hutter shishitsɔɔmɔ lɛ he akɛ: “E-Hebri shishitsɔɔmɔ lɛ hã Kristofoi lɛ nu Hebri wiemɔ lɛ shishi, ni abaanyɛ akwɛ nɔ kɛtsɔɔ woji ashishi lolo, ejaakɛ yɛ hei pii lɛ, wiemɔi ni ekɛtsu nii lɛ ja jogbaŋŋ.”

ENÁ MƐI ANƆ HEWALƐ AFII PII

Hutter Biblia shishitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ hãaa etsɔ niiatsɛ; mɛi babaoo heee Bibliai ni ekala lɛ. Kɛ̃lɛ, enitsumɔ lɛ he eba sɛɛnamɔ waa, ni ená mɛi babaoo anɔ hewalɛ afii pii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, William Robertson saa ekwɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ ni Hutter etsɔɔ shishi kɛtee Hebri mli lɛ mli ekoŋŋ, ni efee tsakemɔi yɛ hei ni sa lɛ, ni ekala ekoŋŋ yɛ afi 1661. No sɛɛ lɛ, Richard Caddick hu fee nakai nɔŋŋ yɛ afi 1798. Be ni Hutter tsɔɔ Ŋmalɛi lɛ ashishi kɛjɛɔ Hela mli lɛ, etsɔɔ gbɛnaa gbɛ́i ni ji Kyʹri·os (Nuŋtsɔ) kɛ The·osʹ (Nyɔŋmɔ) lɛ shishi jogbaŋŋ akɛ “Yehowa” (יהוה, YHWH) kɛ́ atsɛ yisɛɛ kɛjɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli loo eje kpo yɛ hei ni esusuɔ akɛ Yehowa he awieɔ lɛ. Enɛ sa kadimɔ waa, ejaakɛ eyɛ mli akɛ shishitsɔɔlɔi babaoo kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ diɛŋtsɛ tsuuu nii yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli moŋ, shi Hutter kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsu nii yɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ mli, ni enɛ hu hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni esa akɛ akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ awo Kristofoi A-Hela Ŋmalɛi lɛ amli ekoŋŋ lɛ.

Be kroko kɛ́ ona Nyɔŋmɔ gbɛ́i ni ji Yehowa lɛ yɛ Kristofoi A-Hela Ŋmalɛi lɛ amli loo yɛ Reference Bible lɛ shishigbɛ niŋmaa ko mli lɛ, kaimɔ Elias Hutter kɛ e-Hebri Bibliai ni nɔ bɛ lɛ.

^ kk. 7 Kwɛmɔ Ezekiel 18:4 lɛ shishigbɛ niŋmaa ni ji enyɔ lɛ, kɛ Appendix (Saji Krokomɛi ni Fata He) 3B ni yɔɔ Reference Bible lɛ mli lɛ.

^ kk. 9 Ekã shi faŋŋ akɛ, woloŋlelɔi komɛi etsɔ hiɛ amɛtsɔɔ Kpaŋmɔ Hee lɛ shishi kɛtee Hebri mli momo. Amɛteŋ mɔ kome ji Simon Atoumanos, ni jɛ Byzantium, ni fata hii ni yɛ jamɔ hewɔ lɛ amɛ pɛ amɛyɔɔ he kome lɛ ahe, ni etsɔɔ shishi yɛ aaafee afi 1360 mli. Mɔ kroko hu ji Oswald Schreckenfuchs, ni ji German woloŋlelɔ ko, ni etsɔɔ shishi yɛ aaafee afi 1565 mli. Anáaa akala shishitsɔɔmɔi nɛɛ, ni amrɔ nɛɛ fɛɛ elaaje.