Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

WALA SHIHILƐ HE SANE

Mitswa Mifai Shi Akɛ Mihãŋ Minijiaŋ Aje Wui

Mitswa Mifai Shi Akɛ Mihãŋ Minijiaŋ Aje Wui

NYƐMIMƐI oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ Betel lɛ ateŋ mɛi pii tsɛɔ mi “Dada,” “Mitsɛ,” kɛ “Mipapa.” Kɛ́ amɛtsɛ mi nakai lɛ, ehãa minaa akɛ amɛsumɔɔ misane, ni mibuɔ enɛ akɛ jɔɔmɔi ni miná kɛjɛ Yehowa ŋɔɔ yɛ afii 72 ni mikɛsɔmɔ akɛ be fɛɛ sɔɔlɔ lɛ hewɔ lɛ ateŋ ekome. Amrɔ nɛɛ miye afii 89, ni niiashikpamɔi ni miná yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ ahewɔ lɛ, minyɛɔ mikɛ nɔmimaa kɛɔ oblahii kɛ oblayei ni baa lɛ akɛ, ‘kɛ́ amɛhãaa amɛnijiaŋ aje wui lɛ, Yehowa baajwere amɛ yɛ amɛnitsumɔ lɛ hewɔ.’​—2 Kro. 15:7.

MIFƆLƆI KƐ MINYƐMIMƐI

Mifɔlɔi fã kɛjɛ Ukraine kɛba Canada. Amɛhi maŋ ko ni atsɛɔ lɛ Rossburn, ni yɔɔ Manitoba kpokpaa lɛ nɔ lɛ mli. Mimami fɔ bii 16; hii 8 kɛ yei 8, haaji bɛ mli. Miji ebii lɛ ateŋ mɔ ni ji 14. Mipapa sumɔɔ Biblia lɛ waa, ni ekaneɔ ehãa wɔ daa Hɔgbaa leebi. Shi ekɛɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ sumɔɔ shika tsɔ, ni amɛsusuuu bɔ ni amɛbaafee amɛye amɛbua amɛwebii lɛ he. Bei pii lɛ, ebiɔ sane nɛɛ kɛfeɔ ŋmɔlɔ, akɛ, “Ani awo Yesu nyɔmɔ yɛ shiɛmɔ ni eshiɛ kɛ nii ni etsɔɔ mɛi lɛ he?”

Minyɛmimɛi lɛ ateŋ mɛi kpaanyɔ, hii ejwɛ kɛ yei ejwɛ, ba anɔkwale lɛ mli. Minyɛmi yoo Rose tsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ kɛyashi egbo. Be ni eshwɛ fioo ni ebaagbo lɛ, ewo mɔ fɛɛ mɔ hewalɛ ni ebo Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ toi. Ekɛɔ akɛ, “Masumɔ ni mana bo yɛ jeŋ hee lɛ mli.” Dani minyɛmi nuu onukpa ni atsɛɔ lɛ Ted lɛ baaba anɔkwale lɛ mli lɛ, no mli lɛ eshiɛɔ yɛ redio nɔ daa Hɔgbaa leebi. Nɔ ni nɔŋŋ ni ekɛɔ mɛi yɛ redio lɛ nɔ ji akɛ, abaashã eshafeelɔi yɛ hɛl la ni gbooo lɛ mli kɛya naanɔ. Sɛɛ mli lɛ, ebatsɔ Yehowa tsulɔ ni yeɔ lɛ anɔkwa ni yɔɔ ekãa.

BƆ NI FEE NI MIJE BE FƐƐ SƆƆMƆ NITSUMƆ LƐ SHISHI

Gbi ko be ni mijɛ skul miba shĩa lɛ, mina wolo ko ni gbɛ́i ji The Coming World Regeneration (Jeŋ Hee Ni Baa Lɛ) * lɛ yɛ okpɔlɔ ni wɔyeɔ nii yɛ nɔ lɛ nɔ. Be ni mikɔ wolo lɛ ni mibɔi kanemɔ lɛ, minya he aahu akɛ, minyɛɛɛ makpa kanemɔ. Be ni mikane migbe naa lɛ, mina nɔ tuuntu ni esa akɛ mafee. Mikpɛ miyiŋ akɛ masɔmɔ Yehowa tamɔ bɔ ni Yesu sɔmɔ lɛ lɛ. Sane nɛɛ ba yɛ June 1944 mli.

Te fee tɛŋŋ wolo nɛɛ baje wɔshĩa lɛ mli? Minyɛmi nuu onukpa Steve kɛɛ hii enyɔ komɛi ni “miihɔ̃ɔ” woji ba wɔshĩa lɛ. Ehé nakai wolo lɛ ejaakɛ ejara waaa. Enɔ Hɔgbaa lɛ, hii lɛ ba wɔshĩa lɛ ekoŋŋ. Amɛkɛɛ Yehowa Odasefoi ji amɛ, ni amɛkɛ Biblia lɛ yeɔ amɛbuaa mɛi ni amɛná amɛsanebimɔi ahetoo. Wɔná nɔ ni amɛkɛɛ lɛ he miishɛɛ, ejaakɛ wɔfɔlɔi tsɔse wɔ ni wɔbu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Hii lɛ kɛɛ wɔ akɛ etsɛŋ, Yehowa Odasefoi baafee kpee wulu ko yɛ maŋ ko ni atsɛɔ lɛ Winnipeg lɛ mli. No mli lɛ, minyɛmi yoo Elsie eyahi nakai maŋ lɛ mli. Mikpɛ miyiŋ akɛ maya kpee lɛ eko.

He ni wɔyɔɔ lɛ kɛ Winnipeg teŋ jekɛmɔ aaafee kilomitai 320. Mita baisiko kɛtee kpee lɛ. Be ni miyaa lɛ, mitsɔ Kelwood, ni ji he ni Odasefoi enyɔ ni basara wɔ lɛ yɔɔ lɛ. Be ni miyɔɔ Kelwood lɛ, mitee asafoŋ kpee shi kome, ni miná mile bɔ ni ato asafo lɛ he gbɛjianɔ ahã. Miná mile hu akɛ, esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ, onukpa jio, gbekɛ jio, nuu jio, yoo jio, aya mɛi aŋɔɔ yɛ amɛshĩai amli ni eyatsɔɔ amɛ Yehowa he nii, tamɔ Yesu fee lɛ.

Mikɛ minyɛmi nuu Jack, ni no mli lɛ eyɔɔ Ontario kooyigbɛ lɛ kpe yɛ kpee lɛ shishi yɛ Winnipeg. Yɛ kpee lɛ klɛŋklɛŋ gbi lɛ nɔ lɛ, atswa adafi akɛ abaabaptisi mɛi. No hewɔ lɛ, mi kɛ Jack kpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaahã abaptisi wɔ. Wɔ fɛɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ, yɛ wɔbaptisimɔ lɛ sɛɛ lɛ, wɔbaaje gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi oya nɔŋŋ. Be ni agbe kpee lɛ naa nɔŋŋ ni Jack bɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. No mli lɛ, miye afii 16 ni migbeko skul naa. Shi enɔ afi lɛ, mi hu mibɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ.

MIKASE NIBII BABAOO

Mi kɛ Stan Nicolson bɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ maŋ ko ni atsɛɔ lɛ Souris ni yɔɔ Manitoba kpokpaa lɛ nɔ lɛ mli. Eyeee be ko kwraa ni mina akɛ, jeee be fɛɛ be gbɛgbalɔi náa nibii mlɛo. Wɔshika bɔi tãa, shi wɔtee nɔ wɔshiɛ. Gbi ko be ni wɔshiɛ gbi muu fɛɛ ni wɔkpa lɛ, hɔmɔ miiye wɔ waa shi wɔhiɛɛɛ shika. Be ni wɔshɛ shĩa lɛ, naa kotoku agbo ko kɛ emli niyenii obɔ̃ ma wɔshinaa lɛ naa! Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, wɔleee mɔ ni kɛ nakai kotoku lɛ bama jɛmɛ. Nakai gbɛkɛ lɛ, wɔje gbɛ wɔye nii jogbaŋŋ! Yehowa jɔɔ wɔ akɛni wɔhãaa wɔnijiaŋ aje wui lɛ hewɔ. Be ni nakai nyɔɔŋ lɛ gboɔ lɛ, mimli etsii waa. Anɔkwa, mimli etsiko nakai pɛŋ yɛ mishihilɛ mli.

Nyɔji fioo komɛi asɛɛ lɛ, ahã wɔyashiɛ yɛ Souris kooyigbɛ, yɛ maŋ ko ni atsɛɔ lɛ Gilbert Plains lɛ mli. Kɛjɛ Souris kɛyaa jɛmɛ feɔ aaafee kilomitai 240. Nakai beiaŋ lɛ, asafo fɛɛ asafo yɛ tao agbo ko yɛ wiemɔ kpoku lɛ nɔ ni atsɔɔ bɔ ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yaa lɛ ehãa daa nyɔɔŋ nɔ lɛ yɛ nɔ. Be ko lɛ, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he akɔntaabuu kɛhã nyɔɔŋ lɛ ba shi. No hewɔ lɛ, mihã wiemɔ ko kɛtsɔɔ nyɛmimɛi lɛ akɛ esa akɛ amɛmia amɛhiɛ amɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ. Nakai gbi lɛ be ni akpa asafoŋ kpee lɛ, nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni eda yɛ afii amli ni wu bɛ asafo lɛ mli lɛ ba miŋɔɔ kɛ ehiŋmɛiiaŋ yaafonui, ni ekɛɛ mi akɛ, “Mifee bɔ fɛɛ bɔ ni manyɛ, shi nɔ ni manyɛ matsu lɛ nɔŋŋ mitsu lɛ.” Kɛkɛ ni mi hu mibɔi yaafo ni mikpa lɛ fai.

Nyɛmimɛi oblahii yɛ ekãa waa. Enɛ hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ amɛtɔ̃ɔ, tamɔ bɔ ni mitɔ̃ lɛ. Shi yɛ nɔ najiaŋ ni amɛbaahã tɔmɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ aje amɛnijiaŋ wui lɛ, esa akɛ amɛkase nii kɛjɛ mli, ni amɛkɛ nɔ ni amɛkase lɛ atsu nii be fɛɛ be. Kɛ́ amɛhãaa amɛnijiaŋ aje wui lɛ, Yehowa baajɔɔ amɛ.

TA NI AWU YƐ QUEBEC LƐ

Be ni miye afii 21 lɛ, miná hegbɛ mitee Gilead Skul lɛ klas ni ji 14 nɔ lɛ, ni wɔgbe naa February 1950. Ahã wɔ mɛi ni wɔtee skul lɛ ateŋ mɛi komɛi yasɔmɔ yɛ Canada kpokpaa ko ni awieɔ French yɛ jɛmɛ lɛ nɔ. Atsɛɔ kpokpaa nɛɛ Quebec. Anɔkwa, etamɔ nɔ ni kɛ́ ahala mɛi ejwɛ yɛ wɔklas lɛ mli lɛ, mɔ kome yasɔmɔ yɛ Quebec. Nakai beiaŋ lɛ, aawa Yehowa Odasefoi ayi waa yɛ jɛmɛ. Ahã miyasɔmɔ yɛ maŋ ko ni atsɛɔ lɛ Val-d’Or lɛ mli. Atsaa shika tsuru yɛ jɛmɛ niiaŋ. Gbi ko lɛ, mi kɛ nyɛmimɛi komɛi tee akrowa ko ni bɛŋkɛ jɛmɛ ni atsɛɔ lɛ Val-Senneville lɛ, koni wɔyashiɛ. Osɔfo ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kɛɛ wɔ akɛ wɔshi jɛmɛ amrɔ nɔŋŋ, kɛjeee nakai lɛ, ebaafee wɔ basabasa. Nɔ ni ewie lɛ hewɔ lɛ, mikɛ lɛ tee saneyelihe, ni abu lɛ shika gbele. *

Jeee osɔfo nɛɛ pɛ te shi ewo wɔ; mɛi krokomɛi hu te shi amɛwo wɔ, ni enɛ ji “Ta Ni Awu Yɛ Quebec” lɛ. Nakai beiaŋ lɛ, Roma Katolikbii lɛ yɛ hewalɛ yɛ Quebec waa, ni enɛ tee nɔ fe afii 300. No hewɔ lɛ, osɔfoi lɛ kɛ maŋ onukpai ni fiɔ amɛsɛɛ lɛ wa Yehowa Odasefoi lɛ ayi waa. No mli lɛ, wɔyi faaa ni wɔnáaa lɛ mlɛo kwraa, shi wɔhãaa wɔnijiaŋ aje wui. Quebecbii ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ bo sane lɛ toi. Mikɛ mɛi pii kase nii ni amɛba anɔkwale lɛ mli. Mikɛ weku ko kase nii; amɛyi nyɔŋma. Amɛ fɛɛ amɛbɔi Yehowa sɔɔmɔ. Bɔ ni amɛfee ekãa kɛfi shi lɛ wo mɛi krokomɛi hewalɛ ni amɛ hu amɛshi Katolik Sɔlemɔ lɛ mli. Wɔtee nɔ wɔshiɛ, ni naagbee lɛ, wɔye kunim!

WƆTSƆƆ NYƐMIMƐI HII NII YƐ AMƐ DIƐŊTSƐ AMƐWIEMƆ MLI

Yɛ afi 1956 lɛ, ahã miyasɔmɔ yɛ Haiti. No mli lɛ, maŋsɛɛ sɔɔlɔi pii ni yasɔmɔɔ yɛ jɛmɛ lɛ náaa French kasemɔ mlɛo, shi mɛi lɛ bo sane lɛ toi. Maŋsɛɛ sɔɔlɔ ko ni atsɛɔ lɛ Stanley Boggus lɛ wie akɛ, “Mɛi fee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaanyɛ kɛye amɛbua wɔ koni wɔnyɛ wɔkɛ amɛ agba sane, ni enɛ hã wɔnaa kpɛ wɔhe waa.” Shishijee mli lɛ, miná lɛ mlɛo fioo, ejaakɛ mikase French be ni miyɔɔ Quebec lɛ. Shi etsɛɛɛ ni wɔna akɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ pii yɛ ni Haitian Creole pɛ amɛnyɛɔ amɛwieɔ. No hewɔ lɛ, wɔna akɛ, kɛ́ wɔbaanyɛ wɔye wɔbua amɛ jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ wɔkase wiemɔ nɛɛ. Wɔfee nakai, ni Yehowa jɔɔ wɔmɔdɛŋbɔi lɛ anɔ.

Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ atsɔɔ Buu-Mɔɔ lɛ kɛ asafo lɛ woji krokomɛi ashishi kɛya Haitian Creole mli, ni enɛ ye ebua nyɛmimɛi lɛ waa. Mɛi ayifalɛ ni baa asafoŋ kpee lɛ tee hiɛ waa. Yɛ afi 1950 lɛ, shiɛlɔi 99 ni yɔɔ Haiti, shi be ni shɛɔ afi 1960 lɛ, aná shiɛlɔi fe 800 yɛ jɛmɛ! Nakai be lɛ mli ahã miyasɔmɔ yɛ Betel. Yɛ afi 1961 lɛ, ahã mifata mɛi ni tsɔɔ nii yɛ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul lɛ mli lɛ ahe, ni miná miishɛɛ waa. Wɔtsɔɔ gbɛgbalɔi krɛdɛi kɛ asafoŋ onukpai 40 nii. Yɛ kpee ni afee yɛ January 1962 lɛ shishi lɛ, wɔwo nyɛmimɛi hii ni yɔɔ jɛmɛ ni bɔɔ mɔdɛŋ lɛ hewalɛ ni amɛlɛɛ amɛsɔɔmɔ lɛ mli, ni ahala amɛteŋ mɛi komɛi akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi. Enɛ ba yɛ ebe naa, ejaakɛ etsɛɛɛ ni ate shi awo amɛ.

Yɛ January 23, 1962, be ni wɔgbe kpee lɛ naa lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, abamɔ mi kɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔ kroko ni atsɛɔ lɛ Andrew D’Amico lɛ yɛ nitsumɔhe nine lɛ, ni aloo January 8, 1962, Awake! lɛ (nɔ ni yɔɔ French mli lɛ), ni eshwɛ yɛ nitsumɔhe nine lɛ kɛtee. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, Awake! lɛ tsɛ sane ko ni abɔ he amaniɛ yɛ French adafitswaa woji komɛi amli lɛ yisɛɛ, akɛ, Haitibii lɛ kɛ mumɔi sharaa. Mɛi komɛi eyanyaaa sane nɛɛ he, ni amɛkɛɛ aŋma yɛ nitsumɔhe nine lɛ. Otsii fioo komɛi asɛɛ lɛ, ashwie maŋsɛɛ sɔɔlɔi lɛ fɛɛ kɛje maŋ lɛ mli. * Shi akɛni atsɔse nyɛmimɛi hii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hewɔ lɛ, amɛnyɛ amɛtsa nitsumɔ lɛ nɔ, ni amɛtsu lɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ misusu bɔ ni amɛfi shi kɛ bɔ ni amɛtee amɛhiɛ yɛ mumɔŋ lɛ he lɛ, mináa miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. Amrɔ nɛɛ lɛ, amɛyɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ Lɛ​—Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ po yɛ Haitian Creole mli. Eji mɔ ko kɛɛ wɔ yɛ nakai beiaŋ akɛ wɔbaaná nɔ ko tamɔ nɛkɛ kulɛ, wɔbaaje he ŋwane.

WƆMAMƆ TSŨI YƐ CENTRAL AFRICAN REPUBLIC

Be ni mishi Haiti lɛ, ahã miyasɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔ yɛ Central African Republic. Miná hegbɛ misɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ yɛ jɛmɛ, ni sɛɛ mli lɛ, misɔmɔ akɛ nitsumɔhe nine nɔkwɛlɔ.

Nakai beiaŋ lɛ, Maŋtsɛyeli Asai ni yɔɔ jɛmɛ lɛ pii bɛ fɛo tsɔ. Atsɔɔ mi jwɛi ni akɛwoɔ tsũ yiteŋ kɛ bɔ ni afeɔ akɛwoɔ tsũ lɛ yiteŋ. Kɛ́ mɛi ni hoɔ lɛ na bɔ ni mináaa nitsumɔ nɛɛ mlɛo lɛ, amɛkwɛɔ mi waa. Shi ewo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ ní amɛkɛ amɛhe ahã koni amɛnyɛ amɛmamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛ-Maŋtsɛyeli Asai ni amɛkura hu. Osɔfoi lɛ ŋmɔ wɔ waa, ejaakɛ no mli lɛ, akɛ ziŋele ewo amɛsɔlemɔtsũi lɛ ayiteŋ, shi Maŋtsɛyeli Asai lɛ, akɛ jwɛi ni ewo. Shi wɔhãaa no aje wɔnijiaŋ wui, moŋ lɛ wɔtee nɔ wɔkɛ jwɛi wo Maŋtsɛyeli Asai lɛ ayiteŋ. Be ni nugbɔ ko nɛ ni kɔɔyɔɔ tswa waa yɛ maŋ lɛ maŋtiase ni ji Bangui lɛ, ziŋele ni akɛwo sɔlemɔtsũ ko yiteŋ lɛ fã ni eyagbee gbɛ lɛ nɔ. Shi jwɛi ni akɛwo Maŋtsɛyeli Asai lɛ ayiteŋ lɛ famɔɔɔ. Enɛ hã amɛkpa wɔ ŋmɔɔ. Bɔ ni afee ni anyɛ akwɛ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ nɔ jogbaŋŋ lɛ, wɔma nitsumɔhe nine kɛ shĩa ni maŋsɛɛ sɔɔlɔi baahi mli, ni ehe wɔ nyɔji enumɔ pɛpɛɛpɛ. *

MIKƐ NYƐMI YOO KO NI YƆƆ EKÃA BOTE GBALASHIHILƐ MLI

Wɔyookpeemɔ gbi lɛ

Yɛ afi 1976 lɛ, atsĩ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa yɛ Central African Republic, ni ahã miyasɔmɔ yɛ Chad maŋ lɛ maŋtiase ni atsɛɔ lɛ N’Djamena mli. Chad maŋ lɛ bɛŋkɛ Central African Republic. Miishɛɛ sane ji akɛ, mikɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ ko ni yɔɔ ekãa ni jɛ Cameroon ni atsɛɔ lɛ Happy lɛ kpe yɛ jɛmɛ. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ April 1, 1978. Yɛ April nyɔɔŋ lɛ mli nɔŋŋ lɛ, ta te shi yɛ he ni wɔyɔɔ lɛ, ni mɛi pii jo foi kɛshi jɛmɛ. Wɔ hu wɔjo foi kɛtee maŋ lɛ wuoyigbɛ. Be ni ta lɛ sɛɛ fo ni wɔku wɔsɛɛ wɔba lɛ, wɔbana akɛ, kui ni kɛ amɛhe wuɔ ta lɛ ateŋ ekome kɛ wɔshĩa lɛ fee amɛtoohe. Amɛloo asafo lɛ woji lɛ, Happy yookpeemɔ atade lɛ, kɛ nibii ni abake wɔ yɛ wɔyookpeemɔ gbi lɛ nɔ lɛ fɛɛ kɛtee. Shi wɔhãaa no aje wɔnijiaŋ wui. Wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ, bei abɔ ni wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔyɔɔ wala mli lolo lɛ, wɔbaatsa wɔnitsumɔ lɛ nɔ.

Aaafee afii enyɔ sɛɛ lɛ, ajie naatsĩi ni akɛfɔ̃ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ Central African Republic lɛ. Wɔku wɔsɛɛ kɛtee jɛmɛ, ni mitsa nitsumɔ ni mitsuɔ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ lɛ nɔ. Tsɔne ni wɔkɛfãa gbɛ lɛ nɔŋŋ mli wɔwɔɔ. Nibii ni yɔɔ tsɔne lɛ mli ji, saatso ni anyɛɔ akotaa, bale ni yeɔ nu galɔn 53, friji ni kɛ gas tsuɔ nii, kɛ gas stov. Wɔnáaa gbɛfãa mlɛo. Be ko po lɛ, polisifoi wa wɔ yɛ gbɛ lɛ nɔ kɛ́ hooo kwraa lɛ, shii 117 sɔŋŋ.

Maŋ lɛ mli dɔɔ waa diɛŋtsɛ. Bei komɛi lɛ, wɔnáaa nu ni akɛbaabaptisi mɛi yɛ kpeei ashishi. No hewɔ lɛ, nyɛmimɛi lɛ tsaa fai amli akɛ amɛbaaná nu lo, ni kɛ́ amɛná eko lɛ, amɛloɔ lɛ fiofio kɛwoɔ nɔ ko mli kɛyashi amɛbaaná bɔ ni fa ni abaanyɛ abaptisi mɛi yɛ mli. Bei pii lɛ, abaptisiɔ mɛi lɛ yɛ bale mli.

WƆYASƆMƆ YƐ AFRIKA MAJI KROKOMƐI ANƆ

Yɛ afi 1980 lɛ, ahã wɔshi kɛtee Nigeria. Wɔye wɔbua nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ afii enyɔ kɛ fã kɛto gbɛjianɔ kɛhã nitsumɔhe nine hee ni amɛbaama lɛ. No mli lɛ, nyɛmimɛi lɛ ehe tsũ ko ni akɛ nibii toɔ mli ni hiɛ nsɔɔdoi enyɔ. Bɔ ni tsũ lɛ yɔɔ lɛ, anyɛɔ afamɔɔ ni atsaraa ekoŋŋ. No hewɔ lɛ, ehe bahia ni wɔfamɔ ni wɔkɛyama he ni amaa nitsumɔhe nine lɛ yɛ lɛ. Gbi ko leebi lɛ, mikwɔ kɛtee tsũ lɛ yiteŋ shɔŋŋ koni miyawa mɛi ni famɔɔ lɛ. Be ni eshwɛ fioo ni abaatswa shwane ŋmɛji 12 lɛ, mibɔi shikpelekemɔ kɛtsɔ he ni mitsɔ kɛkwɔ lɛ nɔŋŋ. Shi akɛni atsu nii yɛ jɛmɛ hewɔ lɛ, he ni misusu akɛ manyɛ mikɛ minane ama lɛ, asomoaŋ nɔ ko nɔ ko bɛ jɛmɛ. Mikpɔ ni mibatswa shi waa. Mɔ fɛɛ mɔ susu akɛ mipila waa, shi be ni afee mi X-ray srɔtoi ni datrɛfonyo lɛ kwɛ mi lɛ, ekɛɛ Happy akɛ: “Kaaye otsui. Etalɔi amli loi lɛ ekomɛi pɛ sane eba amɛhe; be ni baashɛ otsi loo nɔ lɛ, ehe ewa lɛ.”

Wɔta tsɔne mli kɛmiiya kpee ko

Yɛ afi 1986 lɛ, wɔshi kɛtee Côte d’Ivoire, ni misɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ yɛ jɛmɛ hu. Nitsumɔ nɛɛ kɛ wɔ tee Burkina Faso, ni yɔɔ Côte d’Ivoire kooyi lɛ. Eji mɔ ko kɛɛ mi yɛ nakai beiaŋ akɛ wɔsɛɛ lɛ, wɔbaayahi Burkina ni wɔsɔmɔ yɛ jɛmɛ kulɛ, maje he ŋwane.

Be ni misɔmɔɔ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ lɛ, wɔtsɔne lɛ mli wɔwɔɔ

Kɛjɛ afi 1956 be ni mishi Canada lɛ, mikuuu misɛɛ kɛyaaa jɛmɛ aahu kɛyashi afi 2003 be ni afɔ̃ wɔ nine ni wɔbasɔmɔ yɛ Betel yɛ Canada lɛ. Ni tsɔɔ akɛ, mihi Afrika afii 47. Yɛ wolo nɔ lɛ, Canadabii ji wɔ, shi wɔnu he yɛ wɔtsui mli tɔ̃ɔ akɛ Afrikabii ji wɔ.

Mikɛ mɔ ko miikase nii yɛ Burkina Faso

Kɛkɛ ni yɛ afi 2007, be ni miye afii 79 lɛ, ahã wɔku wɔsɛɛ kɛtee Afrika ekoŋŋ! Ahã wɔyasɔmɔ yɛ Burkina Faso, ni misɔmɔ akɛ Maŋ Ajinafoi Akuu lɛ mli nyo. Sɛɛ mli lɛ, akɛ he ni Ajinafoi Akuu lɛ sɔmɔɔ yɛ lɛ fee wiemɔ shishitsɔɔmɔ ɔfis, ni ebaje Benin nitsumɔhe nine lɛ shishi. Yɛ August 2013 lɛ, ahã wɔyasɔmɔ yɛ Benin Betel.

Mi kɛ Happy, be ni wɔsɔmɔɔ yɛ Benin Betel lɛ

Amrɔ nɛɛ mibɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ tsɔ, shi loloolo lɛ, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kã mitsui nɔ waa. Asafoŋ onukpai lɛ kɛ miŋa eye ebua mi waa. Amɛyelikɛbuamɔ lɛ hewɔ lɛ, yɛ afii etɛ ni eho lɛ amli lɛ, minyɛ miwa mi-Biblia mli nikaselɔi enyɔ, Gédéon kɛ Frégis, ni amɛtee amɛhiɛ ni abaptisi amɛ. Amrɔ nɛɛ amɛmiisɔmɔ Yehowa kɛ ekãa.

Ahã wɔtee South Africa yɛ migbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ hewɔ, ni Betel weku ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kwɛɔ mi jogbaŋŋ. South Africa ji maŋ ni ji kpawo nɔ ni miná hegbɛ misɔmɔ yɛ, yɛ Afrika. Yɛ October 2017 lɛ, Yehowa jɔɔ wɔ yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ. Wɔnyɛ wɔtee nifeemɔ ni akɛjɔɔ nitsumɔhe yitso lɛ ni yɔɔ Warwick, yɛ New York lɛ nɔ lɛ eko. Wɔhiɛ kpaŋ nifeemɔ nɛɛ nɔ kɔkɔɔkɔ!

Awie yɛ 1994 Yearbook lɛ baafa 255 lɛ akɛ: “Nyɛ mɛi fɛɛ ni nyɛfi shi yɛ nitsumɔ lɛ mli afii abɔ lɛ, wɔmiiwo nyɛ hewalɛ akɛ: ‘Nyɛfea ekãa ni nyɛnijiaŋ akaje wui, ejaakɛ abaajwere nyɛ yɛ nyɛnitsumɔ lɛ hewɔ.’​—2 Kro. 15:7.” Mi kɛ Happy fɛɛ etswa wɔfai shi akɛ, wɔkɛ ŋaawoo nɛɛ baatsu nii, ni wɔbaawo mɛi krokomɛi hewalɛ ni amɛ hu amɛfee nakai.

^ kk. 9 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee wolo nɛɛ yɛ afi 1944. Bianɛ lɛ akpa kalamɔ.

^ kk. 18 Kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Quebec Priest Convicted for Attack on Jehovah’s Witnesses” (Quebec Osɔfo Ko Tutua Yehowa Odasefoi Ni Abu Lɛ Fɔ), ni je kpo yɛ November 8, 1953, Awake! lɛ, bf. 3-5 lɛ.

^ kk. 23 Awie sane nɛɛ he fitsofitso yɛ 1994 Yearbook of Jehovah’s Witnesses lɛ, bf. 148-150 lɛ.

^ kk. 26 Kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Building on a Solid Foundation” (Ama Tsũ Yɛ Faneshi Kpakpa Nɔ) ni je kpo yɛ May 8, 1966, Awake! lɛ, bf. 27 lɛ.