Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas pühade aeg täidab su ootused?

Kas pühade aeg täidab su ootused?

Kas pühade aeg täidab su ootused?

„Peeter [Esimene] käskis 1. jaanuaril kõigis kirikutes spetsiaalseid uusaasta jumalateenistusi pidada. Lisaks teatas ta, et siseruumides tuleb kaunistada uksepiidad pidulike igihaljaste okstega, ning andis kõigile Moskva kodanikele käsu oma rõõmu väljendada ja üksteist valjuhäälselt uue aasta saabumise puhul õnnitleda.” („Peter the Great – His Life and World”)

MIDA sina pühadelt ootad? Kõikjal maailmas ütlevad inimesed, et pühade aja keskpunktiks on jõulud, traditsiooniline Kristuse sünnipäev, kuid samuti tähistatakse aastavahetust. Seega on need üsna pikad pühad. Kuna sel ajal on tavaliselt täiskasvanutel vabad päevad ja lastel koolivaheaeg, näib see olevat suurepärane võimalus peredel üheskoos aega veeta. Teiste jaoks on jõulud eeskätt aeg Kristusele au tuua. Võib-olla tunned sinagi, et just see külg on pühade juures kõige tähtsam.

Miljoneid mehi, naisi ja lapsi kõikjal maailmas haarab enne pühi rõõmus ootusärevus, olgu siis soovist austada Kristust, perega mõnusalt koos olla või teha mõlemat. Milliseks kujunevad pühad sel aastal? Mida on sellest ajast pärast meenutada peredel ja kuidas vaatab neile pühadele Jumal? Kui plaanis on perekondlik koosviibimine, siis kas täidab see su ootused või tabab sind pettumus?

Paljud, kes pühade usulist külge tähtsaks peavad, märgivad, et jõule ja aastavahetuspühi ei tähistata sageli kaugeltki mitte kristlikus vaimus. Tihtilugu pole pühade aeg midagi muud kui vaid võimalus kingitusi saada, ettekääne pidada selliseid pidusid, mis ei pruugi üldse Kristusele au tuua, või eeskätt põhjus pere ringis koos olla. Samas võib juhtuda, et kena koosviibimise rikuvad ära üks või mitu pereliiget, kes ohtralt söövad ja joovad, muutuvad siis riiakaks, ning tagajärjeks on sageli perevägivald. Võib-olla oled sinagi selliseid juhtumeid tähele pannud või koguni ise läbi elanud.

Kui see on nii, siis võib sulle tunduda, et Vene tsaari Peeter Esimese ajast saati, millest alguses juttu oli, pole suurt midagi muutunud. Paljud tunnevad end praegustest tendentsidest häirituna ning soovivad, et pühade aeg võiks olla sügava usulise mõtiskelu ja ilus pereliikmetega suhtlemise aeg. Mõnel pool on inimesed nõudnud lausa loosungitega suurema tähelepanu pööramist Jeesusele. Ent kas olukorda on võimalik muuta? Ja kas need pühad võivad tõesti Kristusele au tuua? Kas on põhjust neisse pühadesse kuidagi teisiti suhtuda?

Et neile küsimustele rahuldustpakkuvad vastused leida, vaadelgem olukorda ühe rahva silmade läbi, kel peaks olema eriti põhjust neist pühadest lugu pidada.