Meie oleme need, kes usuvad

Lohutussõnumi pakkumine Itaalias

JEHOOVA on „kõige troosti Jumal”. Kui tema teenijad õpivad teda jäljendama, saavad nad „trööstida neid, kes on kõiksuguses viletsuses” (2. Korintlastele 1:3, 4; Efeslastele 5:1). See on Jehoova tunnistajate kuulutustöö üks peamisi eesmärke.

Hädasoleva naise aitamine

Eriti viimastel aastatel on paljud vaesuse ja sõja tõttu ning soovist leida paremat elu rikkamatesse riikidesse immigreerunud. Kuid uue ümbruskonnaga ei ole kerge kohaneda. Manjola elas koos oma albaanlastest kaasmaalastega Borgomaneros. Kuna ta elas Itaalias ebaseaduslikult, kõhkles ta rääkida Wandaga, kes on Jehoova tunnistaja. Sellest hoolimata korraldas Wanda lõpuks Manjolaga kokkusaamise. Naine näitas kiiresti üles suurt huvi Jumala Sõna uurimise vastu, kuigi keelebarjäär tegi selle raskeks. Ent pärast mõningaid külastusi ei suutnud Wanda enam kedagi kodunt leida. Mis oli juhtunud? Wanda sai teada, et kõik selle maja elanikud olid põgenenud, kuna üks neist – Manjola kavaler – oli tagaotsitav mõrva pärast.

Wanda kohtus Manjolaga ootamatult uuesti neli kuud hiljem. „Olles kahvatu ja kõhn, nägi ta välja nagu inimene, kellel on olnud tõeliselt raske periood,” meenutab Wanda. Manjola selgitas, et tema endine kavaler sattus vanglasse ja et sõbrad, kelle poole ta abipalvega pöördus, valmistasid talle kibeda pettumuse. Meeleheites palvetas ta abi saamiseks Jumala poole. Siis tuli tal meelde Wanda, kes oli rääkinud Piiblist. Kui õnnelik oli Manjola teda taas nähes!

Piibliuurimist jätkati ja varsti hakkas Manjola käima kristlikel koosolekutel. Tal õnnestus saada seaduslik luba Itaaliasse jäämiseks. Aasta pärast sai Manjolast ristitud tunnistaja. Saanud lohutust jumalikest tõotustest, on ta tagasi pöördunud Albaaniasse, et jagada Piibli lohutavat sõnumit oma kaasmaalastele.

Tunnistuse andmine sisserändajate laagris

Paljud Itaalia kogudused on teinud korraldusi kuulutamaks sellistele immigrantidele nagu Manjola. Näiteks tegi üks Firenze kogudus korraldusi, et külastada korrapäraselt üht sisserändajate laagrit. Selle laagri elanikud – paljud  neist Ida-Euroopast, Makedooniast ja Kosovost – kogesid mitmesuguseid raskusi. Mõned neist kuritarvitasid narkootikume või alkoholi. Paljud elatasid endid pisivargustest.

Kuulutamine selles kogukonnas oli vaevarikas. Kuid täisajaline evangeeliumikuulutaja Paola sai seal lõpuks jutule Jaklinaga, ühe Makedoonia prouaga. Pärast mõnda vestlust julgustas Jaklina ka oma sõpra Susannat Piiblit uurima hakkama. Susanna rääkis omakorda enda sugulastega. Varsti uurisid viis selle pere liiget korrapäraselt Piiblit, käisid kristlikel koosolekutel ning rakendasid õpitut ellu. Raskustest hoolimata said nad troosti Jehoovalt ja tema Sõnast.

Nunn võtab vastu lohutuse Jehoovalt

Formia linnas rääkis täisajaline evangeeliumikuulutaja Assunta ühe naisega, kes kõndis vaevaliselt. See naine oli nunn, kes kuulus ühte religioossesse organisatsiooni, mis abistab haigeid ja põduraid nii haiglates kui ka kodudes.

Assunta sõnas nunnale: „Sina kannatad samuti, eks ole? Kahjuks on meil kõigil hädasid, millega peame leppima.” Selle peale nunn puhkes nutma ja ütles, et tal on tõsised tervisehäired. Assunta julgustas teda ja lausus, et teda võiks lohutada Piibli Jumal. Nunn võttis vastu Piiblil põhinevad ajakirjad, mida Assunta talle pakkus.

Järgmise vestluse ajal möönis see nunn, kelle nimi on Palmira, et ta kannatas väga. Ta oli elanud pikka aega ühes asutuses, mida juhatasid nunnad. Kui ta pidi sealt ajutiselt tervislikel põhjustel lahkuma, ei lubatud tal enam sinna tagasi pöörduda. Sellele vaatamata tundis Palmira, et ta on seotud Jumalaga tõotuste kaudu, mis ta oli nunnana andnud. Ta pöördus tervendajate poole, et saada „ravi”, kuid see kogemus mõjus talle traumeerivalt. Palmira nõustus piibliuurimisega ja käis terve aasta kristlikel koosolekutel. Siis kolis ta teise piirkonda ja tunnistaja kaotas temaga kontakti. Möödus kaks aastat, enne kui Assunta ta uuesti leidis. Palmirale osutasid tugevat vastupanu tema perekond ja vaimulikud. Sellest hoolimata jätkas ta Piibli uurimist, edenes vaimselt ja ristiti kui Jehoova tunnistaja.

Tõesti, paljud on saanud julgustust sõnumist, mida annab ’troosti Jumal’ (Roomlastele 15:4, 5). Seepärast on Jehoova tunnistajad Itaalias otsustanud jätkata Jumala jäljendamist, pakkudes teistelegi tema imelist lohutussõnumit.