Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Viimane pelgupaik ohustatud liikidele

Viimane pelgupaik ohustatud liikidele

Viimane pelgupaik ohustatud liikidele

„ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT

NII taime- kui ka loomaliikide elu on kogu maailmas järjest suuremas ohus. Mõned teadlased on arvestanud, et igal aastal sureb välja tuhandeid liike. Kuid õnneks pakuvad veel mäeahelikud varju taimedele ja loomadele, keda võis varem leida palju suurematel aladel. Siiski, isegi neis kantsides ohustab taimi ja loomi saastatus ja inimasustuse pealetung. Ehk on seda kõige enam näha just Euroopas, maakera ühes tihedamini asustatud paigas.

Püreneedes, mäestikus, mis lahutab Prantsusmaad Hispaaniast, on kohaliku floora ja fauna kaitsmiseks loodud mitu rahvusparki, kus külastajatel on võimalus näha paljude ohustatud liikide viimaseid pelgupaiku. Heitkem nüüd pilk nende parkide vaatamisväärsustele.

Ohustatud liigid

Lilled. Ülalpool metsapiiri 1500 meetri kõrgusel katavad mäenõlvu ühed kaunimad aasalilled, sügavsiniste kroonlehtedega emajuured (1). Allpool nõlvadel pöökide vahel ilutsevad ohustatud orhideed – kaunid kuldkingad (2). Selles kuldkinga kasvupaigas käib igal aastal sadu loodushuvilisi. Ja nii on siin tulnud korraldada ööpäevas 14-tunnine valve, et keegi orhideesid üles ei nopiks ega juuripidi välja kisuks.

Liblikad. Õiekirjud rikkumatud alpiniidud on heaks elupaigaks värvikirevatele liblikatele. Ohakate seas võib näha laperdamas suurt liblikat punalaik-apollot (3), kelle nimigi ütleb, et tema tiibu ehivad punased laigud. Madalamate lillede vahel otsisklevad nektarit sinilibliklaste sugukonda kuuluvad sini- ja kuldtiivad (4). Kõrgematel nõlvadel tantsisklevad aga ohaka- ja koerliblikad.

Loomad. Paljud suurimetajad elasid varem Euroopas hiiglaslikel aladel. Kuid mõned neist on sattunud liigküttimise tagajärjel väljasuremise äärele. Hunte, karusid, ilveseid (5), euroopa piisoneid, mägikitsi ja kaljukitsi (6) elab nüüd vaid üksikutel mäeahelikel või Euroopa põhjaosas. Neid suursuguseid loomi Püreneede rahvusparkides kohates kangastub silme ette pilt sellest, milline oli kord elusloodus neis mägedes. Mõned mõtlevad külastajad on tundnud muret, mis saab neist vähestest loomadest edasi.

Meil on siiski hea põhjus olla kindel, et Looja Jehoova, kelle „päralt on mägede tipud”, hoolitseb mägede loomade eest (Laul 95:4). Ühes Piibli laulus on kirjas järgmised Jumala sõnad: „Kõik metselajad on minu omad, ja lojused tuhandeil mägedel! Ma tunnen kõiki mägede linde” (Laul 50:10, 11). See, et Jehoova hoolib nii meie maast kui ka siinsetest elusolenditest, kinnitab meile, et ta ei lase mägede loomadel kunagi täiesti välja surra.

[Pildi allikaviide lk 17]

La Cuniacha