Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Valmista oma tütart menstruatsioonide alguseks ette

Valmista oma tütart menstruatsioonide alguseks ette

Valmista oma tütart menstruatsioonide alguseks ette

Puberteet on mitmesuguste muutuste aeg. Tütarlastel on selle arenguprotsessi kindel näitaja menstruatsioonide algus ehk menarhe.

MENSTRUATSIOONIDE algus võib olla tütarlastele pingeline aeg, millega tihtilugu kaasnevad vastakad tunded. Nagu paljud teisedki puberteediga seonduvad muutused, võib see hinges segadust tekitada. Paljud tütarlapsed tunnevad seoses esimese menstruaaltsükliga hirmu ja ängistust eeskätt väärinfo, või mis veelgi sagedam, infopuuduse pärast.

Neil tütarlastel, keda menstruatsioonide alguseks on ette valmistatud, on esmane menstruatsioonikogemus üldjuhul positiivsem. Paraku osutavad uuringud sellele, et paljusid tütarlapsi pole selleks ette valmistatud. 23 maad hõlmanud küsitlusest selgus, et ligikaudu kolmandikule vastanutest ei olnud menstruatsioonide algusest eelnevalt kõneldud. Kui need siis algasid, ei teadnud ootamatusest rabatud tütarlapsed, mida peaks tegema.

Kõige negatiivsemaid kogemusi oligi olnud naistel, kellele menstruatsiooni või menstruatsioonide alguse kohta polnud mitte midagi õpetatud. Uuringus kasutasid naised menstruatsioonide algust meenutades selliseid sõnu nagu „paanikat tekitav”, „traumaatiline”, „piinlikkust valmistav” ja „hirmutav”.

Vere nägemine üldjuhul kohutab inimesi, sest veritsust seostatakse tavaliselt valu või vigastusega. Seega pole sugugi raske mõista, et korraliku selgituse või ettevalmistuse puudumisel võivad kultuurilised stereotüübid, müüdid või ka selge ükskõiksus panna inimest menstruatsiooni ekslikult seondama haiguse või vigastusega või suhtuma sellesse kui millessegi häbiväärsesse.

Sinu tütrel on tarvis teada, et menstruaalverejooks on normaalne protsess, mida kogevad kõik terved tütarlapsed. Sinu kui lapsevanema võimuses on vaigistada tema ängistust ja muret. Kuidas seda teha?

Vanemate ülitähtis roll

Menstruatsiooni kohta teabe hankimiseks on olemas hulgaliselt allikaid, näiteks õpetajad, tervishoiutöötajad, trükised ning ka õppefilmid. Paljud lapsevanemad on leidnud, et need annavad väärtuslikku teavet menstruatsiooni talitluse, samuti hügieeni kohta. Sellegipoolest võib tütarlastel olla küsimusi ja probleeme, mida need allikad ei käsitle. Isegi siis, kui tütarlapsed teavad, mida teha, kui tsükkel algab, tekitavad menstruatsiooniga seonduvad vastakad tunded neis tihti segadust.

Vanaemad, vanemad õed ja eriti just emad saavad anda tütarlastele vajalikku lisateavet ja emotsionaalset tuge. Kõige sagedamini peavad tütarlapsed tähtsaimaks menstruatsiooni puudutavate teadmiste allikaks just ema.

Kuidas on lugu isadega? Paljudele tütarlastele valmistab piinlikkust nendega menstruatsioonist kõnelda. Mõni ootab isalt kaudset abi toetuse ja mõistmise näol, mõni aga eelistaks isa kõrvale jätta.

Viimastel aastakümnetel on üksikisaga perede hulk paljudes maades kasvanud. * Seetõttu on üha rohkem neid isasid, kes peavad lahendama keerulise ülesande, kuidas oma tütardele menstruatsiooni kohta haridust anda. Sellistel isadel tuleks viia end kurssi menstruatsiooniga seonduvate põhiliste faktidega, samuti muude füüsiliste ja emotsionaalsete muutustega, mida nende tütred kogevad. Isa võib pidada vajalikuks konsulteerida selles küsimuses oma ema või õega, et saada praktilist nõu ja abi.

Millal hakata sellest kõnelema

Tööstusmaades, näiteks Ameerika Ühendriikides, Lõuna-Koreas ja osaliselt ka Lääne-Euroopa riikides langeb menstruatsioonide algus üldiselt 12.–13. eluaastale, ehkki see võib leida aset ka 8. või siis hoopis 16.–17. eluaastal. Osades Aafrika ja Aasia maades on menstruatsioonide alguse keskmine vanus üldiselt kõrgem. Nigeerias näiteks on keskmiseks vanuseks 15 aastat. Menstruatsioonide algamise aega võivad mõjutada sellised tegurid nagu pärilikkus, majanduslik seis, toitumus, kehaline aktiivsus ja kõrgus üle merepinna.

Soovitatav oleks hakata tütrele infot jagama enne esimese menstruatsiooni algust. Järelikult võib vestlusi kehalistest muutusest ja menstruatsioonist alustada varakult, võib-olla ajal, mil tütar on umbes 8-aastane. Võiks ju arvata, et see on liiga vara, ent kui su tütar on vanuses 8–10 aastat, siis tõenäoliselt on tal hormoonide mõjutusel juba algamas organismi arenemine küpsuse poole. Märgata võib puberteediga seonduvaid kehalisi muutusi, näiteks rindade arenemist ja kehakarvade kasvamist. Enamikul tütarlastel suureneb vahetult enne menstruatsioonide algust kehakaal ja pikkus hüppeliselt.

Kuidas teemale läheneda

Üldjuhul on tütarlapsed, kellel menstruatsioonide algusaeg on lähenemas, uudishimulikud selles suhtes, mis neid ees ootab. Tõenäoliselt on nad koolis kuulnud teisi tüdrukuid sel teemal arutlemas. Neil on küll küsimusi, ent paljudel on raske neid täpselt formuleerida. See teema võib neile piinlikkust valmistada.

Sama lugu võib olla vanematega. Ehkki menstruatsiooni puudutava teabe esmased andjad on tavaliselt emad, tunnevad nad sageli, et nende ettevalmistus on puudulik, ning sel teemal vestlemine tekitab neis ebamugavust. Võib-olla tunned seda ka sina. Niisiis, kuidas alustada tütrega keskustelu menstruatsioonide alguse ja nende toime kohta?

Tõenäoliselt saavad algava murdeea ja menstruatsioonide lävel tütarlapsed aru lihtsast ja konkreetset teabest. Jutt võiks puudutada seda, kui tihti menstruatsioon toimub, kui kaua see kestab või kui suur on verekaotus. Seega oleks menstruaalhariduse andmise algusjärgus hea keskenduda menstruatsiooniga seonduvatele otsesematele ja praktilisematele aspektidele. Lisaks võib kerkida tarvidus vastata näiteks küsimustele, milline enesetunne siis on? või, kuidas see minul kulgeda võib?

Hiljem võiks menstruatsiooni bioloogiat üksikasjalikumalt käsitleda. Enamasti saab teabematerjali tervishoiutöötajatelt ja raamatukogust või -kauplusest. Sedalaadi teatmikud võivad aidata selgitada üksikasju. On tütarlapsi, kes võivad tunda end mugavamalt sellist materjali omaette lugedes. Teistel aga oleks seda meelepärasem koos emaga lugeda.

Vali vestluseks rahulik paik. Alusta lihtsat keskustelu suureks sirgumisest ja täiskasvanuks saamisest. Võiksid öelda: „Peagi ühel päeval koged sa midagi täiesti tavapärast, mida kõik tüdrukud kogevad. Kas sa tead, mis see on?” Ka võib ema alustuseks endale viidata, näiteks öelda: „Kui ma sinuvanune olin, hakkasin mõtlema sellele, mida need „pahad päevad” võiksid endast kujutada. Rääkisime tüdrukutega sellest koolis. Kas sinu sõbratarid ka sellest juba räägivad?” Selgita välja, mida ta menstruatsiooni kohta juba teab, ning hajuta võimalikud väärarusaamad. Valmistu selleks, et esimeste vestluste ajal tuleb sul tõenäoliselt olla peamine, kui mitte ainus kõneleja.

Olles kahtlemata ka ise naisena juba kogenud menstruatsioonide algusega seonduvaid muresid, on sul võimalus seda teemat enda kogemustele tuginedes käsitleda. Mida oli sinul vajalik teada? Mida sa tahtsid teada? Millisest infost oli abi? Püüa väljendada tasakaalukat vaadet menstruatsiooni positiivsetest ja negatiivsetest aspektidest. Vasta küsimustele avameelselt.

Jätkuv protsess

Menstruaalhariduse andmist tuleks võtta kui jätkuvat protsessi, mitte aga kui üks kord toimuvat arutelu. Pole tarvis kõiki üksikasju korraga käsitleda. Ülemäära palju infot ühelainsal korral võib noorele tütarlapsele liig olla. Lapsed õpivad uusi asju tasapisi. Lisaks võib osutuda vajalikuks infot mitmel puhul korrata. Tütarlapse vanemaks saades suudab ta lisadetaile paremini mõista.

Veel üks tegur on see, et tütarlapse sirgudes muutub ka tema suhtumine menstruatsiooni. Kui su tütar on saanud menstruatsiooni suhtes rohkem kogemusi, võib tal tõenäoliselt tekkida uusi muresid ja küsimusi. Seepärast tulebki sul temaga ka edaspidi teavet jagada ja ta küsimustele vastata. Keskendu sellele, mis on sinu tütre iga ning arusaamisvõimet arvestades kõige mõttekam ja kohasem.

Osuta algatusvõimet

Mida teha aga siis, kui su tütart ei näi see teema huvitavat? Võib-olla on talle vastumeelt isiklikest asjadest kõnelda. Või ehk vajab ta aega, et suuta selle teema kohta vabalt küsimusi esitada. Ta võib koguni öelda, et ta juba teab kõike, mida vaja teada on.

Kui Ameerika Ühendriikides küsitleti kuuenda klassi tütarlapsi, arvas valdav osa neist, et nad on menstruatsioonide alguseks valmis. Ent edasise küsitluse käigus selgus, et nende teadmised olid puudulikud ning osutasid sellele, et nad olid võtnud tõena vastu mitmesuguseid kultuurilistel stereotüüpidel ja müütidel põhinevaid väärkäsitusi. Niisiis, isegi kui su tütar ütleb, et ta on menstruatsioonide alguseks valmis, on sul ikkagi tarvis temaga sel teemal kõnelda.

Tõenäoliselt tuleb sul endal algatada ja jätkata lühikesi kõnelusi menstruatsiooni teemadel. See on tegelikult sinu vanemlik kohus. Ükskõik, kas su tütar seda parasjagu tunnistab või mitte, ta vajab sinu abi. Sa võid end tunda läbikukkunu ja küündimatuna, ent ära anna alla. Ole kannatlik. Kindlasti tuleb aeg, mil su tütar hakkab mõistma, kui väärtuslikud olid sinu jõupingutused.

[Allmärkus]

^ lõik 12 Aastal 2003 kasvas üksikisaga perede arv Jaapanis rekordiliselt suureks. Ameerika Ühendriikides on iga kuues üksikvanemaga pere üksikisaga pere.

[Väljavõte lk 11]

Soovitatav oleks hakata tütrele infot jagama enne esimese menstruatsiooni algust

[Kast lk 13]

KUIDAS SA VÕIKSID TÜTREGA MENSTRUATSIOONIST KÕNELDA

Selgita välja, mida ta juba teab. Hajuta väärarusaamad. Hoolitse, et nii sinu kui su tütre käsutuses oleks tõene teave.

Jaga oma kogemusi. Avaldades mõtteid enda kogemuste kohta seoses menstruatsioonide algusega, saad osutada tütrele äärmiselt vajalikku hingelist tuge.

Paku praktilist teavet. Tütarlaste tavalised küsimused on: „Mida ma siis teen, kui mul hakkavad „päevad” koolis olles?”, „Milliseid hügieenisidemeid ma peaksin kasutama?”, „Kuidas neid kasutada?”.

Selgita tõsiasju lihtsas keeles. Kohanda kõneainet tütre ea ning arusaamisvõimega.

Teavita jätkuvalt. Alusta kõnelusi siis, kui su tütrel pole veel menstruatsioonid alanud, ning jätka neid vajaduse korral ka pärast tema menstruatsioonitsüklite algust.

[Pilt lk 12, 13]

Ole mõistev. Su tütrele võib olla vastumeelt isiklikest asjadest kõnelda