Alhambra – islami juveel Granadas

„ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT

„Kui palju tõsielulisi ja muinasjutulisi legende ning pärimusi, kui palju araabia ja hispaania laule ning ballaade armastusest, sõjast ja rüütellikkusest seondub selle idamaise kolossiga!” (WASHINGTON IRVING, 19. SAJANDI AMEERIKA KIRJANIK)

SEE neid sõnu inspireerinud legendaarne ehitis on Alhambra, Hispaania linna Granadat kaunistav unikaalne palee. Alhambra on araabia või ka pärsia ehituskunsti ere näide Euroopa lõunaosas. See tsitadell ehk kindlus võlgneb oma ilu muhameedlastest mauridele, kelle mõju domineeris Hispaanias mitu sajandit. *

Araabia emiir Zawí ben Zirí rajas 11. sajandil iseseisva Granada emiraadi. Selle umbes 500-aastast võimuperioodi iseloomustas kunsti ja kultuuri õitseng. Lõpp saabus, kui katoliiklikud monarhid Fernando II ja Isabel I aastal 1492 muhameedliku valitsuse Hispaanias kukutasid.

Mauri Granada kõrgaeg algas pärast seda, kui kristlaste väed aastal 1236 Córdoba vallutasid. Granadast sai muhameedliku Hispaania pealinn ning üksteisele järgnevad valitsejad ehitasid valmis Alhambra – paleekompleksi, millist eurooplaste silmad veel eales polnud näinud. Üks vaimustatud kirjanik on seda iseloomustanud kui „kõige imepärasemat ehitist, mida maailmas üldse leida võib”.

Alhambra ümbruskond on sama majesteetlik kui kompleks ise. Suurejoonelise foonina kõrguvad selle taga Sierra Nevada 3400 meetri kõrgused lumised tipud. Alhambra ise paikneb ulatuslikult metsaga kaetud Sabika mäel, mille tipp on linnast 150 meetrit kõrgemal. Väljendatuna 14. sajandil elanud poeedi Ibn Zamraki sõnadega, silmitseb mägi Granadat otsekui imetlev abielumees oma naist.

Linn linnas

Nimi Alhambra, mis tähistab araabia sõna ’punane’, viitab küllap vist telliste värvusele, mida maurid kasutasid välismüüri ladumisel. Kuid eelistatakse toetuda ka araabia ajaloolaste seletusele, et Alhambrat ehitati „tõrvikute valgusel”. Nende sõnul andis selline öine valgustatus müüridele punaka varjundi, millele viitabki ehitise nimi.

Alhambra on midagi palju enamat kui vaid palee. Seda võiks iseloomustada kui linna Granada linnas. Selle ulatuslike kaitsevallide taga on peidus aiad, paviljonid, paleekompleks, Alcazaba (kindlus) ja isegi väike medina ehk linnak. Alhambra mauri arhitektuur ja hilisemad lisandid moodustavad kokku peene ja keeruka araabia kunstiteose, mis kõrvutub euroopa renessanssarhitektuuri raskepärasemate ja ühetaolisemate joontega.

Alhambra võlgneb oma ilu nii mauride kui muistsete kreeklaste ehitusstiilile. Lähtudes  ehitamisel harmooniast, proportsionaalsusest ja lihtsusest, võtsid nad kõigepealt aluseks kivide loomuliku värvuse ja tekstuuri. Seejärel asusid nad oma elegantset ehitist kaunistama. Ühe eksperdi sõnul „järgisid maurid alati arhitektide esmast arhitektuuriprintsiipi: ilustada ehitist, aga mitte ehitada ilustust”.

Uurigem Alhambrat lähemalt

Alhambrasse pääseb sisse hiigelsuure hobuserauakujulise võlvkaare alt, mida kutsutakse Õigusemõistmise väravaks. Nimi meenutab seda, kuidas kohtumõistjad muhameedliku võimu ajal siin kohapeal väiksemaid kaebusi lahendasid. Õigusemõistmine otse linnavärava juures oli Lähis-Idas üldlevinud tava, mida ka Piiblis mainitakse. *

Araabia paleedele, nagu ka Alhambrale, on iseloomulik rikkalik stukkdekoor. Kunstkäsitöölised nikerdasid krohvisegust  kunstipäraseid pitsilisi mustreid, mis pidevalt korduvad. Mõningad võlvornamendid meenutavad täiuslikus sümmeetrias paiknevaid stalaktiite. Teine palee erijoon on ziliz – keerukatesse geomeetrilistesse mustritesse seatud fajanssplaadid. Need moodustavad seinte alaosa eredavärvilise katte, pakkudes suurepärast kontrasti ülaosa lubikrohvi mahedale värvusele.

Alhambra siseõuedest paistab eriti silma Lõvide õu, mida iseloomustatakse kui „araabia kunsti toredaimat näidet Hispaanias”. Kohalikus reisijuhis selgitatakse: „Tõelises kunstiteoses on midagi sellist, mida ükski jäljendus ja paljundus tabada ei suuda ... Just seda võime Granadas selles õues seistes tajuda.” Selle täiuslike proportsioonidega kaaristud ja saledad sambad ümbritsevad 12 marmorlõvile toetuvat purskkaevu. See ongi üks Hispaania enim pildistatud paiku.

Vaimu värskendavad aiad

Alhambras on ka oivalised aiad, purskkaevud ja tiigid. * Enrique Sordo mainib oma raamatus „Mauri Hispaania”, et „araabia aed on eelmaik paradiisist”. Islami mõju annab endast kõikjal märku. Hispaania kirjanik García Gómez märgib: „Koraanis kirjeldatakse muhameedlaste paradiisi üksikasjalikult kui luksuslikku aeda, ... mida kastavad ülimeeldivad jõed.” Alhambras on vett külluslikult kasutatud – mis on karmi kõrbeeluga harjunud inimestele tõeline luksus. Aiakujundajad teadsid, et vesi jahutab õhku ning paitab oma lõõgastava vulinaga kõrva. Ristkülikukujulised tiigid, milles peegeldub hele Hispaania taevas, loovad mulje avarusest ja valgusküllasusest.

 Mitte kaugel Alhambrast, Sabika kõrvalmäel Cerro del Solil asub Generalife, üksildane mauri villa koos pargiga. Araabia maastikuarhitektuuri suurepärast näidet Generalifet on kirjeldatud kui „üht maailma ilusaimat aeda”. * Varem ühendas seda ilmselt Granada valitsejate puhkepaigaks olnud villat Alhambra paleega sild. Siseõu viib Veetrepistikuni. Siin kütkestab külastajate meeli valguse, värvi ja aroomide rikkalik kooslus.

Mauri ohe

Kui Granada viimane valitseja Boabdil (Mohammad XI) loovutas linna Fernando II-le ja Isabel I-le, oli ta sunnitud koos perega maapakku minema. Räägitakse, et pärast linnast lahkumist peatus ta hetkeks ühes kõrges paigas, mida nüüd kutsutakse El Suspiro del Moro’ks (Mauri ohe). Öeldavasti lausunud Boabdili ema mahajäävale hunnitule punasele paleele viimast pilku heites oma pojale: „Nuta nüüd nagu naine selle pärast, mida sa ei osanud kaitsta nagu mees!”

Ka nüüdisajal käib osa Alhambra iga-aastasest kolmest miljonist külastajast selles paigas ära. Nagu Boabdil, saavad nad siit haarata pilguga mäe jalamil laiuvat Granada linna koos kroonijuveelist araabia paleega sellest ülalpool. Siin olles võib tõesti mõista viimase mauri valitseja kurbust.

[Allmärkused]

[Pilt lk 15]

Alcazaba

[Pilt lk 16]

Lõvide õu

[Pilt lk 16, 17]

Generalife aiad

[Pilt lk 17]

Veetrepistik

[Pildi allikaviide lk 14]

Äärise kaunistus: EclectiCollections

[Piltide allikaviide lk 15]

Kõik peale ülemise foto: Recinto Monumental de la Alhambra y Generalife

[Piltide allikaviide lk 16]

Kõik fotod: Recinto Monumental de la Alhambra y Generalife

[Piltide allikaviited lk 17]

Ülemised fotod: Recinto Monumental de la Alhambra y Generalife; alumine foto: J. A. Fernández/San Marcos