Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Haigusele vastu huumoriga

Haigusele vastu huumoriga

Haigusele vastu huumoriga

„ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT

CONCHI on rõõmsameelne keskeas naine, kes on võidelnud vähiga seitse aastat. Alates ajast, mil tal esmakordselt rinnavähk diagnoositi, on talle pahaloomuliste kasvajate kontrolli all hoidmiseks tehtud seitse lõikust. Kuidas ta oma olukorras hakkama saab?

„Kui kuulen arstidelt halbu uudiseid, nutan end tühjaks, et saada oma kurvastusest üle,” lausub ta. „Seejärel püüan elada oma elu edasi ja tegeleda meelepäraste asjadega: õpin hiina keelt, käin kristlikel konventidel ning veedan puhkust koos pere ja sõpradega. Tuletan pidevalt meelde Jeesuse sõnu: „Kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada?” (Matteuse 6:27, P 1997).

Püüan alati säilitada head huumorimeelt. Viskan arstidega nalja, vaatan lõbusaid filme ning mis kõige tähtsam, üritan sõprade ja sugulastega tihedalt läbi käia. See, kui koos sõpradega saab naeru lagistada, tõstab suurepäraselt toonust. Kord vahetult enne operatsiooni rääkisid sõbrad ja sugulased mulle ühest eelmisel õhtul toimunud lõbusast juhtumist. Naersin nii palju, et läksin operatsioonisaali täiesti pingevabalt.”

Conchi pole kaugeltki ainus, kes on avastanud, et hea huumorimeel ja positiivne meelelaad võib aidata tervisehädadega toime tulla. Ka nüüdismeditsiin on hakanud tunnistama seda, et võitluses valu ja haigusega on huumoril väärtuslik roll.

Kasulik kehale ja vaimule

Selline arusaam pole üldsegi mitte uus. Kolm tuhat aastat tagasi kirjutas kuningas Saalomon: „Rõõmus süda toob head tervenemist” (Õpetussõnad 17:22, P 1997). Hispaania kirjanik Lope de Vega kirjutas 17. sajandil samuti: „Arvan, et mõnus huumor aitaks meil olla tervemad.” Kuid paistab, et tänapäeva stressirohkes maailmas on huumor defitsiit. Tundub, et me elame tehnika kuldajastul ja samas huumori hääbumise ajastul. Teoses „El arte de la risa” (Kunst naerda) nenditakse, et „Homo sapiens’i on nüüd asendamas Homo digitalis”. Mõnel juhul paistavad naeru, žestide ja naeratuste keelt asendavat arvuti baidid ja monitorid.

Hea huumorimeel aitab hoida patsiendil mõtteid, tundeid ja meelelaadi positiivsena. Nagu märgib oma hiljutises artiklis vähktõve ja sümptomaatilise ravi spetsialist dr Jaime Sanz-Ortiz, aitab huumor „paremini suhelda, tugevdab immuunsust, leevendab valu, vähendab ängistust, lõdvestab emotsionaalset pinguliolekut ja lihaspinget ning soodustab loovust ja annab lootust”.

Huumorimeele väärtuslikkus

Miks on huumorimeel nii tõhus tervendaja? Sest tänu sellele omadusele võime vaadata olukorrale ka ebasoodsate asjaolude korral positiivselt. „Igapäevaelus annab huumor ja naer meile energiat, leevendab väsimust ning aitab saada üle enesehaletsusest,” toonitab Sanz-Ortiz.

Loomulikult on asjad, mis tuju tõstavad või naerma ajavad, eri inimeste puhul või eri kultuurikeskkondades isesugused. „Just nii, nagu ilu on vaataja silmades, oleneb ka huumoritaju inimese mõttelaadist,” selgitab Sanz-Ortiz. Kuid olgu meie taust või haridus milline tahes, aitab huumorimeel üldjuhul edukalt suhelda ning on tõhus ärevuse, pingete või ebakindluse maandaja. Mida võiksime teha huumorimeele arendamiseks, kui sellest nõnda palju abi on?

Esimene samm oleks lakata keskendumast vaid iseenda probleemidele või haigusele ning üritada tunda rõõmu iga meile antud eluhetke positiivsest küljest. Lisaks peaksime püüdma mõtelda mõistuspäraselt ning heitma kõrvale moonutatud ja mittemõistlikud mõtted, mis vaid süvendavad meie kitsikust. Ka võime arendada huumorimeelt sel teel, et õpime vaatama asjadele teisest küljest. Me ei tarvitse alati naeru kihistada, ent olukorra naljakat külge nähes on meil hõlpsam toime tulla. „Huumor juhib tähelepanu muredelt otsekohe kõrvale ning aitab näha probleemi uudse nurga alt, ... andes meile selle käsitlemiseks värskeid lahendusvõimalusi,” väidab Sanz-Ortiz.

Muidugi ei saa me igast elukriisist pelgalt huumorimeelega üle, ent siiski aitab see meil üldjuhul suhtuda probleemidesse positiivsemalt ja tasakaalukamalt. Conchi nendib, et „kuigi haige olla pole sugugi naljaasi, tuleb ikkagi püüda säilitada huumorimeelt. Kujutlen, et mu elu on otsekui köögiviljaaed, kus kasvab palju erisuguseid taimi, millest üks on kahjuks mu haigus. Kuid ma püüan seda takistada vohama hakkamast, nõnda et see teisi taimi ei lämmataks. Tõsi küll, ma ei saa öelda, et olen vähist jagu saanud, kuid ma tunnen siiski elust rõõmu – ja see on väga oluline”.

[Pilt lk 27]

Conchile on suureks toeks abikaasa Felix ja noorem õde Pili