Lavendel – kingitus meeltele

„Ärgake!” Austraalia-korrespondendilt

INGLISMAA kuninganna Elizabeth I andis korralduse varustada kuninglikku lauda lavendlist valmistatud maitseainega. Prantsusmaa kuningas Charles VI istus lavendliga täidetud patjadel. Inglismaa kuninganna Victoria aga pesi end lavendliveega. Niisiis olid aromaatsest lavendlist vaimustuses isegi kuningad ja kuningannad. Kes on ise seisnud siniseid või violetseid õisi täis lavendliväljal, mõistab hästi, miks nii paljud on sellest lõhnavast taimest lummatud.

Lavendleid on üle 30 liigi. See vastupidav taim kasvab erisuguse kliimaga aladel, nii Prantsusmaa Alpide jaheduses kui ka Lähis-Ida kuivas kuumuses. Taime botaaniline nimi on Lavandula, mis tuleb ladinakeelsest sõnast lavare tähendusega ’pesema’. Niisugune nimi on tulnud vanade roomlaste kombest lõhnastada oma vannivett lavendliõliga.

Aastasadu au sees peetud toonikum

Ravimina hakati lavendlit kasutama juba peaaegu 2000 aastat tagasi. Keskajal oli lavendel katku vastu kasutatud segu peamine koostisosa. See segu, mida nimetati „nelja varga äädikaks”, sai oma nime tõenäoliselt sellest, et hauarüüstajad, kes sorisid katkuohvrite asjades, pesid end selle lahusega. Riskist hoolimata ei paistnud katk neile külge hakkavat.

16. sajandi taimedega ravitsejad väitsid, et lavendel ei ravi üksnes külmetushaigusi ja peavalu, vaid see aitab ka jäsemete halvatuse ja neurooside puhul. Samuti usuti seda, et lavendlist toamütsi kandmine teeb targemaks. Isegi nii äsja nagu Esimese maailmasõja ajal andis mõne riigi valitsus kodanikele korralduse oma aiast lavendlit korjata, et selle õliga sõdurite haavu ravida.

Traditsioonilised kasutusviisid

Mõningad lavendliõlid, eriti tähklavendli oma, näivad hävitavat teatud baktereid ja seeni. Osa uurijaid on öelnud, et lavendliõlid võivad aidata  bakteriaalsete infektsioonide vastu, mis ei allu antibiootikumidele. „Lavendliõli on kasutatud ka sünnitusabi andmisel,” öeldakse ühes hiljutises uurimistöös. „Üks laialdane uuring näitas, et emadel, kes kasutasid pidevalt lavendliõli [oma vannivees], oli 3 kuni 5 päeva pärast sünnitust vähem vaevusi kui teistel emadel ... Lavendliõli kasutatakse rahustava toime tõttu paljudes sünnitusmajades ka meie ajal.”

Mida aga öelda kuninganna Elizabeth I soovi kohta maitsestada lavendliga toitu? Kas lavendel on tõesti söödav? „Lavendel oli Tudorite ajal inglaste lemmikmaitseaine, seda söödi koos jahiloomaliha ja praetud lihaga, pandi puuviljasalatitesse, raputati magustoitudele ning sellest valmistati kommi,” kirjutab Judyth McLeod oma raamatus „Lavender, Sweet Lavender”. Tänapäeval kasutatakse mõningaid lavendliliike küpsiste, kookide ja jäätise maitsestamiseks. Siiski mitte kõik lavendliliigid pole meeldiva lõhnaga, ja seda eriti putukate arvates. „Lavendliõli ning selle purustatud lehti ja õisi võib kasutada putukamürgina, kuna lavendel peletab eemale lestasid, terakärsakaid, lehetäisid ja koisid,” öeldakse ühes teadaandes.

Kasvav nõudlus

Viimastel aastakümnetel on lavendel jälle populaarseks muutunud. Praegu kasvatatakse seda taime Austraalias, Euroopas, Jaapanis, Põhja-Ameerikas ja Uus-Meremaal. „Lavendel on nagu vein,” ütleb noor taimekasvataja Byron, kellel on 10 hektari suurune lavendliistandus Austraalias Victoria osariigi kaguosas. „Õli, mida ühest ja samast lavendliliigist saadakse, erineb paikkonniti, kuna seda mõjutab pinnas ja kliima. Lõpp-produkti võib mõjutada isegi saagikorjamise aeg ja meetod.”

Erinevalt veinist ei saada lavendliõli aga mitte pressimise, vaid aurutamise teel. Byron selgitab: „Ühe liitri lavendliõli saamiseks kulub umbes 250 kilogrammi lavendlit. Värskelt korjatud õied, varred ja lehed surutakse suurde terasest konteinerisse. Aur pumbatakse sisse konteineri alumisest osast ning auru ülespoole tõustes vabaneb taimedest õli. Aur ja õli liiguvad läbi kondensaatori separaatorisse, kus õli eraldub veest ja tõuseb pinnale. Õli eemaldatakse ning pannakse keraamilise sisepinnaga konteineritesse, kus see valmib mitu kuud.”

Lavendliõli, mida Byron toodab, kasutatakse seepides, kreemides ja küünaldes. Lavendlit müüakse lõikelilledena või kuivatatult ning lavendliõied on väärtuslikud segude koostisosad. Iga aasta käib siin tuhandeid turiste lavendlikomme maitsmas, lavendliväljade ilu imetlemas ja nende lõhna nuusutamas. Byron tuletab tihti külastajatele meelde: „Mitte meie ei valmista lavendliõli, me kõigest ekstraheerime seda. Lavendliõli valmistaja on see, kes on loonud lavendlitaime, mis on lausa kingitus meie meeltele.”

[Kast lk 11]

Kolm kaubanduslikku lavendliõli

Tõelist lavendliõli ekstraheeritakse tähklavendlist Lavandula angustifolia. Erinevalt teistest siin mainitud lavendliõlidest võib sellel õlil olla nõrk kamprilõhn. Seda õli toodetakse igal aastal umbes 200 tonni.

Laialehise lavendli õli saadakse liigist nimega Lavandula latifolia. Ka seda õli toodetakse aastas ligi 200 tonni.

Vahelmise lavendli õli saadakse kahe ülalmainitud lavendliliigi hübriidist. Seda õli müüakse maailmas igal aastal enam kui tuhat tonni.

[Pilt lk 10]

Paljudes farmides korjatakse lavendlit siiani traditsioonilisel viisil

[Pilt lk 10]

Lavendliõli ekstraheeritakse suurtes destillaatorites

[Pilt lk 10]

Lavendliõli valmib keraamilise sisepinnaga terasnõudes, enne kui seda erinevatesse toodetesse segatakse