Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Veteriigi nutikas kameeleon

Veteriigi nutikas kameeleon

Veteriigi nutikas kameeleon

„Kui kohutav! Kaheksajalg haarab teist kinni. Ta hoiab teid oma vangistuses ning teie, suutmata end liigutada, tunnete, kuidas te aegamisi selle koletise embusesse kaote.” („MERETÖÖLISED”, VICTOR HUGO)

KAHEKSAJALGU on palju siunatud. Vanad müüdid ja väljamõeldud lood, nagu seegi, mida ülal tsiteeriti, on sellele olevusele halva kuulsuse loonud.

Tegelikult ei kujuta aga üldjuhul isegi mitte 6 meetri pikkune ja kuni 50 kilogrammi kaaluv hiiglaslik dofleini kaheksajalg inimestele mingisugust ohtu. Viimasel ajal on õnneks kaheksajala koletise maine kadunud, sest nii tuukrid kui ka merebioloogid on paljusid kaheksajalaliike paremini tundma õppinud.

Kuidas kaheksajalg saaki püüab ja vaenlaste eest põgeneb

Kaheksajalad pole sugugi inimsööjad, vaid toituvad peamiselt vähkidest, kelle püüdmiseks nad kasutavad oma kaheksat haaret ja 1600 lihaselist iminappa. Tänu iminappadele on väike kaheksajalg suuteline tirima objekti, mis on temast koguni 20 korda raskem. Mõned kaheksajalad aga pritsivad välja mürki, mis halvab saaklooma peaaegu silmapilkselt. * Seejärel asub kaheksajalg lõunatama, tõmmates toidu läbi lõugade, mis meenutavad linnu nokka.

Mida teeb aga kaheksajalg siis, kui teda ennast varitseb oht kellegi toidulauale sattuda? Kuna kaheksajalal on kahvatusinine veri, mis sisaldab hemoglobiini asemel hemotsüaniini, kannab tema veri vähe hapnikku ja nii väsib ta põgenedes üsna kiiresti. Vaatamata sellele suudab kaheksajalg end hüljeste, vaalade ja teiste tagaajajate eest oskuslikult kaitsta.

Üks tema kaitsemeetoditest on reaktiivjõul liikumine. Kui kaheksajala elu on ohus, laseb ta oma paksust mantlist välja veejoa, mis tõukab teda vastassuunas. Kavalal kaheksajalal on veel teinegi põgenemistaktika. Ta võib paisata välja pigmenti sisaldava tindipilve. Jäädes ise pilve varju, muudab ta suunda ja laseb jalga, enne kui tindipilv jõuab hajuda.

Meisterlik maskeering

Tegelikult püüab aga kaheksajalg põgenemist üleüldse vältida. Seepärast üritab ta jääda märkamatuks. Aga kuidas? Kuulus mereuurija Jacques-Yves Cousteau kirjutas: „Marseille’s, kus meie meeskond hakkas kaheksajalgadest filmi tegema, andis enamik tuukreid teada, et seal pole ühtegi kaheksajalga, ja isegi, kui varem mõni oli, on sealt nüüd viimnegi kadunud. Tegelikult aga ujusid tuukrid kaheksajalgadest mööda, kes olid nii hästi maskeerunud, et neid polnud näha.” Kuidas on kaheksajalgadel võimalik nii märkamatuks jääda?

Täiskasvanud kaheksajalal on naha peal kuni kaks miljonit kromatofoori ehk pigmendirakku, mis teeb 200 kromatofoori ruutmillimeetri kohta. Iga pigmendirakk sisaldab punast, kollast või musta pigmenti. Kui kaheksajalad pigmendirakke ümbritsevaid lihaseid kokku tõmbavad või lõdvestavad, võivad nad mõne sekundiga oma naha värvust muuta kas siis ühe- või koguni mitmevärviliseks.

Kummaline on aga see, et kaheksajalad ise arvatavasti värve ei näegi. Vaatamata sellele võivad nad oma naha värvust muuta, ja seda mitte üksnes punaseks, kollaseks või mustaks. Kaheksajalgadel on rakud – iridotsüüdid, mis sisaldavad peeglikesi ja need murravad valguskiiri, nii et kaheksajala naha värvus sulab kokku ümbrusega. Ja see pole veel kõik. Kui kaheksajalg on peidus korallrifis, võib ta ka oma sileda naha krobeliseks muuta ja niiviisi korallide vahel märkamatuks jääda.

Kohusetundlik ehitaja ja majapidaja

Pole sugugi üllatav, et kaheksajala kodu on raske leida, sest oma pesa rajavad nad tavaliselt kaljulõhedesse või suurte kivide alla. Ehitamiseks kasutavad nad lähedal leiduvat materjali. Pesa katus ja seinad võivad koosneda kividest, teokarpidest, metallitükkidest ja isegi laevavraki jäänustest ning merre visatud prügist.

Niipea, kui kodu on valmis, kannab kaheksajalg selle eest tublisti hoolt. Liivase põranda uhub ta puhtaks veejoaga ning pärast sööki puhastab ta uru kõigist toidujäätmetest. Et näha, kui hästi kaheksajalg oma kodu eest hoolitseb, võtsid Cousteau’ meeskonna tuukrid ära mõned kivid kaheksajala uru seinast. Mida kaheksajalg tegi? Kaheksajalg ehitas seina kivi kivi haaval uuesti üles. Cousteau kirjutas: „Kaheksajalg ladus kive nii kaua, kui kogu sein oli täiesti taastatud, ning see sai täpselt samasugune kui eelmine, mille tuukrid olid ära lõhkunud.” See, et kaheksajalg oma kodus puhtust hoiab, on hästi teada. Kui tuukrid näevad mõnda urgu, mis on täis liiva ja toidujäänuseid, on neil teada, et see urg pole asustatud.

Viimane kodu

Emase kaheksajala viimane ja kõige tähtsam kodu on üldiselt pesa, kuhu ta oma munad muneb. Pärast seda, kui isane kaheksajalg on emasele oma spermapaki üle andnud, võib see otsida mitu nädalat sobivat kohta, kuhu oma munad muneda. Seejärel tugevdab emane kaheksajalg oma pesa ja kleebib tuhanded munad kobaratena lae külge. Siniste laikudega Hapalochlaena perekonda kuuluvad kaheksajalad sellist pesa aga ei raja. Kuna nende erksad värvid on röövloomadele hoiatuseks, hoolitsevad nad oma järeltulijate eest keset tühja merepõhja, kus nad võivad oma mürgisust demonstreerida.

Kaheksajalad on kohusetruud emad. Pärast seda, kui munad on munetud, keeldub ema söömast. Selle asemel kaitseb ta oma mune, puhastab neid veejoaga, tugevdab pesa ning peletab eemale röövloomi. Kuigi emane kaheksajalg sureb pärast munade koorumist, hoolitseb ta oma järeltulijate eest kuni viimse hingetõmbeni. Cousteau ütles: „Mitte keegi pole kunagi näinud, et emane kaheksajalg oleks oma munad kaitseta jätnud.”

Enamiku kaheksajalaliikide vastsündinud tõusevad kui plankton veepinnale. Paljud neist langevad teiste mereloomade saagiks, kuid ellujäänud pöörduvad mõne nädala pärast merepõhja tagasi, kus nad saavad täiskasvanuks ja elavad kuni kolm aastat.

Kui targad on kaheksajalad?

Loomade intelligentsuse all mõeldakse üldiselt oskust kogemustest õppida ja probleeme lahendada. Seda silmas pidades, mõtle Cousteau’ kommentaarile: „Kaheksajala kartlikkus on põhjendatud reaktsioon, mis on tingitud peamiselt ettevaatlikkusest. ... Kui kaheksajalg näeb, et tuuker ei kujuta talle mingit ohtu, muutub ta teistest loomadest kiiremini kartmatuks.”

Kaheksajalgadel on selgrootutest kõige kõrgemalt arenenud peaaju ning silmad. Nii nagu inimesed, saavad ka nemad oma silmi fokuseerida ja kohandada valgustugevuse muutustele. Aju töötleb silmade kaudu saadud infot ning tänu sellele infole ja teravale kompimismeelele võib kaheksajalg teha üllatavalt tarku otsuseid.

Mitmed teadlased on näinud, kuidas kaheksajalg on õppinud võtma korki pudelilt, mille sees on vähk. Teised teadlased on andnud teada, et kaheksajalg mõtleb välja, kuidas võtta ära purgikaant, kui ta tahab purgist toitu kätte saada. Kanada Vancouveri Akvaariumis oli ühel kaheksajalal kombeks öösiti mööda toru teise akvaariumi hiilida, et sealseid kalu maiustada.

Raamat „Exploring the Secrets of Nature” kirjutab kaheksajala tarkuse kohta: „Me kaldume üldiselt pidama kõige kõrgema intelligentsiga loomadeks primaate, kuid tõendid näitavad, et ka kaheksajalad kuuluvad intelligentseimate loomade hulka.”

Kaheksajala nutikus võib tuletada meile meelde piiblisalmi, mis räägib loomade instinktiivsest tarkusest (Õpetussõnad 30:24, UM). Nad on tõesti imeliselt loodud. Tänu teadlaste ja tuukrite avastustele ei peeta kaheksajalgu enam koletisteks, kellena Victor Hugo neid ette kujutas. Need, kes kaheksajalgu uurivad, on hoopiski hämmastunud selle veteriigi kameeleoni suurest tarkusest.

[Allmärkus]

^ lõik 6 Üksnes Austraalias elavaid Hapalochlaena perekonda kuuluvaid kaheksajalgu peetakse inimesele eluohtlikuks. Nende hammustus võib seisata hingamise.

[Pilt lk 15]

Kaheksajalg hapalochlaena lunulata

[Allikaviide]

© Jeffrey Rosenfeld

[Pilt lk 16]

Maskeerunud kaheksajalg otse röövkala all. Kas sa näed seda kaheksajalga?

[Pildid lk 16, 17]

Kaheksajalgu on eri suuruse ja värvusega

[Pilt lk 17]

Munadest koorunud tillukesed kaheksajalad teel merepinnale

[Allikaviide]

© Fred Bavendam

[Piltide allikaviited lk 16]

Üleval vasakus nurgas: © Roger T. Hanlon; paremal: © Jeffrey Rosenfeld