Vaatleme maailma

Hambapastaretsept muistsetelt egiptlastelt

„Maailma vanim seni teada hambapastaretsept, mis oli kasutusel enam kui 1500 aastat enne seda, kui Colgate aastal 1873 oma esimest müügiartiklit turustama hakkas, avastati tolmunud papüürusetükilt ühest Viini muuseumi keldrist,” teatab „Electronic Telegraph”. „Tahmast ja kummiaraabikust segatud tuhmunud tindiga oli keegi muistne egiptuse kirjutaja pannud hoolega kirja tema sõnul „valged ja veatud hambad tagava pulbri” koostise. Segunedes suus süljega, moodustub sellest „tõhus hambapasta”.” Selles 4. sajandist m.a.j pärit dokumendis loetletud koostisosade hulka kuuluvad kivisool, piparmünt, kuivatatud iiriseõied ning terapipar – kõik see tuli peenestada ja kokku segada. Avastus tekitas hambaarstide kongressil Viinis sensatsiooni. „Kellelgi hambaravispetsialistidest polnud aimugi, et juba nii iidsel ajal oli olemas sedavõrd suurepärane hambapastaretsept,” ütles dr Heinz Neuman, kes seda proovis ning veendus, et „suhu jäi värske ja puhas tunne”. Artiklis mainitakse: „Hiljuti avastasid hambaarstid iirise kasulikud omadused. Iiris aitab tõhusalt ravida igemehaigusi ning seda on hakatud kaubastama.”

 Puuviljade säilivusaeg pikemaks

„Puuviljad võivad peagi vaagnal tunduvalt kauem värskena püsida – seda tänu ainele, mida peetakse üheks punase veini tervistavaks komponendiks,” teatab „New Scientist”. „Kui õunad kasteti viinamarjades leiduva antioksüdandi trans-resveratrooli lahusesse, pikenes nende säilivusaeg kahelt nädalalt kolme kuuni. Samamoodi lahusesse kastetud viinamarjad nõnda kaua värskena ei püsinud, kuigi nende säilivusaeg kahekordistus paari nädalani.” Teadlased leidsid, et kulus vaid väike kogus antioksüdanti, hoidmaks ära paljude puuvilju närtsitavate koekahjustuste ning pärmi- ja hallitusseente tekkimist. „Teadlased katsid uurimistöö käigus kaitselahusega ka muid saadusi, sealhulgas tomateid, avokaadosid ja rohelisi paprikaid,” kirjutab ajakiri. „Nad püüavad nüüd leida trans-resveratrooli tootmiseks odavamaid meetodeid.”

Videomängude terviseriskid

Lapsevanematel pole ehk aimugi, kui ohtlikud võivad olla videomängud nende laste tervisele, annab teada Mexico ajaleht „El Universal”. Mehhiko kardioloogiaühingu presidendi Antonio González Hermosillo sõnul hakkab kõrge vererõhu all kannatama koguni 40 protsenti pidevalt videomänge mängivatest lastest. Miks? Sest lisaks kehalise koormuse puudumisele kannatavad sellised lapsed stressi all, sest nad on sedavõrd intensiivselt kaasatud sellistesse ohtlikesse situatsioonidesse nagu rünnakud, virtuaalvõitlused ja muud konfliktid. „Spetsialist hoiatab, et selle tagajärjel hakkavad järsult sagenema südame-veresoonkonna haigused, mis on Mehhikos peamine surma põhjus,” kirjutab ajaleht.

„Fundamentaalselt viltu”

„Meie maailma juhtimises on midagi fundamentaalselt viltu,” ütleb ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni peasekretär dr Jacques Diouf. Kõneldes USA-s Harvardi ülikooli juures asuvas Kennedy School of Government’is, lausus Diouf: „Üks 20. sajandi suursaavutusi oli see, et toiduainetoodang ületas seninägematut rahvastikukasvu tublisti. ... Me suudaksime toota küllaldaselt toitu, nii et kõik, kes meie planeedil elavad, võiksid olla korralikult toidetud.” Paraku pole piisavalt süüa juba ainuüksi arengumaade 800 miljonil inimesel, lisaks sureb aastas umbes 6 miljonit alla viieaastast last alatoitumusse ja nälga. „Paljud neist surevad sellistesse haigustesse nagu kõhulahtisus, malaaria või leetrid, ent nad oleksid võinud parema toitumuse korral ellu jääda,” ütleb Diouf. „Maailma näljaprobleem on oma olemuselt selgelt poliitiline, mitte tehnoloogiline.” Ta lisas: „Kui poliitilisel tasandil midagi ette ei võeta, ei garanteeri miski, et olukord tulevikus muutuda võiks.”

Sündinud väljaspool abielu

Euroopa Liidus „sünnib 25 protsenti lastest väljaspool abielu,” teatab Hispaania ajaleht „La Vanguardia”. Traditsiooniliste väärtushinnangute muutudes „kasvab väljaspool abielu sündide arv kõikjal Euroopas”. Euroopa Liidu riikide statistikaameti andmetel on nimekirja eesotsas Rootsi, Taani ja Prantsusmaa vastavalt 54, 46 ja 39 protsendiga. Järgnevad Soome ja Suurbritannia, kus mõlemas on väljaspool abielu sündinud lapsi 37 protsenti. Sama tendentsi võib täheldada ka varem tugevate peretraditsioonidega Vahemeremaades. Näiteks ilmneb uuematest Hispaania näitajatest, et 19 protsendil sündinud lastel on vallasema, kusjuures mõningates regioonides, näiteks Kataloonias, on see näitaja 22 protsenti – 100-protsendiline kasv napilt kümne aasta jooksul.

Pool maakerast on kõnnumaa

„Hoolimata kuhjuvatest keskkonnaprobleemidest, on 46 protsenti maakera maismaaosast põhiliselt puutumata kõnnumaa,” teatab väljaanne „World Watch”. 200 teadlase osavõtul korraldatud ülemaailmses uurimuses „leiti, et [68 miljonit ruutkilomeetrit] maad vastab kõnnumaa kriteeriumidele, mis tähendab seda, et seal on kasvamas vähemalt 70 protsenti algsest taimestikust, et väljaspool linnaalasid elab seal ruutkilomeetril vähem kui viis inimest ning et need piirkonnad pole väiksemad kui [10 000 ruutkilomeetrit]”. Neis 37 kõnnumaapiirkonnas elab kõigest 2,4 protsenti maakera rahvastikust – 144 miljonit inimest, kui jätta välja linnakeskused –, ometi võrdub nende maamassiivide kogusumma kuue suurema riigi Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Brasiilia, Hiina, Kanada ja Venemaa kogupindalaga. Ent „enam kui kolmandiku kõnnumaast hõlmavad jäine Antarktika või Arktika tundrad, lisaks on 37 piirkonnast vaid 5 loodushoiu seisukohalt ülitähtsad, mis tähendab seda, et igaühes neist elab rohkem kui 1500 endeemilist liiki ning valitseb suur bioloogiline mitmekesisus”, teatab „World Watch”.

Lääne-Euroopa juhtiv vanglariik

„Suurbritanniast on saanud Lääne-Euroopa juhtiv vanglariik, kus iga 100 000 Inglismaa ja Walesi elaniku kohta tuleb keskmiselt 139 vangi,” teatab „Guardian Weekly”. „Vangide arv on kasvanud 42 000-st aastal 1991 nüüdseks 72 000-ni.” Lisaks sellele, et Briti kohtud rohkem inimesi vangi mõistavad, määravad nad neile ka pikemad karistusajad. Aastal 1992 vangistati 45 protsenti süüdimõistetud täiskasvanutest, võrreldes 64 protsendiga aastal 2001. Ent on maid, kus vangistuste arv on palju suurem. Tegelikult asuvad arvestuste järgi umbes pooled maailma 8,75 miljonist vangist kõigest kolmes riigis: Ameerika Ühendriikides (1,96 miljonit), Hiinas (1,4 miljonit) ja Venemaal (900 000).

Ülekaalulisuse ohud

„Inimesed, kes on 40-aastaselt ülekaalulised, surevad tõenäoliselt kolm aastat varem kui need, kes on saledad, mis tähendab seda, et priskus keskeas mõjub eluea pikkusele sama kahjulikult kui suitsetamine,” annab „The New York Times” teada. „Sellest uurimusest selgub, et kui inimene on alates 30. eluaastate keskelt kuni 40. eluaastate keskpaigani ülekaaluline, varitseb teda suurem suremusoht isegi siis, kui ta hiljem mingil määral kaalust alla võtab,” ütleb kaaluprobleemidega tegeleva haigla direktor dr Serge Jabbour. „Asja tuum on selles, et kaaluprobleemidega tuleb juba varakult tegelema hakata. Kui jääda liiga kauaks ootama, võib kahju juba pöördumatu olla.” Kaalulangetamine võib vähendada ka suremust vähki. Uurinud 16 aasta jooksul 900 000 inimest, jõudis Ameerika Vähiühing järeldusele, et „ülekaalulisus võis olla 14 protsendi meeste ja 20 protsendi naiste vähki suremise põhjuseks”, kirjutab „Times”. Uurimused seostavad liigset kehakaalu paljude vähivormidega.