Vaatleme maailma

Puud vähendavad linnasaastet

„Esimest korda on ekspertidel õnnestunud mõõta seda, kui palju eri puuliigid saastet vähendavad,” kirjutab Londoni ajaleht „The Sunday Times”. Kolm aastat kestnud uuringus Lääne-Midlandsis võtsid Inglismaa ja Šotimaa teadlased pinnaseproove umbes 32 000 puu lähedalt, et näha, milline liik on imanud kõige enam kahjulikke osakesi. Teadlased mõõtsid ka seda, kui palju on neid osakesi atmosfääris ja osoonikihis. Kõige enam vähendasid saastet saar, lehis ja mänd, kõige vähem aga tamm, paju ja pappel. Uuringus selgus, et „mets vähendab õhusaastet kolm korda tõhusamalt kui rohumaa”. Arvutiprojektsioon näitas, et kui vaid pool Lääne-Midlandsi avamaastikest istutada täis puid, väheneks õhusaaste 20 protsenti.

 Avastatakse uusi liike

Primatoloog Marc van Roosmalen avastas Amazonase vihmametsas ootamatult kaks uut ahviliiki. Seega on Amazonasest 1990. aastast alates leitud juba kümme uut liiki. Marc van Roosmalen, keda intervjueeriti ajakirjas „National Geographic Today”, ütles: „Alles nüüd, mil olen Amazonasest uusi liike leidnud, mõistan, kui vähe on seda paika uuritud.” Uute liikide avastamisel „pole midagi tegemist kogemustega”, lisab van Roosmalen, kes on alates 1996. aastast leidnud viis uut primaadiliiki. Paljud liigid on leitud lihtsalt kõrvalistes indiaanikülades käies ja indiaanlaste lemmikloomadega tutvudes. Kommenteerides neid hiljutisi avastusi Brasiilia ajalehes „Folha de S. Paulo”, märkis zooloog Anthony Rylands: „Kuna Amazonases hävitatakse pidevalt loomade elupaiku, on üsna tõenäoline, et mõned liigid surevad välja enne, kui need avastatakse.”

Gruusias süveneb religioosne sallimatus

„Jehoova tunnistajad planeerisid täna jõe lähedal väljal suvist kokkutulekut pidada, kuid märatsev rahvahulk tuli siia juba eelmisel öösel,” teatab raport ajalehes „The New York Times”. „Paarkümmend meest, kes kandsid Gruusia õigeusu kiriku riste, sõitsid bussiga kohale ja rüüstasid peremehe Ushangi Bunturi kodu. Nad korjasid kokku Piiblid, usuteemalised brošüürid ja Ushangi Bunturi isiklikud asjad ning põletasid need ... Nad täitsid ristimisbasseini diiselkütusega. Sinna saabus ka politsei, kaasa arvatud kohalik politseiülem ... Kedagi ei arreteeritud. ... Rünnakud olid justkui ette planeeritud.” Kuigi usulisi pingeid on olnud „paljudes endistes Nõukogude Liidu vabariikides, kaasa arvatud Venemaal”, ütleb „The New York Times”, „on Gruusia ainulaadne usuliste vähemuste vastu suunatud vägivalla tugevuse poolest ning selle poolest, et seal on tõestatud ametnike osalemine vägivallategudes. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist garanteeris Gruusia oma põhiseaduses usuvabaduse, kuid vägivalla kasvades on seal toimunud kümneid rünnakuid, süütamisi ja peksmisi”.

Noored kogunevad „lõbu-kirikusse”

Saksamaa ajalehes „Nassauische Neue Presse” kirjutati artiklis „Noortele meeldib lõbu-kirik” esimesest kiriku noortepäeva festivalist, mille protestandi kirik organiseeris Hesses ja Nassaus. Viiepäevasel festivalil käis umbes 4400 noort. Programmis olid arutlusringid ja öised jumalateenistused küünlavalguse ja lauludega, sportimine, peod ja elav muusika. „Enam kui 220 ettevõtmisega üritusel puudus aga täielikult tavakohane piibliuurimine ja traditsioonilised jumalateenistused,” märkis ajaleht. Üks noortepastor oli väga üllatunud, kui „mõned noored tahtsid just Piiblit uurida, mida peetakse üldiselt igavaks tegevuseks”. Üks teismeline sõnas: „Sellel üritusel polnud küll kiriku tegevusega suurt pistmist, kuid see ettevõtmine oli mõnus.”

Usk ja sõda

„Kõige verisemad ja ohtlikumad tülid ... on tänapäeval seotud usuga,” kirjutab ajaleht „USA Today”. Neid on ka väga raske lahendada. „Tavapärast diplomaatiat, nagu valmisolekut kompromissi teha ja andestada vanad tüli põhjused, on palju raskem kasutada, kui mõlemad võitlevad pooled väidavad, et Jumal on nendega,” lisab ajaleht. „See peab paika isegi sel juhul, kui religioon on rohkem vahend, millega saada toetust, kui konflikti põhjus, milleks võivad olla usuga vähem seotud võitlused maa või võimu pärast.” Usuliste lahkarvamuste tõttu on raske isegi vaherahu kehtestada. Näiteks võib tuua hiljutise sõja Kosovos. Ülestõusmispühade ajal taheti küll kehtestada vaherahu, kuid seda polnud võimalik teha, kuna ülestõusmispühasid peetakse katoliku ja õigeusu kirikus eri ajal. „Ja nii ei tehtudki vaherahu,” ütleb „USA Today”.

HIV/AIDS kontrolli alt väljas

„Maailmas on kokku 40 miljonit HIV-iga nakatunut ja 20 miljonit inimest on juba AIDS-i surnud ning igal aastal sünnib 750 000 HIV-iga nakatunud last,” teatab Suurbritannia meditsiiniajakiri „The Lancet”. Ainuüksi 2001. aastal oli viis miljonit uut nakatumisjuhtu ning kolm miljonit suri AIDS-i. HIV/AIDS-i ÜRO ühendprogrammi tegevdirektor Peter Pioti sõnul on epideemia kontrolli alt väljunud, kuid sellegipoolest alles oma esimeses staadiumis. Tema hinnangute järgi võib järgmise 20 aasta jooksul surra AIDS-i 70 miljonit inimest. Sahara-taguses Aafrikas on mõningates linnades 30–50 protsenti elanikest HIV-positiivsed. Kuna AIDS-i surevad nii paljud noored, kardetakse, et aastaks 2020 on üle 25 protsendi tööjõust kadunud. „Majandusliku olukorra paranemine sõltub eelkõige sellest, millise mõju all on lapsed,” kirjutab „The Lancet”. „Selleks ajaks, mil [Zimbabwes] lastest noorukid sirguvad, võib iga viies jääda ilma vähemalt ühest vanemast.”

Rinnaga toitmise eelised

„Vastsündinute jaoks pole paremat toitu kui [rinnapiim],” kirjutab neurokirurg dr Sanjay Gupta ajakirjas „Time”. „Need väikelapsed, keda rinnaga imetatakse, viibivad vähem haiglas, neil esineb vähem kõrvainfektsioone, kõhulahtisust, lööbeid, allergiaid ja muid haigusi kui lutipudelist toidetavatel lastel.” Teadete kohaselt hoiab rinnaga toitmine ära ka hingamisteede haigusi. Üks Taanis tehtud uuring näitab, et „täiskasvanutel, keda oli imikuna seitse kuni üheksa kuud rinnaga toidetud, oli kõrgem IQ kui nendel, keda imetati vaid mõni nädal või veelgi vähem”. Ameerika Pediaatriaakadeemia soovitab lapsi imetada kuus kuud ja kui võimalik, aasta või rohkemgi. „Tuleb välja, et lapsed pole ainukesed, kes rinnaga toitmisest kasu saavad,” ütleb „U.S.News & World Report”. 30 riigi 150 000 naise uurimisel selgus, et „iga aastaga, mil naine last imetab, vähendab ta 4,3 protsenti rinnavähki haigestumise riski”. „Ameerika Ühendriikides imetavad aga ainult pooled emad last rinnaga ja sedagi keskmiselt kaks-kolm kuud.”

Peresuhted aitavad vältida uimastikasutamist

Teismeliste küsitluses Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Saksamaal ja Suurbritannias „ilmnes, et pereelu või pigem selle puudumine on peamine tegur, mis on soodustanud läänemaades uimastitarbimist”, ütles uurija dr Paul McArdle Inglismaa Newcastle’i ülikoolist. Londoni ajaleht „The Daily Telegraph” andis teada, et kui noored elavad koos mõlema vanemaga ja saavad hästi läbi eriti oma emaga, hakkab uimasteid pruukima kõigest 16,6 protsenti noori. Kui aga kodus on teistsugune olukord, kasvab uimastitarbijate protsent 42,3-le. „Me räägime uimastite kasutamise ohtlikkusest televisioonis ja hoiatame narkootikumide eest koolides, kuid näib, et keegi ei pööra tähelepanu vanemate vastutusele,” ütles dr McArdle. „Arvan, et head suhted peres aitavad paremini uimastite pruukimist ära hoida kui ükskõik millised muud tegurid.”