„Kängurumeetod” – kas kriitilise probleemi lahendus?

Idee tärkas Kolumbias ühes Bogotá haiglas aastal 1979. Kuna enneaegsete laste elulemus oli ärevusttekitavalt madal, tuli üks Kolumbia arst välja uudse lahendusega – „kängurumeetodiga”.

Enneaegsete laste elushoidmine pole arstidele sugugi kerge ülesanne. Väikese sünnikaaluga beebid pannakse sageli sooja kuvöösi, kus neid hoitakse seni, kuni nad on kaalus juurde võtnud. Arengumaades võivad aga haiglate ülerahvastatus, kehv sanitaarseisund ning meditsiinipersonali ja varustuse nappus põhjustada haigestumist ohtlikesse haiglanakkustesse.

Üks Kolumbia arst tuli välja meetodiga, mis paistab seda probleemi vähendavat. Mida see meetod endast kujutab? Kui laps sünnib enneaegselt, hoolitsetakse tema eest tavapärasel viisil, kuni tema seisund stabiliseerub. Vahepeal õpetatakse emale, kuidas lapse eest hoolitseda. Kui lapse tervislik seisund on rahuldav, hakkab ema talle elavaks kuvöösiks. Mismoodi? Ta hoiab püstasendis olevat last tihedalt nahk-nahakontaktis oma rindade vahel. Selles kukrutaolises turvapaigas on beebil soe ja teda saab hõlpsalt rinnaga toita. Sellest ka nimetus kängurumeetod.

See meetod ei nõua kallist varustust. Ema kannab sobilikku pluusi või tavalist vööga kleiti. Kui beebi on kaalus piisavalt juurde võtnud, võib ema ta koju viia ning käib temaga korrapäraselt haiglas läbivaatusel.

Esialgsed uuringud kinnitavad, et kängurumeetod on tõhus ja turvaline. Lisaks on põhjust järeldada, et see loob lapse ja ema vahele tugeva sideme. Pole üllatav, et see meetod on võetud kasutusele paljudes maades. Mehhikos õpetatakse välja ka „känguruisasid”, „känguruvanaemasid” ja koguni „känguruõdesid”, et nad võimaldaksid emale puhkepause, mida ta on kuhjaga ära teeninud. Doktor Guadalupe Santos, kes juhib kängurumeetodi programmi Mehhikos, ütles ajakirjale „Ärgake!”: „Oleme kasutanud seda meetodit 1992. aastast peale ja oleme näinud, kui tõhus see on. Me vajame vähem kuvööse ja patsiendid saavad märksa kiiremini koju.”