Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Lugejate kirju

Lugejate kirju

 Lugejate kirju

Küüditatud Siberisse. Tänan teid väga Fjodor Kalini loo eest artiklisarjas „Religioon Venemaal – milline on selle tulevik?” (22. aprill 2001). Oli liigutav lugeda tema perekonna küüditamisest Siberisse ning sellest, kuidas nad jäid ustavaks ja rõõmsaks ka kõige raskemates oludes. Mõned aastad tagasi oli mul võimalus külastada mõningaid meie kristlikke vendi Moldovas ning ma ei unusta kunagi lugusid nende Siberisse küüditamisest. Nende lootus Jehoovale ning usk andis ka mulle indu jääda ustavaks.

G. F., Rootsi

Kurt ja pime. Suur tänu teile Janice Adamsi loo eest artiklis „Leidsin turvalisuse, ehkki olen kurt ja pime” (22. aprill 2001). Poleks kunagi arvanud, et keegi, kes on kurt ja pime, võib mind nii palju julgustada. Oleme abikaasaga põdenud mitmeid füüsilisi ja emotsionaalseid haigusi. Sellised artiklid tugevdavad meie usku, et võiksime lõpuni vastu pidada.

P. G., Ameerika Ühendriigid

Sageli peame seda, mis meil on, endastmõistetavaks ning oleme valmis ka väikese peavalu pärast kristlikult koosolekult puuduma. Ent kuigi Janice’il oli kojujäämiseks mõjuvaid põhjusi, nagu depressioon ja varasemast ahistamisest tulenenud kannatused, toetus ta Jehoovale, et saada vajalikku jõudu vaimselt aktiivse elu elamiseks.

C. D., Itaalia

Mu tervis on suurepärane, seetõttu erineb minu läbielatu Janice’i kogemusest. Algkoolis kogetud kiusamise tõttu on mul aga tihti depressioonihood. Nutan sageli ning tunnen ennast kohutavalt. Kaaskristlased ning mu vanemad on olnud mulle julgustuseks ja toeks. Sellest hoolimata tänan teid südamest Janice Adamsi loo eest. See julgustas mind väga.

M. T., Jaapan

Vanavanemad. Tänan teid artikli eest „Noored küsivad: miks ma peaksin oma vanavanemaid tundma õppima?” (22. aprill 2001). Mul olid vanaemaga väga lähedased suhted. Kui mu vanemad lahutasid, nutsin sageli ning mul oli palju küsimusi. Vanaema oli mulle alati toeks. Ta kutsus mind kaasa kuulutustööle, sisendades minusse niiviisi armastust teenistuse vastu. Järgisin tema eeskuju ning neli aastat tagasi hakkasin täisajaliseks evangeeliumikuulutajaks. Isegi siis, kui ta haigestus Alzheimeri tõppe ning ei tundnud mind enam ära, lõid ta silmad särama, kui lugesin talle piiblitekste paradiisi kohta. Septembris 2000 suikus ta surmaunne. Suur tänu teile, et õpetate noortele, kui tähtsad on vanavanemad.

C. R., Ameerika Ühendriigid

Mu vanemad lahutasid 10 aastat tagasi. Kuna otsustasin olla lojaalne emale, katkestasin suhted isa perekonnaga. Pärast nende artiklite lugemist mõistan, kui tähtsad ja kasulikud on head suhted vanavanematega. Tänu nendele artiklitele on mul Piiblil põhinevaid soovitusi, kuidas vanavanematega häid suhteid arendada.

G. V., Ameerika Ühendriigid

Kuigi mu vanavanemad ei ole kristlased, on meil omavahel head suhted. Mul on ka „vanaema” kristlikus koguduses, üks ligi 70-aastane õde. Kui mul on probleeme, loeb ta mulle Piiblit ning julgustab mind sel viisil. Mõnikord hoiab ta mu kätt või paneb oma käe ümber mu õlgade. Vahel tunnen, nagu poleks meil mingit vanusevahet.

M. K., Jaapan