Mehhiko püramiidid

„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT

ENAMIK tänapäeval elavaid inimesi on teadlik Egiptuse püramiididest. Ka Ameerikast, eriti Mehhikost on arheoloogid leidnud palju püramiidikujulisi ehitisi. Mehhiko püramiidid on sarnaselt oma Egiptuse teisikutega sajanditevanused ning ümbritsetud saladuselooriga.

Egiptuse püramiidid on hauad, mida ümbritsevad hiigelsuured sümmeetrilised kiviseinad. Kõige tähtsamasse osasse, hauakambrisse, viivad sisemised käigud. Mehhiko püramiidid koosnevad aga suurest mullahunnikust, mille tipus asub tempel, kuhu viib väljaspool asuv trepp. Vaid mõni üksik Ameerika püramiid on matmispaik.

Jumalate linn Teotihuacán

Üks tähelepanuväärsemaid Mehhiko püramiidide asupaiku on Teotihuacán. Teotihuacán, mis asub Méxicost umbes 50 kilomeetrit kirdes, on nii antropoloogidele kui ka arheoloogidele seniajani müsteeriumiks. Selle muistse metropoli rajajad hülgasid linna rohkem kui 500 aastat enne asteegi kultuuri algust. Nimi Teotihuacán tähendab nahua keeles ’jumalate linna’ või ’kus inimesed said jumalateks’. Arvatakse, et selle nime andsid linnale asteegid, kui nad seal käisid.

George Stuart, üks ajakirja „National Geographic” väljaandjaid, ütleb, et „Teotihuacán oli läänepoolkera esimene tõeline keskus ... See linn rajati kristliku ajajärgu alguse paiku, ta eksisteeris umbes seitse sajandit ning muutus seejärel legendiks. Oma õitsengu tipul, ligikaudu aastal 500 A. D., oli seal arvestuste kohaselt 125 000 kuni 200 000 elanikku”.

Peaaegu linna keskel seisab viieterrassiline hiiglaslik Päikesepüramiid, mille aluse mõõtmed on 220 korda 225 meetrit ja kõrgus praegu ligi 65 meetrit. Et püramiidi tippu saada, tuleb tõusta rohkem kui 240 astet. Muistsest linnast põhja pool asub Kuupüramiid, mis on 40 meetrit kõrge. Kunagi olid nende kahe peamise püramiidi tipus templid.

Viimaste aastakümnete jooksul on nende püramiidide kohta palju teada saadud. Siiski ütleb Stuart, et „me ei tea ikkagi peaaegu mitte midagi Teotihuacáni elanike päritolust ega seda, mis keelt nad rääkisid, kuidas nende ühiskond oli organiseeritud ning mispärast nad maailma areenilt kadusid”.

Teised püramiidide asupaigad

México keskel asub asteekide Peatempel. Kuigi püramiidi enam pole, võib näha selle jäänuseid, mis olid kord Peatempli aluseks. Arheoloogid on sealt leidnud kaks altarit, kus kunagi inimohvreid toodi.

Üks enim külastatud templiasukohti Mehhikos on Chichén Itzá. Kuigi maajade asualal on palju muistseid varemeid, on need kõige ligipääsetavamad, kuna paiknevad Yucatáni poolsaarel Mérida linna lähedal. Vaatamata sellele et need ehitised asuvad maajade territooriumil, paistab, et kunagi oli tolteekidel neil aladel  suur mõjuvõim. Mõnedest ehitistest on näha, et nende ehitajatel olid täpsed teadmised matemaatikas ja astronoomias.

Palenque’s Chiapase džunglis asub maajade võimas ehitiste kompleks. Paljude püramiidide ja muude ehitiste seas on Raidkirjade tempel ja palee. Raidkirjade tempel „on üks Mesoameerika kuulsamaid, sest see polnud vaid tempel, nagu kõik teised, aga ka surnukamber”, ütleb raamat „The Mayas–3000 Years of Civilization”. „Selle sees viib trepp alla kõige suurejoonelisemasse hauakambrisse, mis maajade territooriumilt eales on leitud.” See hauakamber rajati seitsmendal sajandil valitsenud Pacalile ehk Uoxoc Ahaule.

Need on vaid mõned Mehhiko püramiidid. Teisi varemeid ja püramiide võib leida kogu maalt. Hiiglaslikke püramiide on ka Guatemalas ja Hondurases. Kõik need muistsed rajatised näitavad, et Mesoameerika elanikud eelistasid rajada oma kummardamispaiku kõrgematele kohtadele. Raamatu „Las Antiguas Culturas Mexicanas” autor Walter Krickeberg kirjutas: „Komme ehitada templeid astangulisele alusele pärineb muistsest kõrgete kohtade kummardamisest.” Ta lisab: „Samal ajal kui meie näeme taevast võlvina, näevad teised rahvad seda mäena, mida mööda päike hommikul tõuseb ja õhtul laskub; sellepärast ongi mäe nõlvad astangulised nagu hiiglaslike ehitiste omad. Seega anti „kunstlikele mägedele” ... püramiidide kuju, ning nagu võib järeldada legendidest ja kommetest, muutusid need paljude Mesoameerika rahvaste seas taeva sümboliks.”

See võib piibliuurijatele meenutada Piibli jutustust Paabeli tornist, mis asus linnas, mida hiljem tunti Babülonina. 1. Moosese 11:4 ütleb selle torni ehitajate kohta: „Nad ütlesid: „Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi.”” Babüloni varemete lähedalt on arheoloogid leidnud ehitisi, mis on tuntud kui tsikuraadid.

Kummardamisviis, mis sai alguse Babülonist, levis paljudesse maailma paikadesse ning tõenäoliselt ka kohta, mida praegu Mehhikona tuntakse. Pole üllatav, kui Babüloni tsikuraadid ja sealne religioon olid prototüübiks Mehhiko salapärastele ja võimsatele püramiididele.

[Pilt lk 16]

Teotihuacán

[Allikaviide]

CNCA.-INAH.-MEX Reproducción Autorizada por el Instituto Nacional de Antropología e Historia

[Pilt lk 17]

Palenque