Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

Wahun Elah

Depit Pelian Kolaiad—Met Uhdahn Wiawi?

Depit Pelian Kolaiad—Met Uhdahn Wiawi?

Ekei aramas kin medewe ma koasoipen Depit oh Kolaiad wia poadopoad mehlel ehu de ihte soai pwoat. Ia duwe, soangen peikasal wet pwarada nan omw madamadau ni omw wadek iren mwowe ko? Ma ei, menlau tehk peidek siluh pwukat pah.

1 | Ia duwe, mie aramas emen me kak reireiki piht duwau elep (2.9 m)?

Paipel mahsanih me Kolaiad “reireiki piht duwau.” (1 Samuel 17:4) Nan ehu kawehwehn Paipel, e kasalehda me Kolaiad reireiki piht 9 oh ins 6. Ekei kin ngihtehtehki me Kolaiad sohte kak wia soangen reireio, ahpw medewehla: Nan atail ahnsou, aramas me keieu reirei lella piht 8 ins 11 (2.7 m). Eri, ia duwe, e pahn apwal en wehwehki me Kolaiad ins weneute de weneu samwahte (15 cm) reireisang met? Ih emen kadaudok en Repa, ohl ekei me kin ndandki arail paliwar laud. Pwuhken mehn Isip kan sang pahr 1201 koasoia duwen ekei sounpei kamasepwehk kan nan kousapw en Kenan reirei daulih piht 8 (2.4 m). Eri mendahki e kapwuriamwei uwen reirei en Kolaiad, met kak wiawi.

2 | Ia duwe, Depit uhdahn aramas men?

Mie ahnsou ehu me soupoad kan song en wiahki me Nanmwarki Depit wiahte aramas en nan soai ehu, ahpw met e solahr mengei ren nda met. Sounkasawih kepwehn mahs kan diarada nting kan ni takai kesempwal ehu me koasoia “kadaudok en Depit.” Patehng met, Sises Krais mahsanih duwen Depit nin duwen aramas emen me uhdahn mie. (Madiu 12:3; 22:43-45) Oaritik riau duwen keirekidi en kadaudok en Sises me kasalehda me iei ih Mesaia kin utungada me e kohsang kadaudok en Nanmwarki Depit. (Madiu 1:6-16; Luk 3:23-31) Eri e sansal me Depit uhdahn aramas emen me momour mahso.

3 | Ia duwe, soahng kan me wiawi nan koasoi wet uhdahn wiawi nan ehu sahpw me uhdahn mie?

Paipel mahsanih me mahweno wiawi nan Wahun Elah. Ahpw e pil sansalda ni oaritik, e kasalehda me mehn Pilisdia ko kauwada imwarail impwal kan pohn dohl kan nanpwungen kahnimw riau, Soko oh Aseka. Mehn Israel ko kauwada imwarail impwal kan palio wahwo, pohn dohl ehu palio sang irail. Ia duwe, wasa pwukat uhdahn mehlel en sahpw kei?

Tehk dahme emen me ahpwtehn mwemweitla wasao koasoia: “Aramas me kahluwaikihto kaidehn ohl emen me kin poadidiong pelien lamalam, e kahreikihtlahng Wahun Elah. Se alu pohn ahl pwoat me kahreikihtlahng pohn koadoken dohl ehu. Ni at kilikilengwei pohn wahwo, e wadekohng kiht 1 Samuel 17:1-3. Ih eri idihong kiht palio wahwo, oh koasoia: ‘Wasao, ni palimeing, iei mohn kahnimw en Soko.’ E pirekekido, oh nda, ‘Wasao, ni palimaun, iei mohn kahnimw en Aseka. Mehn Pilisdia ko kauwada imwarail impwal nanpwungen kahnimw riauo, wasa kis pohn koadoken dohlo sohpeidohng kitail. Eri ele kitail wie kesikesihnen wasa me mehn Israel kan kauwada imwarail impwal kan.’ I medewehda duwen Sohl oh Depit me dene ira kesikesihnen wasa me I kesikesihnen ieo. Kiht eri aludihla pah, oh nan wahwo se kotehla ahl en piletik pwoat me pali laud madekengda oh diren takai. I sohte kak uhdihsang medewe duwen Depit ni eh kohdo rikada kisin takai medendel limau, ehu takai ko me kemehla Kolaiad.” Aramaso me mwemweitla wasao, duwehte me tohto teikan, uhdahn mwekidkihda ire mehlel oaritik kan me kileldi nan Paipel.

Sohte kahrepen emen eh pahn peikasalki duwen ire mehlel wet me poadopoad kasalehda. E kin pidada uhdahn aramas ekei oh uhdahn sahpw kei. Me keieu kesempwal, e wia kisehn sapwellimen Koht Mahsen, eri e kohsang rehn Koht mehlelo, Meno “me sohte kin ketin likamw.”​—Taitus 1:2; 2 Timoty 3:16.