Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ole?

Ani Ole?

Ani Ole?

Mɛni hewɔ Yesu tsá shwilafo ko fiofio lɛ?

Wɔkaneɔ yɛ Marko 8:22-26 lɛ akɛ, Yesu tsá shwilafo ko yɛ Betsaida. Amaniɛbɔɔ lɛ kɛɔ akɛ klɛŋklɛŋ lɛ, Yesu tsɛ̃ lajɔ̃ eshwie nuu lɛ hiŋmɛii anɔ, ni no sɛɛ lɛ ebi lɛ nɔ ni enaa. Hetoo ni nuu lɛ kɛha lɛ tsɔɔ akɛ etamɔ mɔ ko ni yiŋ efutu lɛ, ekɛɛ akɛ: ‘Miina gbɔmɛi, shi amɛtamɔ tsei ni miinyiɛ.’ Kɛkɛ ni Yesu saa ekɛ eniji shwie nuu lɛ hiŋmɛii anɔ ekoŋŋ, ni nɔ ni jɛ mli kɛba ji akɛ: ‘Nuu lɛ na nii jogbaŋŋ, atsá lɛ, ni ena nii fɛɛ faŋŋ.’ Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yesu tsá nuu lɛ fiofio. Mɛni hewɔ?

Biblia lɛ haaa sanebimɔ nɛɛ hetoo kɛmɔɔɔ shi, shi wɔbaanyɛ wɔsusu sanemlitsɔɔmɔ nɛɛ ni baanyɛ afee nɔ hewɔ ni efee nakai lɛ he wɔkwɛ. Ákɛ mɔ ko baana nii klɛŋklɛŋ kwraa yɛ eshihilɛ mli beni ekɛ afii abɔ, loo ewala gbii abɔ fɛɛ ehi shi akɛ shwilafo lɛ ji tsakemɔ wulu yɛ mɔ lɛ shihilɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Be ko ni eho lɛ, alɛɔ okpɔŋɔi bibii komɛi yɛ hei ni atsaa ojarawa tɛi yɛ, ni akɛ amɛ tsuɔ nii yɛ jɛmɛ. Enɛ ha amɛbale duŋ shihilɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ shishi lɛ aahu akɛ, kɛji amɛje kpo lɛ, ebaabi ni amɛye gbi muu fɛɛ dani amɛnyɛ amɛhi shi yɛ hulu la lɛ nɔ. Tsakemɔ ni tamɔ nakai ni ebaabi ni shwilafo afee lɛ da kwraa po fe nakai. Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ, opireshɛnfeelɔi enyɛ amɛjaje naagbai ni yɔɔ shwilafoi fioo komɛi ahiŋmɛiiaŋ, ni no eha amɛnyɛ amɛmiina nii ekoŋŋ. Shi kɛlɛ, bei pii lɛ saji babaoo ni hiŋmɛii lɛ looɔ kɛyahaa jwɛŋmɔ lɛ haa helatsɛmɛi lɛ ahiɛ feɔ amɛ yaa. Akɛni sui srɔtoi babaoo, nibii ahenɔi srɔtoi, kɛ susumɔi srɔtoi ebɔle amɛ hewɔ lɛ, amɛyiŋ futuɔ amɛ ni amɛnyɛɛɛ amɛyoo nibii po ni amɛle momo lɛ. Beni be shwieɔ mli lɛ, jwɛŋmɔ lɛ nyɛɔ etsɔɔ nibii ni hiŋmɛii lɛ naa lɛ ashishi.

No hewɔ lɛ, ekolɛ nuu ni eshwila lɛ ni Yesu tsá lɛ fiofio lɛ tsɔɔ akɛ, Yesu jɛ suɔmɔ mli esusu nuu lɛ he waa. Yɛ naagbee lɛ, nuu lɛ nyɛ ‘ena nii fɛɛ faŋŋ,’ ni enu nibii fɛɛ ni ena lɛ shishi jogbaŋŋ.

Yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ, mɛni hewɔ ni ewa waa akɛ abaakane nii kɛjɛ wolokpo ko mli lɛ?

Yɛ nakai beaŋ lɛ, woji ni akɛfɔɔ wolokpoi afeemɔ lɛ akɛlɛmɔ ji sɛntimitai 23 kɛmiimɔ 28, ni amɛlɛɛmɔ ji sɛntimitai 15 kɛmiimɔ 23. Abuaa woji nɛɛ babaoo naa ni akɛ eko fɔ̃ɔ eko nɔ ni akɛ ama tsaraa loo akɛ kpãa ni akɛ mama fee kpɛɔ kɛtsaraa. Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, akɛ woji kakadaji feɔ enɛ. Woji komekomei 17 sɔŋŋ akɛfee Yesaia Ŋshɔ ni Egbo Wolokpo lɛ, ni nɔ ni akɛto ni abaa yi kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ kɛlɛ aaafee mitai 7. Ekolɛ Yesaia wolokpo ni Yesu kane yɛ Nazaret kpeehe lɛ kɛlɛ tamɔ enɛ nɔŋŋ.—Luka 4:16, 17.

Yɛ nɔ ni kɔɔ sane nɛɛ he lɛ, Alan Millard ŋma yɛ ewolo ni ji Discoveries From the Time of Jesus lɛ mli akɛ: “Nikanelɔ lɛ hiɛɔ wolo [wolokpo] lɛ ni ekɛ ebɛku fɛneɔ wolo ni akota lɛ, ni beni ekaneɔ fã fɛɛ fã lɛ, belɛ ekɛ eninejurɔ miikota kɛmiijɛ naabu gbɛ kɛmiinyiɛ sɛɛ. Bɔni afee ni Yesu anyɛ agbele kɛyashɛ Yesaia yitso 61 lɛ ní ekane yɛ kpeehe lɛ, ehe bahia ni efɛne wolokpo lɛ babaoo, ni beni eefɛne lɛ, belɛ eekota kɛmiinyiɛ sɛɛ.”

Yɛ nakai beaŋ lɛ, ajarako Yesaia wolo lɛ mli awoko yitsei kɛ kukuji amli taakɛ wɔnaa lɛ ŋmɛnɛ lɛ. No hewɔ lɛ, beni aŋɔ Yesaia wolokpo lɛ aha Yesu yɛ Nazaret kpeehe lɛ, ehe bahia ni etao ŋmalɛ ni amrɔ nɛɛ akadi lɛ yɛ wɔ-Bibliai lɛ amli akɛ Yesaia 61:1, 2 lɛ. Etɔɔɔ Yesu kwraa ni “ena heni” ŋmalɛ nɛɛ yɔɔ lɛ, ni no tsɔɔ bɔ ni ele Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli jogbaŋŋ eha.